Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 423§ 201§ 173§ 162§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-113586 Tsiviilasi M R hagi M M

§ 62lg 2).

Hagi M M vastu ja selle aluseks olevad asjaolud 14.05.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis R R (hageja isa) ja M Mi (kostja, hageja ema) abielust M R (hageja). Hageja elas kostja vanavanemate juures kuni 26.02.2020, mis järgselt on hageja järjepidevalt kõik päevad viibinud ainult hageja isa juures. Suhtluskorra järgselt sai isa lapse vahetult enne 24.02.2020 enda hoolde ning kuna lapse ema viibis tegelikkuses haiglaravil, siis keeldus isa last üle andmast vanaisale. Ema üleandmisele ei ilmunud ning muuhulgas tühistas Tallinna Ringkonnakohus 06.03.2020 ka Harju Maakohtu esmase õiguskaitse ts asjas 2-19-

1. Seega on formaalselt hageja elukoht vähemasti alates 06.03.2020 isa juures. Kostja pole tasunud elatist kordagi, kuigi saab ka lapseraha enda nimele. Lapse ülalpidamiskulud moodustavad ühes kuus kokku 584 eurot, s.h eluaseme kulud 210 eurot; majapidamisvahendid 49 eurot; toidukulud 150 eurot; transpordikulud 10 eurot; mänguasjad 40 eurot; huviala ja arendavad mängud (pliiatsid, värvid jms, tulevikus ka lasteaia tasu) 40 eurot; lapse osa kommunaalkuludest 59 eurot; hügieenivahendid 26 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise muutuva suurusega miinimummääras (
2. aastal 292 eurot kalendrikuus), arvestades elatise miinimummäära muutumist alates hagi esitamisest (s.o maksekäsu esitamine 07.04.2020) kuni hageja täiskasvanuks saamiseni (s.o 18.11.2034) ning elatise võlgnevus perioodist 06.03.2020 06.04.2020 summas 292 eurot. Kostja M M vastus Kostja oli seisukohal, et elatise nõue on alusetu. Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et elatise nõue on põhjendatud, peab kostja oluliseks märkida, et avaldaja on saanud Eesti riigilt elatisabi kogusummas 490 eurot perioodi 20.04.2020 - 16.09.2020 eest. Kostja on seisukohal, et nimetatud perioodi eest puudub alus elatise väljamõistmiseks kostjalt, kuivõrd antud perioodi eest on riik sisuliselt elatist maksnud kostja eest ja antud perioodi eest läheb elatise nõue üle riigile, kui elatise nõude põhjendatus kohtu poolt otsusega kinnitamist peaks leidma. Tallinna Ringkonnakohus on 26.05.2020 määruse alusel kinnitanud lapse peamiseks elukohaks kostja elukoha, kuivõrd lapse emale on antud ainuhooldusõigus küsimuses, mis puudutab lapse viibimiskohta, sh otsustusõigust elukoha määramisel. Tallinna Ringkonnakohus on 26.05.2020 määruse alusel jaganud suhtluskorra 50/50 põhimõtte alusel ehk võrdselt. Kehtiv Tallinna 2 Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse 06.03.2020 määrus sätestab samuti võrdse suhtluskorra. Kuivõrd mõlema lahendi alusel on suhtluskord jagatud pooleks tähendab see seda, et laps peaks veetma mõlema vanemaga võrdselt aega ning seeläbi panustavad vanemad lapse eest hoolitsemisesse samaväärselt vastavalt sellele, kelle juures laps viibib. Samuti vaidlustas kostja oma vastuses hageja igakuiste kulude suuruse. Samas juhul, kui kohus peab kostja poolt esitatud hageja elatisenõuet siiski põhjendatuks, palus kostja elatise suuruse vähendamist ja selle määramisel arvestada asjaoluga, et kostja hooldab ainuisikuliselt oma teist alaealist last, kes on sündinud 09.04.
