← Eesti

3-20-945/47

Obsah (4)§ 126§ 125§ 124§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2021, Tallinn Haldusasja nu

) § 126 lg 1 p 4 järgi lahendada detailplaneeringus. Detailplaneeringu menetluse käigus saab õiglaselt ja terviklikult kaaluda kõikide puudutatud isikute huve. Mh on vaja kaaluda, kuidas tagada Metsalinnu kinnistut läbiva väljakujunenud raja jätkuv vaba kasutamine (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 3), sest ehitusloa alusel ehitatavad rajatised (puurkaev ja mahutid) püstitatakse just nimetatud rajale. Vastustaja oleks pidanud ehitusloa andmisest keelduma EhS § 44 p-de 1, 3, 4, 5 ja 10 alusel. Pärast kaebuse esitamist on algatatud Metsalinnu kinnistu detailplaneering, mille dokumentidest ilmnevad vaidlusaluse puurkaevu tootlikkuse kohta teistsugused andmed kui need, mille alusel anti ehitusluba. Ehitusloa-kohane puurkaev ei suuda varustada teenindatavaid kinnistuid vajalikul hulgal tuletõrjeveega. Kui kolmandad isikud asuvad Metsalinnu kinnistule püstitatud väikeehitises kasutama vaidlusalusest puurkaevust saadavat vett, tekib ka reovesi, mille käitlemise küsimus on lahendamata, samas kui lihtsalt loodusesse lastes see ilmselgelt reostab nii kaebajate kui ka teisi kaeve. Reovee küsimust ei saa käsitada isoleeritult. 9. Lääne-Harju vald palus jätta kaebus rahuldamata. Keskkonnaamet kooskõlastas puurkaevu projekti tingimusteta ega nõudnud täiendavate uuringute tegemist. Puurkaevu projekt vastab kõigile määruse nr 43 §-s 7 sätestatud nõuetele, kehtiv üldplaneering ega Metsalinnu kinnistu sihtotstarve ei välista sellise puurkaevu rajamist. Puurkaevu asukoha kooskõlastamisel on detailplaneeringul oluline tähtsus juhul, kui sellega on ette nähtud kinnistule või kinnistutele veevarustuse rajamine mõnest muust piirkonna ühisest puurkaevust. Praegusel juhul puudusid selliseid planeeringud. Puurkaev ei ole rajatis, millele ehitusloa andmine eeldaks detailplaneeringu koostamist ka siis, kui see soovitakse rajada detailplaneeringu kohustusega alale.

§ 126

lg-st 1 ei saa järeldada, et mõnda seal loetletud tegevust ei ole võimalik lahendada detailplaneeringuta. Vaidlusaluse projekti koostamisel on kaebajate puurkaevu olemasoluga arvestatud – see on kantud projektile lisatud kaardile, nagu määruse nr 43 § 7 lg 1 p 7 ette näeb. Metsalinnu maaüksusele projekteeritud puurkaevu hooldusala ei ulatu kaebajate kinnistutele. Puurkaevu projektile lisatud asukohaplaanil kajastatud muud rajatised peale puurkaevu (reoveemahutid ja planeeritud tulekustutusvee mahuti) ei ole vaidlusaluste haldusaktide esemeks. Puurkaevu rajamine ei tekita negatiivset mõju kaebajate kinnistutele. 10. HH ja RR palusid jätta kaebus rahuldamata. Puurkaevu rajamine vastab määruse nr 43 nõuetele ega ei loo ohtu kaebajate puurkaevu saastumiseks. Kaebajate tellitud hinnangu järeldused ei ole asjakohased. Puurkaevu asukoht on kooskõlas EhS §-s 124 sätestatud tingimustega, kuna see on paigutatud võimalikult kaugele kaebajate puurkaevust ja samal ajal ka maanteest. Keskkonnaamet on ehitusloa kooskõlastanud. Kolmandad isikud püstitavad esialgu Metsalinnu kinnistule umbes 20 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga väikehoone, mille rajamine ei eelda detailplaneeringut, ent selle hoone kasutamiseks on vaja vett, milleks rajataksegi puurkaev. Puurkaevu rajamine ei eelda ühelgi juhul detailplaneeringu koostamist. Kuna piirkonnas puudub tsentraalne veevarustus ja asustus on hõre, siis on selles piirkonnas seni rajatud just 20 m sügavusi puurkaeve, millega tagatakse 3

