← Eesti

3-20-2109/29

Obsah (6)§ 77§ 79§ 88§ 207§ 2§ 203

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2021, Tartu Haldusasja number 3-20-2109 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebu

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes

§ 79

lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

§ 79

lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Halduskohus leidis, et käesolevas asjas tuleb vastustaja poolt 29.12.2020 esitatud videosalvestiste osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad vastustaja esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Vastustaja huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Arvestades seda, et kohus vaatab haldusasja läbi kirjalikus menetluses, on saladuse hoidmine võimalik tagada

§ 88

lg 2 alusel

§ 88lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.

5. J. Kolesnikov esitas 28.04.2021 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus, et piiratakse tema õigust tutvuda valvekaamera salvestistega. Talle on teada valvekaamerate asukoht vanglas ning ka nende vaateulatus. Salvestistega tutvumine annab talle võimaluse oma õigusi paremini kaitsta. Määruskaebuse esitaja leiab ka seda, et kui ta ei tea, millised salvestised vangla esitas, siis ta ei tea ka seda, millised vangla peaks veel esitama selleks, et ka kaebaja saaks oma õigusi kaitsta. J. Kolesnikovi arvates tuleks siiski 29.12.2020 esitatud videosalvestistelt nähtuvad isikud üle kuulata tunnistajatena. Määruskaebuse lisana esitas J. Kolesnikov pildid, mis peaksid kinnitama tema sõnu, et ta teab, kus vanglas kaamerad on ja mida need näitavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt 2 ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Ringkonnakohus tõlgendab

§ 2

lg 4 alusel määruskaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja on taotlenud Tartu Halduskohtu 13.04.

  1. a määruse resolutsiooni p 9 tühistamist, millega piirati tema õigust tutvuda vastustaja esitatud videosalvestistega ja saada nendest koopiaid. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.04.
  3. a määruse resolutsiooni p 9 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  4. Halduskohus piiras 13.04.
  5. a määruse resolutsiooni p 9 kohaselt määruskaebuse esitaja õigust tutvuda vangla poolt esitatud videosalvestistega, mis käivad 05.
  6. ja 07.09.
  7. a sündmuste kohta. Halduskohus tugines

§ 79

lg 1 p-le 1, mille kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses eemaldada menetlusosalise riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt.

§ 79

lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Halduskohtu hinnangul oli vanglal põhjendatud huvi hoida saladuses kaamerate vaateulatust ja vaatenurki ning see huvi oli kaalukam kaebaja õigusest tutvuda asja materjalide juurde võetud sellises vormis tõenditega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4). Av

TS § 35 lg 1 p 9 kohustab teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Tartu Vangla edastatud videosalvestistel on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mida ei saa avaldada teistele menetlusosalistele. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on seadust õigesti kohaldanud ning puudub alus vaidlustatud määruse resolutsiooni p 9 tühistamiseks.

  1. Mis puudutab J. Kolesnikovi väidet, et ta ei tea ilma videosalvestistega tutvumata, millised salvestised vangla esitas, siis see, mille kohta vastustaja videosalvestised esitas, nähtub halduskohtu vaidlusaluse määruse p-st
  2. Eelduslikult peaksid esitatud videosalvestised kajastama vangla vanemvalvuri 05.09.
  3. a ettekandes ja vaidlusalustes käskkirjades kirjeldatud sündmusi. Eelviidatud materjalid on olnud kaebajale kättesaadavad. Kuivõrd kaebaja oli üks nii 05.
  4. kui ka 07.09.
  5. a vahejuhtumites osalejatest, peaks talle videosalvestistelt nähtav teda puudutavas osas teada olema.
  6. Videosalvestistelt nähtuvate võimalike teiste isikute tunnistajana üle kuulamata jätmist põhjendas halduskohus määruse p-s 15.3.4, jättes selles osas kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Eelnimetatu osas ei olnud halduskohtu 13.04.
  7. a määrus edasi kaevatav.
  8. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele kaamerapildid, millest palub teha toimikusse koopiad ja lisa tagastada. Määruskaebuse esitaja soovib piltidega tõendada, et talle on teada kaamerate asukoht ja nende vaatenurk. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus sellise materjali asja juurde võtmiseks ja ringkonnakohus tagastab need määruskaebuse esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.