3. Niisamuti palub kostja eeltoodud juhul arvestada asjaoluga, et kostjal on vähkkasvaja ja lisaks Eesti Haigekassa poolt rahastatavale keemia päevaravile saab kostja Vähiravifond Kingitud Elu toel efektiivset immuunravi, mida Eesti riik ei kompenseeri ja mille omaosalus on kostjal igakuiselt 500 eurot. Immuunravi plaan kestab järgnevad kolm aastat ja eelduslikult jätkub ka pärast seda. Hagi R R vastu ja selle aluseks olevad asjaolud 20.05.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt elasid hageja vanemad, hageja ja hageja poolvend koos kuni 21.08.2019 xxxx alevikus asuvas üürikorteris. Pärast üürikorterist lahkumist on lapse ema ja isa elanud eraldi selliselt, et hageja on olnud üksnes hageja ema hooldada perioodil 22.08.2019 kuni 26.02.
4. Harju Maakohtu 29.11.2019 määrusega kohtuasjas nr 2-19-12293 lõpetas kohus lapse ema ja lapse isa ühise hooldusõiguse hageja suhtes osaliselt ja andis lapse emale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha osas. Tallinna Ringkonnakohus on 06.03.2020 kohtumäärusega kohaldanud esialgset õiguskaitset ja kinnitanud suhtluskorra selliselt, et hageja veedab ühe nädala koos emaga ja ühe nädala koos isaga. Alates 22.
5. kuni 26.02.2020 elas hageja koos oma emaga, mille järgselt asus lapse isa kuritarvitama oma hooldusõigust, sisuliselt röövis emalt lapse ja isoleeris lapse enda elukohta. Hagiavalduse kohaselt on esitatud avaldus suunatud hageja igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja ülalpidamisnõude eesmärgiks on tagada hageja toimetulekuks vajalikud vahendid. Igakuiselt kuluvad hageja tarbeks rahalised vahendid söögile, riietele, kommunaalkuludele, transpordile, vaba aja veetmiseks ja lasteaia kohatasu maksmiseks. Hageja isa on tasunud hagejale elatist tagantjärele
6. aasta novembrikuu ja detsembrikuu eest kokku summas 480 eurot. Lisaks on hageja isa tasunud elatist
7. aasta jaanuarikuu eest summas 290 eurot ja veebruarikuu eest summas 200 eurot. Hageja isa ei ole täitnud elatise tasumise kohustust
8. aasta septembri ja oktoobri eest, mistõttu peab hageja ema antud juhul põhjendatuks esitada hageja isa suhtes elatise võlgnevuse nõue ja samuti edaspidise elatise tasumise nõue poole kuupalga alammäära suuruses (st miinimumelatis). Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista R Rlt igakuine elatis muutuva suurusega miinimummääras (
9. aastal 292 eurot kalendrikuus), arvestades elatise miinimummäära muutumist alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 18.11.2034) ning elatise võlgnevus perioodide
10. aasta september ja oktoober eest kokku summas 540 eurot. R R vastus R R palus hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ela emaga ega ole emaga elanud juba pikemat aega. Seega ei saa hageja nimel hageja seaduslik esindaja ka hagi kogumis esitada. Hageja elukoht on isa elukoht ja on seda olnud vähemasti alates 21.02.
11. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 3 kohtumäärusega ts asjas 2-19-12293 on kehtestud suhtluskord, milles kohus määras formaalselt 50:50 ajajaotusega suhtluskorra. Fakt on aga see et laps elab tegelikkuses 100% ajast isa juures ning tulevikku vaadates on fakt, et lapse elukohaks jääb isa elukoht, sest ema tervislik seisund lihtsalt ei võimalda lapse eest oma hoolsuskohustust täita. Kuna lapse elukoht on faktiliselt isa juures, siis puudub ka õigustus elatise nõude esitamiseks lapse nimel ema poolt vastuhagina. Hageja isa on tasunud hageja emale elatist summas 240 eurot kuus november, detsember 2019, ning hageja ema ei vaidlustanud seda summat, ning summas 290 eurot PKS § 101 lg 1 alusel jaanuar 2020 eest. Lisaks on isa ka ostnud lapsele talveriideid summas 256 eurot ja 32 senti vahemikus november-detsember