(9)3-20-945 veevarustus ühele või kahele elamule (sh enne detailplaneeringu kehtestamist). Kuigi reovee käitlemine pole vaidluse esemeks, ei ole kolmandatel isikutel kavas reovett maasse juhtida.
  1. Keskkonnaamet leidis, et ehitusprojekt vastab määruse nr 43 nõuetele. Metsalinnu kinnistu puurkaevu asukoha valikul on arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega. Metsalinnu kinnistule ei jää ühtegi puurkaevu rajamist takistavat objekti, selle kuja või sanitaarkaitseala. Ligikaudu 60 m planeeritavast puurkaevust lõunas Rahuranna tee 6a kinnistul paikneva puurkaevu nr 52999 (kaebajate puurkaevu) kohta on olemas keskkonnaregistris info veeanalüüsi akti kohta, mille kohaselt vastavad vee näitajad joogivee nõuetele, v.a mangaan ning raud, ent kaevudes kasutatakse nende ainete sisalduse vähendamiseks vastavaid filtreid. Vaidlusaluse puurkaevu projekti koostamisel on arvestatud, et kvaternaari põhjaveekiht tagab olme-joogivee varustuseks vajaliku veekoguse 1 m3 ööpäevas, kuid vajalik võib olla veetöötlus, et vesi vastaks kõigi näitajate poolest joogivee kvaliteedile. Puurkaevu eeldatavat tootlikkust hinnatakse lähimate puurkaevude proovipumpamisel saadud andmete põhjal ning kuna projekteeritud puurkaevu tootlikuseks hinnati projektis 0,3 l/s, veevajadus on aga maksimaalselt 1 m3 ööpäevas ehk 0,01 l/s, siis ei avalda Metsalinnu kinnistule rajatavast puurkaevust vee tarbimine põhjaveekihile negatiivset mõju. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole rajatava puurkaevu hooldusalal veeseaduse § 154 lg 5 kohaseid keelatud tegevusi, samuti ei ole rajatavast puurkaevust 200 m ulatuses ohtlike kemikaale ja väetisehoidlaid.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 11.08.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puurkaevu rajamiseks ei olnud vaja detailplaneeringut.

§ 125

lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneeringu koostama hoonete püstitamiseks või enam kui 33% võrra laiendamiseks või olulise avaliku huviga rajatise või olulise ruumise mõjuga ehitise ehitamiseks. Puurkaev ei kuulu ühessegi nimetatud kategooriasse.

§ 126

eesmärk ei ole

§-s 125 sätestatud detailplaneeringu kohustuse ulatuse laiendamine, vaid detailplaneeringuga lahendamisele kuuluvate küsimuste täpsustamine olukordades, kus detailplaneeringu koostamine on

§ 125

järgi kohustuslik.

§-de 125 ja 126 koosmõjust ei saa teha järeldust, et elamu funktsionaalseks kasutamiseks mõeldud tehnorajatise rajamine eeldab detailplaneeringut tulenevalt sellest, et detailplaneering on nõutav elamu püstitamiseks. Puurkaevu rajamise õiguslik lubatavus ei sõltu selle tulevasest kasutamisotstarbest. Vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatav puurkaev ei määra etteulatuvalt ja siduvalt kindlaks mitte ühtki tulevase detailplaneeringu tingimust ega anna kolmandatele isikutele tulevase krundi ehitusõiguse kindlaksmääramisel mingisugust täiendavat õigust ega eelist. Puurkaevu rajamine olukorras, kus tegelikult ei ole teada, kas üldse, millal või milline ehitusõigus Metsalinnu kinnistule detailplaneeringuga antakse, on küll ebaloogiline, ent ei ole lubamatu ega vastuolus planeerimise üldiste põhimõtetega. Võimalikud riskid jäävad kolmandate isikute kanda. Kui detailplaneeringu menetluses ilmneb, et kavandatava elamu veega varustamine vaidlusalusest (ja selleks ajaks juba rajatud) puurkaevust kahjustab keskkonda või naaberkinnistute omanike huve ülemääraselt, tuleb selline planeeringulahendus kehtestamata jätta, ilma et kolmandad isikud saaksid tugineda sellele, et puurkaev on rajatud õiguslikul alusel. Eeltoodud asjaoludel ei ole vaja hinnata, millised võimalikud mõjud oleksid tulevikus vaidlusaluse puurkaevu kaudu veega varustatava, Metsalinnu kinnistule rajatava elamu kasutamisel. Need on elamu mõjud ning neid saab vältida krundi ehitusõiguse ja elamu 4

