Obsah (8)

§ 106§ 5§ 207§ 121§ 201§ 203§ 1§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja

) § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus selgitas, et üürilepingu kui tsiviilõigusliku lepingu ülesütlemist puudutavad vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Halduskohus on viidanud kaebajaga seotud kohtuasjas nr 3-18-2163 antud selgitustele, et linna vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. Kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingus puudub avalik-õiguslikule suhtele iseloomulik regulatsioon. Kaebaja üürilepingu ülesütlemist puudutavad vaidlused on võrsunud eraõiguslikust suhtest ning halduskohtul puudub pädevus käesoleva kaebuse lahendamiseks. Üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalikõiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Selliseks haldusaktiks ei ole ka Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15. detsembri 2017. a avaldus üürilepingu ülesütlemiseks. Avalduses on ka märgitud, et seda on võimalik vaidlustada Tartu Maakohtus. Kaebaja on oma õiguste kaitseks maakohtu poole pöördunud tsiviilasjas nr xxx. 3. X esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. mai 2021. a määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, taotledes kaebuse menetlusse võtmist. 3.1. Kaebaja selgitab, et puudub teine menetluskord, kus kaebaja saaks oma õigusi kaitsta. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) puudub menetluskord, kuidas menetleda kaebaja taotlusi haldusakti tühisuse tuvastamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 4 alusel saab haldusakti tühisuse kindlakstegemist nõuda vaid halduskohtult, mitte maakohtult. 3.2. Kaebaja pidas 15. detsembri 2017. a avaldust toiminguks

§ 106lg 1 mõttes ja taotles tsiviilasjas xxx avalduse õigusvastaseks tunnistamist.

Kohtud ei analüüsinud, kas

1. detsembri
2. a avaldus on toiming või haldusakt. Kohtud menetlesid hagi
3. detsembri
4. a avalduse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks, mistõttu taotlebki kaebaja viidatud avalduse tühisuse tuvastamist. 3.
5. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käesoleva kaebuse puhul on tegemist üürilepingu vaidlustamist käsitleva kaebusega või üürisuhtest tuleneva kaebusega. Kaebaja taotleb
6. detsembri
7. a avalduse kui haldusakti tühisuse tuvastamist, sest linnavarade osakonnal puudus pädevus ja volitus üürilepingu ülesütlemise teadet saata ja sellist haldusakti anda. 3.
8. Selle vaidluse lahendamine, kas kohalikule omavalitsusele kuuluva eluruumi üürilepingu üles ütlemiseks oli haldusorganil või ametnikul pädevus, ei ole tsiviilkohtu pädevuses. Tsiviilkohtul puudub õigus halduskohtumenetlust läbi viia. Kaebaja ei vaidlusta
9. a sõlmitud üürilepingut, vaid linnavarade osakonna juhataja tegevust haldusakti andmisel. Eluasemekomisjoni põhimäärusega on antud eluruumide üürilepingute ülesütlemine vaid eluasemekomisjoni pädevusse, siis puudus ilma selle komisjoni otsuseta linnavarade osakonna juhatajal pädevus üürileping üles öelda. 2 3.
10. Viidates

§ 5lg-le 2, sisaldas 15.

detsembri

1. a avaldus linnavarade osakonna juhataja eraõiguslikku tahteavaldust kaebajaga üürileping lõpetada, kuid see tahteavaldus sai võimalikuks ainult haldusakti andmisega. 3.
2. Halduskohus leiab, et üürilepingu lõpetamisega seotud vaidluses teeb kohalik omavalitsus toiminguid, mis ei ole toimingud HMS § 106 lg 1 tähenduses ja annab õigusakte, mis ei ole haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust selliseid toiminguid teha ja otsuseid anda, mis ei allu halduskohtulikule kontrollile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning määruskaebus kuulub tagastamisele

§ 207lõike 2 alusel.

5.

§ 207

lg 2 alusel võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks käesoleva seadustiku § 187 lõikes 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Asja materjalidest saab kohus aru, et kaebaja vaidlustab eelkõige asjaolu, et üürilepingu ülesütlemise avalduse koostas ja edastas kaebajale selleks pädevust mitteomav Tartu Linnavalitsuse ametnik, vormistades avalduse haldusaktina. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel leides, et üürilepingu ülesütlemisest tulenev vaidlus kaebaja ja Tartu linna vahel on olemuselt tsiviilõiguslik vaidlus ning kuulub lahendamisele maakohtus. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse menetlemisel, kas vaidlust seoses kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemisega on pädev lahendama haldus- või maakohus. 6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning

§ 201

lg 4 alusel koostoimes

§ 203lg-ga 2 põhjendusi ei korda.

Halduskohus selgitas arusaadavalt ja jälgitavalt, miks puudub halduskohtul pädevus antud vaidluse lahendamiseks ja tagastas kaebuse õiguspäraselt

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks Tartu Halduskohtu

1. mai
2. a määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
3. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

§ 1

lg 1 kohaselt lahendatakse halduskohtus haldusasju ning § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmiti

1. a üürileping, mis on tsiviilõiguslik leping. Kuigi üürileandjaks on kohalik omavalitsus, on kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus eraõiguslik vaidlus, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1) ning kohtuasja on pädev TsMS § 9 lg 1 kohaselt esimese astme kohtuna menetlema maakohus.
2. Riigikohus on korduvalt tõdenud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu
3. märtsi
4. a määruse nr 3-3-4-1-15 p 9;
5. detsembri
6. a otsuse nr 3 3-1-1501 p-d 13-16). Seega, kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. Eelnevat arvestades on halduskohus asjakohaselt märkinud, et kaebaja üürilepingu ülesütlemist puudutavad vaidlused on võrsunud eraõiguslikust suhtest ning halduskohtul puudub seetõttu pädevus ka käesoleva kaebuse lahendamiseks.
7. Kuna üürileping on tsiviilõiguslik leping, siis üürilepingu ülesütlemisega seonduv kuulub samuti tsiviilõiguse valdkonda, mitte ei kaldu üle haldusõiguslikuks vaidluseks. Tsiviilõigusliku lepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet. Seetõttu on ebaõige kaebaja arvamus, et Tartu linnavarade osakonna
8. detsembri
9. a avaldust nr 4-7.1/08418 saab käsitleda haldusaktina ja vaidlustada halduskohtus. Tartu linna
10. detsembri
11. a 3 avaldusega soovitakse üles öelda eraõiguslikus suhtes sõlmitud leping ning sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
12. Kaebaja väited Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna
13. detsembri
14. a avalduse välja andnud ametniku pädevuse osas on samuti analüüsitavad ja lahendatavad üürilepingu ülesütlemise vaidlustamisel maakohtus.
15. Viidatud asjaoludest tuleneb, et kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemisega seonduv vaidlus kuulub lahendamisele maakohtus. Vaidluse asjaoludest tulenevalt on selgelt äratuntav, et kaebaja esitatud määruskaebusega on tema võimalused oma õiguse kaitseks halduskohtus ilmselgelt vähesed ning põhjendatud on määruskaebuse tagastamine

§ 207lg 2 alusel.

1. Kaebaja tasus
2. mail 2021 riigilõivu 15 eurot, märkides maksekorralduse selgitusse, et tegemist on riigilõivuga kaebuse esitamise eest Tartu Halduskohtu asjas nr 3-21-926.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Antud juhul halduskohus ei tagastanud kaebust

§ 121

lg 2 alusel, vaid

§ 121

lg 1 p 1 alusel.

§ 104

lg 8 kolmas lause sätestab, et tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Sama paragrahvi lg 81 alusel lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) 4