) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused 06.11.2020 esitas Luminor Liising AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ xxxx ja K A vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 16.04.2018 võlgnikele makseettepaneku, mis on OÜ-le xxxx kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.01.2021. K Ale mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada ei ole õnnestunud. Pärnu Maakohus lõpetas 12.03.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse K A suhtes ja andis nõude üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Luminor Liising AS esitas 07.04.2021 Harju Maakohtusse hagi K A vastu võla nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 10.01.2017 sõlmitud käenduslepingust nr xxxx. Kohus võttis hagiavalduse 22.04.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 22.04.2021 kohtumääruse kostjale kätte 08.05.2021 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (
Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 24.05.2021 oma vastust hagile esitanud.
Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või 2
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 250 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.