(9)3-20-945 ehitusloa väljastamisel, mitte puurkaevu mõjud, millega peaks arvestama puurkaevu ehitusloa andmisel. Ükski õigusakt ei välista puurkaevu rajamist maatulundusmaa sihtotstarbega maale ega sea sellise sihtotstarbega maale puurkaevu rajamise eelduseks puurkaevu vajalikkust just maatulundusmaa sihtotstarbest lähtuva maakasutuse seisukohast. Järelikult ei puutu asjasse ka Metsalinnu kinnistule tulevikus (võib-olla) rajatava elamu kasutamisega seotud reoveekäitlust puudutavad asjaolud ega reovee- või tuletõrjeveemahutite asukoht. Vaidlusalune ehitusluba ei anna õigust paigaldada selliseid mahuteid Metsalinnu kinnistule ega loo kolmandatele isikutele õiguspärast ootust sellele, et tulevikus kehtestatakse detailplaneering ja antakse elamu ehitusluba, kus on nende mahutite paiknemine ette nähtud nii, nagu need kajastuvad vaidlusaluse puurkaevu projektis esitatud joonisel. Reo- ja tuletõrjevee mahutid ei ole projekti ega vaidlustatud ehitusloa esemeks ning kajastuvad projektis pelgalt põhjusel, et projekteerija on puurkaevu asukohaskeemina kasutanud detailplaneeringu eskiisjoonist. Ka kaebajate viidatud asjaolu, et kaev on projekteeritud ilma reoveekäitluslahenduseta, ei puutu asjasse. Puurkaevu rajamine ei eelda kanalisatsiooni- või reovee kogumise süsteemi samaaegset projekteerimist. Kaevust saadava vee kasutamise tulemusena tekkiva reovee võimalikke mõjusid ei saa pidada selle kaevu mõjudeks, millega kaevu rajamisel tuleks arvestada. Võimalik reoveekahju Metsalinnu kinnistul ei sõltu – vähemalt seni, kuni seal kinnistul ei ole detailplaneeringut nõudvat ehitist, – märkimisväärselt sellest, kas seal on vaidlusalune puurkaev või tuuakse vesi sinna kohale mingisuguste mahutitega. Vaidlusaluse puurkaevu mõju kaebajate kinnistul asuvale puurkaevule peab hindama Keskkonnaamet puurkaevu ehitusprojektile kooskõlastust andes (EhS § 126 lg 2). EhS § 126 lg 3 p 2 kohaselt võib Keskkonnaamet kooskõlastamisest keelduda, kui puurkaevu asukoha valikul ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega või piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja -aukude mõjuraadiustega. Seega peab eeskätt Keskkonnaamet kontrollima, kas puurkaevu rajamine on kooskõlas määruse nr 43 § 6 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt tuleb puurkaevu ehitusprojekti koostamisel arvestada olemasolevate puurkaevude või -aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või -augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ning nõuet, et puurkaev ei tohi põhjustada põhjavee seisundi halvenemist ega avaldada negatiivset mõju läheduses asuvatele puurkaevudele või -aukudele, salvkaevudele, maakasutusele ning ökosüsteemidele. EhS §-s 126 sätestatud kooskõlastusmehhanismi eesmärk on kaasata puurkaevu kui erilise ehitise ehitusloa menetlusse valdkonnaspetsiifilist teavet ja kogemust omav asutus. Kohalik omavalitsus võib ehitusloa andmise otsustamisel kooskõlastamise aluseks oleva hinnangu õigsust eeldada ega pea ise täiendavalt kontrollima projekti vastavust määruse nr 43 § 6 lg 1 p-le 1. See ei tähenda, et kaebajad ei saaks põhimõtteliselt ehitusluba vaidlustada argumendiga, et selle andmisel ei ole nende