12. Seega on hageja isa tasunud hagejale nii elatist kui ka katnud hageja vahetuid kulusid, alates lahku kolimisest ja esialgse õiguskaitsena suhtluskorra määramisest, mistõttu elatise tagasiulatuv nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna puudub elatisvõlg. Veelgi enam, hageja tagasiulatuv elatisnõue september-oktoober 2019 on eriti pahausklik, kuivõrd hageja ema pole varasemalt selle perioodi eest elatist nõudnud, pole teinud midagi selleks, et kostjalt elatist nõuda. Isegi varasemas hagis samade poolte vahel ts asjas 2-19-1337501 (hageja võttis hagi 13.01.2020 tagasi) nõudis hageja elatist üksnes perioodi november-detsember 2019 eest, kuid mitte september-oktoober 2019 eest, mida tal oleks ka olnud õigus siis nõuda. Seega tuleb igal juhul jätta rahuldamata ka hageja taotlus mõista välja elatis kostjalt ka tagasiulatuvalt, perioodist september-oktoober
13. Kui kohus leiab, et kostja peab mingisuguses määras elatist tasuma, tuleb elatis välja mõista summas 0 eurot kuus, kuna kostjat ei saa kohustada katma lapse vahetuid kulusid ning ühtlasi ka maksma elatist. Hageja isa juhib ka tähelepanu, et kohus saab ka asjaolu, et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetustega, mis laekuvad M Mile PHS § 17 lg 3 sätestatud määras 60 eurot kuus, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. Menetluse käik Lapse ema M M suri xxxx. 18.01.2021 esitatud seisukohas avaldas hageja soovi menetluse jätkamise osas ning palus kohtul mõista hageja kasuks M Milt välja elatisvõlgnevus perioodist 06.03.2020 – 11.10.2020 summas 2100,51 eurot, jätta menetluskulud M Mi kanda ja lõpetada menetlus kohustusnõude osas seoses lapse ema surmaga. 12.02.2021 tehtud kohtumäärusega määrati lapse esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa. 24.02.2021 esitas lapse esindaja seisukoha, milles m.h palus mõista M Milt (tema õigusjärglasest pärijalt) välja hageja kasuks R R esitatud nõude alusel elatise võlgnevus perioodist 06.03.2020 - 11.10.2020 summas 2100,51 eurot või jätta hagi PKS § 139 lg 1 alusel rahuldamata; mõista R Rlt välja hagejale M Mi (õigusjärglasest pärija) kasuks välja elatise võlgnevus perioodide
14. aasta september ja oktoober eest kokku summas 540 eurot, mõista R Rlt välja hagejale M Mi eeldatava õigusjärglasest pärija ja lapse faktilise ülalpidaja M M kasuks alates 11.10.2020 elatis 292 eurot kuus. Kohtu põhjendused
15. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning vastuväiteid, leiab, et hageja hagi M M vastu tuleb jätta läbi vaatamata ning hageja hagi R R vastu tuleb jätta rahuldamata. 4
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et: - hageja vanemateks on M M ja R R; - tsiviilasjas 2-19-12293 on Tallinna Ringkonnakohus 06.03.2020 kohaldanud esialgset õiguskaitset ning reguleerinud menetluse ajaks vanemate M Mi (ema) ja R R (isa) suhtlemist lapse M Rga selliselt, et alates määruse jõustumisele järgnevast päevast veedab laps ühe nädala (7 päeva) koos emaga ja ühe nädala (7 päeva) koos isaga (dtl 440-447). Määrus jõustus 25.05.
3. - tsiviilasjas 2-19-12293 on Tallinna Ringkonnakohus 26.05.2020 andnud M Mile üle ainuhooldusõiguse hageja viibimiskoha osas ning määranud suhtluskorra m.h selliselt, et laps viibib isa juures iga kuu paaris nädalate esmaspäevast kuni paaritute nädalate esmaspäevani, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva) ning laps viibib ema juures iga kuu paaritute nädalate esmaspäevast kuni paaris nädalate esmaspäevani, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva) (dtl 449-466). Määrus jõustus 11.06.
