Obsah (4)

§ 94§ 95§ 151§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja E

) § 91 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse määrusega peatada

10. peatükis ettenähtud alusel. Menetluse peatamist reguleerivad

§-d 94 ja 95.

§ 94

annab aluse menetluse peatamiseks poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Nimetatud alus on ette nähtud olukordadeks, kui menetlusosalisel pole võimalik mõjuvatel põhjustel kohtumenetluses osaleda. Käesolevas asjas ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja ega tõendanud selliste temaga seotud mõjuvate põhjuste või raske tervisliku seisundi esinemist, mis annaksid alust määruskaebemenetluse peatamiseks. Üksnes soov saada vanglas psühhiaatrilist abi ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitletav mõjuva põhjusena, mis tingiks vajaduse menetluse peatamiseks. Vaatamata väitele psühhiaatrilise abi vajadusest on M. Mallene siiski ise esitanud tähtaegse määruskaebuse halduskohtu 12. märtsi 2021. a määrusele ja selle sisust ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks probleeme mõtete koondamise ning oma tahte väljendamisega.

§ 95sätestab menetluse peatamise alused teise menetluse tõttu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et ei esine ka seda menetluse peatamist tingivat asjaolu. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. M. Mallene ei ole esitanud käesolevas asjas riigi õigusabi taotlust, vaid viitab asjadele nr 3-21-451 ja 2-21-1869, kus ta riigi õigusabi saamise taotluse esitas. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas määruskaebemenetluse peatamise taotluses viidatakse selle alusena samas asjas või mõnes muus kohtasjas esitatud riigi õigusabi taotlusele, ei ole riigi õigusabi taotluse menetlemine siiski käesolevas asjas menetluse peatamise aluseks, sest praeguses asjas esitatud määruskaebuse lahendus ei sõltu sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis tuvastatakse riigi õigusabi taotluse lahendamisel (

§ 95

lg 1).

ei sätesta seega määruskaebemenetluse peatamise võimalust riigi õigusabi taotluse esitamisel ja selle lahendamise ajaks. Haldusasjas nr 3-21-451 jõustus

1. märtsil
2. a Tartu Ringkonnakohtu määrus osas, millega tagastati M. Mallene määruskaebus halduskohtu
3. märtsi
4. a määruse peale, milles jäeti tema taotlus riigi kulul esindaja saamiseks rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-21-1869 anti määruskaebuse esitajale riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena juba
5. veebruari
6. a määrusega ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt võttis advokaat selles asjas tellimuse vastu
7. märtsil 2021, s. o oluliselt varem, kui esitati määruskaebus praeguses asjas ja taotlus määruskaebemenetluse peatamiseks seniks, kui määruskaebuse esitaja saab õigusabi. 2 Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
8. Rahuldamata jääb määruskaebus tervikuna. Halduskohus on õigesti juhindunud

§ 151

lg 2 p-st 1 ja jätnud

§ 121lg p 1 alusel kaebuse tuvastamisnõude osas läbi vaatamata.

Olukorras, kus vangla on isiku ees vabandanud, puudub vajadus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest poolte vahel puudub vaidlus rikkumise toimumise üle. Kujunenud oli õiguslikult selge olukord. Õiguslikult selges olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, sest vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. See annaks kaebajale ilmselt küll moraalse rahulduse, kuid ei loo piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus nr 3-3-1-4-10, p 14).
3. Ringkonnakohus peab seoses preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisega vajalikuks rõhutada enda varasemat seisukohta, mille avaldas
4. märtsi
5. a otsuses asjas nr 3-10-1551, p-s 15, et kohtumenetlus on piiratud ressurss, millele juurdepääsuks on kehtestatud nii mõnedki piirangud. Üks neist piirangutest on halduskohtumenetluse puhul ka kaebeõiguse piiramine. Sarnaselt riigilõivu tasumise nõudega on see kohtusse pöördumise õiguse piirang vajalik kohtute ülekoormamise vältimiseks. Ei ole mõistlik raisata kohturessurssi vaidluste lahendamisega, kus kaebajad kaebuse rahuldamisest mingit reaalset eelist ei saaks. Lisaks riikliku ressursi kulule võib see tänu kohtusüsteemi ülekoormamisele takistada ka reaalselt õiguskaitset vajavatel isikutel tõhusa õiguskaitse saamist.
6. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates
7. jaanuarist
8. a riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja sellesisulise taotluse läbi vaatamata. Seetõttu tagastab ringkonnakohus ka määruskaebuse lisana esitatud vabakasutuskonto väljavõtte. (allkirjastatud digitaalselt) 3