lähedalasuva kaevu ohutus tagatud, küll aga ei piisa üldisest väitest, et projektis ei ole seda küsimust piisavalt käsitletud või projekti ja ehitusloa pinnalt ei ole võimalik veenduda, et vaidlusaluse puurkaevu rajamine on kaebajate kinnistute veevarustuse ja vee kvaliteedi seisukohast ohutu. Kui Keskkonnaamet on ehitusloa heaks kiitnud, saaks kaebajate argument edukas olla juhul, kui oleks veenvalt ära näidatud, et mingisugused olulised asjaolud on jäetud arvesse võtmata. Praegusel juhul ei ole see nii. Kaebajad seavad puurkaevu rajamise kahtluse alla eeskätt seetõttu, et see puuritakse samale sügavusele nagu Rahuranna tee 6a kinnistul olev kaebajate puurkaev ning see asub kaebajate puurkaevust vaid umbes 60 m kaugusel. Kaebajate kaevu võib esiteks kahjustada see, et põhjaveekihi varud ei ole piisavad juba olemasolevate ja vaidlusaluse kaevu teenindamiseks. Keskkonnaameti selgituse järgi ei ole sellist ohtu: Metsalinnu kinnistule rajatava puurkaevu veetarbimine ei avalda põhjaveekihile negatiivset mõju, kuna vaidlusaluse puurkaevu tootlikkuseks on hinnatud 0,3 l/s ning tarbitavaks veevajaduseks maksimaalselt 1 m3 ööpäevas. 5
(9)3-20-945 Kaebajad ei ole esitanud ühtki argumenti, mis selle käsitluse ümber lükkaks või põhjendatult kahtluse alla seaks. Ka kaebajate tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus on selles osas üldsõnaline ega määratle, milles arvamuse andja nimetatud ohud konkreetselt seisnevad. Teine ja põhjavee kvaliteedi kahjustamise seisukohast põhiline puurkaevu rajamisega seotud oht seisneb selles, et selle kaevu kaudu võib põhjavette jõuda reostus. Selle ohu peavad aga neutraliseerima eeskätt puurkaevu ehitus ning 10-meetrine hooldusala, kus suurema reostamise ohuga tegevused ei ole lubatud. Kaebajad ei ole veenvalt näidanud, et puurkaevu rajamisel projektis kirjeldatud ehituslikul meetodil ja seal nimetatud materjale kasutades võiks sattuda puurkaevu kaudu põhjavette reostust. Keskkonnaamet on puurkaevu projekti ka selles osas hinnanud. Kaebajate esitatud asjatundja arvamuses on osutatud sellele, et „[s]amast põhjaveekihist vett ammutavad, lähestikku asuvad puurkaevud võivad põhjustada põhjavee seisundi halvenemist“, kuid ei ole täpsustanud, milles võib halvenemine seisneda. Arvamuse järelduse osas on märgitud, et „[u]ue puurkaevu ja reoveemahutite ning tuletõrjeveemahuti rajamine töötava puurkaevu, PRK0052999, vahetusse lähedusse ohustab otseselt selle puurkaevu normaalset toimimist ja suurendab põhjavee saastumise ohtu“. Seega ei ole asjatundja piirdunud mitte üksnes puurkaevu võimalike mõjudega, vaid on arvesse võtnud ka reovee- ja tuletõrjemahuti olemasolu, mille rajamiseks või kasutamiseks vaidlusalune ehitusluba õigust ei anna. Kaebajate tellitud asjatundja arvamuses on puurkaevu projektile õigesti ette heidetud mittearvestamist Rahuranna tee 6a puurkaevuga. Määruse nr 43 § 7 lg 1 p 7 kohaselt peab projekt sisaldama Eesti põhikaardi väljavõtet, millel on märgitud mh põhja-lõuna suund, põhjaveevoolu suund, ning kavandatavast puurkaevust või -august ühe kilomeetri raadiuses asuvad sama põhjaveekihti avavad puurkaevud ja -augud. Projekti lk-l 10 on toodud Metsalinnu