Obsah (10)

§ 142§ 407§ 322§ 32§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-21-7752 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi PlusPlus Capital AS ha

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 16.05.2019 kompromissilepingu-võlatunnistuse nr

1. Hagejal oli võlgniku vastu nõue Väikelaen Nr 18-082012-VL, 19.07.2018 , mille alusel kostja võlgnes hagejale 3269,89 eurot ja 1517,79 eurot viivseid. Kuna kostja võlga kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissilepingu-võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1 eurot ja võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissi 4786,68 eurot (3269,89 + 1516,79). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.
2. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kirjutas lepingu alla ja kinnitas, et on sellega tutvunud. Kostja rikkus lepingut ja maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei teinud. Pooled leppisid lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt ei tasu, muutub kompromissisumma seni tasumata osa kohe sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Võlausaldaja hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja vähemalt kahe graafikujärgse maksega hilineb, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.07.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
3. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ja tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja volitas P OÜ-d sisse nõud-ma kostjalt võlgnevust. P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas teenusena kolm võlateatist 29.07.2019, 06.02.2020, 06.08.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja 16.05.
4. a lepingust 24773371 tulenev võlgnevus kompromissisummas 4816,68 eurot, s.h põhinõue 3269,89 €, enne 16.05.2019 sisse2 2-21-7752 nõutavaks muutunud viivised 1516,79 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 3269,89 eurot alates 1.07.2019 kuni 14.05.2021 summas 1302,72 eurot ja 35 eurot sissenõudmiskulu. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3269,89 € alates 15.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; Mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv 450 eurot ja 420 eurot õigusabikulu ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu

§ 322lg 1 alusel 28.05.2021.

Kostja kohtule vastust ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus selgitab, et kohtu töökeel on eesti keel (

§ 32), mistõttu kõik vastused taotlused tuleb esitada eesti keeles.

Samuti on kohustus esitada vastus allkirjastatult, seda siis kas käsikirjas või digitaalallkirjaga, mida antud juhul kostja teinud ei ole.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 88 lg-ga 8, §-dega 100, 101, 108, 113, 164 lg-ga 1 ja

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 3 2-21-7752

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 450 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 200 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot, s.h riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 200 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4