maaüksuse projekteeritavat puurkaevu ümbritsevate põhjaveehaarete kaart M 1:10000, kuhu on kantud põhjavee eeldatud liikumise suund ja projekteeritava puurkaevu asukoht ning lisaks kollaste või lillade ringide ja punaste kolmnurkade või rombidega tähistatud elemendid. Kaardi juures ei ole legendi, ent visuaalne võrdlus Maa-ameti geoportaalis avalikult kättesaadava katastriüksuste piire kajastava kaardiga veenab, et ükski neist ringi-, kolmnurga- või rombikujulistest tähistest ei ole kantud Rahuranna tee 6a kinnistu asukohta. Ka projekti seletuskirjast ei nähtu, et projekteerija oleks kaebajate kaevu silmas pidanud. See viga ei anna siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Määruse nr 43 § 7 lg 1 p-s 7 nimetatud objektide (reostusallikad, teised kaevud) näitamine puurkaevu projektis on vajalik selleks, et hinnata projekti vastavust selle määruse § 6 lg 1 nõuetele. Hinnangu annab kooskõlastamise käigus Keskkonnaamet. Kõigi õiguspäraselt rajatud puurkaevude asukohad on Keskkonnaametile kättesaadavad keskkonnaregistri kaudu, seega ei olnud projekti puudustel määravat tähtsust. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kolmandad isikud on ehitusloa taotlemisel esitanud valeandmeid ning ka Keskkonnaamet on lähtunud oma kooskõlastuse andmisel ekslikest andmetest. Ehitusloa taotlusele lisatud projekt kajastab projekteeritud puurkaevu otstarvet ja tarbimisvajadust õigesti. Asjaolu, et selle kaevu kasutama asumine kavandataval otstarbel eeldab ehitise püstitamist, mis omakorda eeldab seda lubava detailplaneeringu kehtestamist, ei tähenda taotluses valeandmete esitamist. Kolmandad isikud ei ole varjanud, et kaevu eesmärk on hiljem ehitatava elamu veega varustamine. Kaebajaid ei pidanud ehitusloa menetlusse kaasama. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus ehitusloa andmise menetlusse vajadusel piirneva kinnisasja omaniku. Puurkaevu rajamise võimalikkusele geoloogilistest ja hüdroloogilistest tingimustest ning lähedal asuvate kaevude olemasolust lähtudes annab hinnangu Keskkonnaamet. Puurkaevu rajamiseks ehitusloa andmisel tuleb menetlusse kaasata isikud, kelle õigusi puurkaev otseselt puudutab, eelkõige 6
(9)3-20-945 veehaarde piiranguvööndusse või hooldusalale jäävate kinnistute omanikud. Kaebajate kinnistutele ei tulene vaidlusaluse puurkaevu rajamisest ühtki kasutuspiirangut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 13. QQ, GG ja CC paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 11.08.2020 otsus ja teha uus otsus, millega nende kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad varasemate seisukohtade juurde ja rõhutavad järgmist. Puurkaevu ehitusluba ei oleks tohtinud väljastada enne detailplaneeringu kehtestamist. Puudub vaidlus, et Metsalinnu kinnistule (sihtotstarve maatulundusmaa) hoone püstitamine eeldab detailplaneeringu koostamist. Asjakohast detailplaneeringut alles menetletakse. Detailplaneeringuga kavandatakse maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning mh Metsalinnu kinnistu veega varustamine vaidlusalusest puurkaevust. Seega on puurkaev tehnorajatis, mis on vajalik detailplaneeringu kohustusliku hoone toimimiseks ning peab

§ 126lg 1 p 4 järgi olema määratud detailplaneeringus.

Kõnealusel puurkaevul ei ole muud eesmärki peale rajatavate elamute veega varustamise.

eelnõu seletuskirja järgi määratakse detailplaneeringuga asukoht ja ehituslikud tingimused ehitistele, mis on vajalikud detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste kasutamiseks; ala vaadeldakse tervikuna.

§ 124

lg 2 järgi on detailplaneeringu eesmärk üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine ning see on lähiaastate ehitustegevuse alus. Seega detailplaneeringu eesmärki ja sisu arvestades on halduskohtu tõlgendus ekslik. Halduskohtu otsuse tulemusel saab enne detailplaneeringu kehtestamist rajada mitut kinnisasja mõjutava puurkaevu, kuid selle mõjusid tuleks hinnata detailplaneeringu menetluses. Hiljem ei ole puurkaevu asukohta enam võimalik nihutada, s.o üks detailplaneeringu menetlemisel arutlusel olev element koos kaitsevööndiga on pöördumatult paigas. Sellega võib ohtu sattuda kaebajate kaevu joogivee kvaliteet. Keskkonnaameti kooskõlastus, mida halduskohus pidas piisavaks, lähtus puurkaevu projektis toodud puudulikest alusandmetest

  1. Lääne-Harju vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et detailplaneeringu koostamine enne puurkaevu ehitusloa andmist ei olnud vajalik. Vastustaja lähtus määruse nr 43 nõuetest. Puurkaevu hooldusala on 10 m, ulatudes vaid Laululinnu kinnistule ning selle omanikud on andnud nõusoleku puurkaevu rajamiseks. Keskkonnaamet on puurkaevu rajamise kooskõlastanud, võttes arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Negatiivseid mõjusid kaebajate kinnistutele ei teki. Detailplaneeringus tuleks puurkaevu asukoht valida samadest asjaoludest lähtuvalt.
  2. HH ja RR paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Metsalinna kinnistule on
  3. a juulis rajatud väikehoone, mida kasutatakse suvilana. Valla ÜVK kava järgi ei rajata piirkonda ühisveevärki ja suvila veevarustuse tagamiseks ei ole muud mõistlikku võimalust peale puurkaevu. Vaidlusaluse ehitusloa taotluses oli märgitud, et puurkaev on vajalik suvila veega varustamiseks. Kui muud varianti ei teki, on plaanis kasutada puurkaevu ka tulevikus detailplaneeringu kohustusliku hoone teenindamiseks. Puurkaevu rajamine on kooskõlas määrusega nr
  4. Puurkaev on paigutatud võimalikult kaugele kaebajate puurkaevust ja samal ajal ka maanteest. Kaebajad on käimasolevas detailplaneeringu menetluses esitanud vastuväiteid, kuid mitte puurkaevu asukoha kohta. Halduskohus leidis õigesti, et ehitusloa võis anda ka enne detailplaneeringu kehtestamist. Mõistlik pole lähenemine, et detailplaneering tuleks koostada iga üksiku

§ 126lg-s 1 nimetatud ülesande jaoks (nt haljastuse rajamine). Kaebajate väide, et puurkaevu rajamisega satub ohtu nende joogivee 7

(9)3-20-945 kvaliteet, ei vasta tõele. Keskkonnaamet on leidnud vastupidist. Kaebajate esitatud tellitud eksperdihinnangu järeldused on halduskohus veenvalt ümber lükanud.
  1. Keskkonnaamet selgitab, et tal puudus võimalus kooskõlastuse andmisest õiguspäraselt keelduda. Keskkonnaamet lähtus puurkaevu projekti kõrval ka keskkonnaregistri ning Maa-ameti kaardirakendusest saadud andmetest. Projekt on kooskõlas määruse nr 43 nõuetega. Detailplaneeringu puudumist ei saanud Keskkonnaamet arvesse võtta. Kooskõlastuse andmetel arvestati ka kaebajate puurkaevuga, nagu ka kõigi teiste puurkaevudega, mis asusid 1 km raadiuses. Kaebajate puurkaevule ei teki reostuse ohtu, sest see asub küll vaidlusalusest puurkaevust ja mahutist allavoolu, kuid põhjavee suund on edela poole. Kuna vaidlusalusest puurkaevust planeeritav veevõtt on väike ja puurkaev rajatakse kooskõlas määruse nr 43 nõuetega, ei avalda see negatiivset mõju kaebajate puurkaevule ega põhjaveele eeldusel, et puurkaev on tehniliselt korras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus jätab HKMS § 62 lg 2, § 185 lg 1 ja § 198 lg 3 alusel asja juurde võtmata kolmandate isikute 15.10.2020 seisukoha lisa 1 (foto Metsalinnu kinnistule
  3. a suvel rajatud ehitisest), kuid võtab asja juurde lisa 2 (taotlus puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks). Toimikus on olemas foto Metsalinnu kinnistul asuvast ehitisest (kolmandate isikute 23.07.2020 seisukoha lisa 1) ja selle kohta apellatsioonimenetluses täiendavate tõendite esitamine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotlus on osa haldusasja toimikust, mille vastustaja oleks pidanud esitama halduskohtule (vt halduskohtu 20.05.2020 määruse resolutsiooni p 5), mistõttu on selle asja juurde võtmine põhjendatud.
  4. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
  5. Puurkaevu ehitusloa võis anda enne Metsalinnu kinnistut hõlmava detailplaneeringu kehtestamist. Praeguses asjas ei ole tegemist ühegi

§ 125

lg-tes 1–3 nimetatud juhtumiga, mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik.

§ 126

näeb ette detailplaneeringuga lahendatavate küsimuste ringi olukorras, kus detailplaneering tuleb koostada.

§ 126

lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 nende koostoimes tuleneb, et koostatavas detailplaneeringus tuleb määrata detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms küsimused. See tagab, et detailplaneeringu kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat ala tervikuna ega jäeta lahendamata neid aspekte, mis on nimetatud hoone(te) toimimiseks vältimatult vajalikud. Sellega tekib kindlus, et detailplaneering on realiseeritav. Neist sätetest ei saa aga tuletada täiendavat alust detailplaneeringu koostamiseks olukorras, kus soovitakse ehitada üksnes tehnorajatist, mis

§ 125järgi ei eelda detailplaneeringu koostamist.

Halduskohus selgitas õigesti ka seda, et puurkaevu rajamine maatulundusmaa sihtotstarbega maale ei ole õigusaktidega keelatud, samuti on võimalik puurkaevu rajada selliste hoonete teenindamiseks, mille püstitamiseks ei ole vaja eelnevalt koostada detailplaneeringut. 20. Vaidlusaluse puurkaevu rajamisel ei ole selle asukoht koostatavas Metsalinnu kinnistut hõlmavas detailplaneeringus pöördumatult ära otsustatud. Detailplaneeringu ülesanne on luua planeeringualale ruumiline terviklahendus (

§ 124lg 2).

Detailplaneering peab tasakaalustama erinevaid huve (

§ 10, haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). See tähendab, 8

(9)3-20-945 et Metsalinnu kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb ühelt poolt arvestada ehitistega, mis on planeeritaval kinnisasjal juba olemas. Samas on kaebajatel võimalik esitada planeerimismenetluses oma arvamus ja vastuväited, sh seoses puurkaevu asukohaga, ning detailplaneeringu kehtestajal on kohustus kaebajate seisukohti kaaluda ja vajadusel leida puurkaevule alternatiivne asukoht (

§-d 135–137). Kolmandad isikud peavad arvestama võimalusega, et puurkaevu asukoha muutmine detailplaneeringu menetluse käigus võib neile kaasa tuua täiendavaid kulusid.

  1. Puudub mõistlik alus kahelda Keskkonnaameti seisukohas, et nad lähtusid puurkaevu ehitusloa menetluses kooskõlastust andes ehitusprojekti kõrval ka keskkonnaregistri ja Maaameti kaardirakenduse andmetest, sh võtsid arvesse kaebajate puurkaevu olemasolu. Keskkonnaamet on kohtumenetluses põhjendanud oma kooskõlastuse aluseks olevat seisukohta, et Metsalinnu kinnistule rajatavast puurkaevust ei teki kaebajate puurkaevu vee reostumise ohtu – kaebajate puurkaev jääb küll Metsalinnu kinnistu puurkaevust allavoolu, kuid põhjavee suund ei ole kaebajate puurkaevu poole. Halduskohus on piisavalt ja asjakohaselt selgitanud, et kaebajad ei ole esitanud selliseid väiteid ja tõendeid, mis Keskkonnaameti järeldused veenvalt ümber lükkaks.
  2. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  3. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Otsus tehakse kaebajate kahjuks, kuid teised menetlusosalised ei ole kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.