4. - 07.09.2020 on tsiviilasjas 2-19-12293 (lepitusmenetlus) Harju Maakohus kohaldanud esialgset õiguskaitset menetluse ajaks selliselt, et kohus kohustab R Rd või ükskõik millist teist isikut, kelle juures M R M Mi tahte vastaselt ja õigusvastaselt viibib, 3 päeva jooksul andma üle alaealine laps M R lapse emale (dtl 333-336). Hageja eraldati isa juurest 11.19.2020 (dtl 372). - Kostja M M suri xxxx. - Tallinna Ringkonnakohus on 30.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12293 jätnud rahuldamata Tallinna Linna avalduse R Rlt lapse M R hooldusõiguse osaliseks äravõtmiseks ja suhtlusõiguse piiramiseks, taastanud R R täieliku hooldusõiguse lapse M R suhtes ning määranud m.h, et kohtumääruse jõustumiseni viibib laps M R isa R R juures üle nädala 7 päeva järjest; lapse vanavanemad ja xxxx Vallavalitsus on kohustatud tagama lapse igakordse jõudmise isa elukohta; isa ja xxxx Vallavalitsus on kohustatud tagama lapse igakordse jõudmise vanavanemate elukohta; mistahes isikutel on kohustus hoiduda isa ja lapse suhtlusõiguse rikkumisest (dtl 576-605). 5
5. Hageja on palunud välja mõista M Milt elatise võlgnevuse perioodist 06.03.2020 11.10.2020 summas 2100,51 eurot. 5.1 Puudub vaidlus, et reaalselt elas laps isa juures alates 26.02.2020 kuni 11.10.
6. Hagejal oli seega iseenesest nimetatud perioodil kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). 5.2 Kostja M M suri xxxx. Pärast seda kuupäeva ei saa kostja enam olla tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliseks ega omada tsiviilmenetlusõigusi ning kanda tsiviilmenetluskohustusi, s.o kohus ei saa kostjalt hageja kasuks elatist välja mõista, sest surnud inimene ei saa olla tsiviilmenetluskohustuste omajaks. Perekonnaõigused on isikuga lahutamatult seotud ja seetõttu isiklikud ning ka ülalpidamiskohustus lõpeb vanema surmaga. Hagi esemeks on kohtu hinnangul M Mi isikuga lahutamatult seotud õigus, mis tema pärijatele üle minna ei saa. 5.3

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 201

lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 kohaselt algab füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja vastu suunatud hagiga saavutada hageja taotletavat eesmärki, sest kostja M M õigussubjektsus lõppes 25.12.2020. Kohus asub seisukohale, et M R hagi M M vastu elatise nõudes tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

5.4 Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei oleks kohtu hinnangul elatise välja mõistmine ka põhjendatud. Suhtluskorra alusel oleks hageja pidanud olema mõlema vanemaga. Elatise väljamõistmine olukorras, kus lapse ema oleks saanud oma ülalpidamiskohustust täita vahetult, kuid isa seda ei võimaldanud, oleks kohtu hinnangul hea usu põhimõtte vastane. 6

1. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras R Rlt alates 20.05.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatise võlgnevus perioodide
2. aasta september ja oktoober eest kokku summas 540 eurot. 6.1 Esmalt märgib kohus, et lähtub hageja esmasest 20.05.2020 esitatud nõudest, mitte riigi õigusabi korras määratud esindaja 24.02.2021 esitatud nõude resolutsioonist. Viidatud dokumendis on hageja palunud elatise välja mõista hageja vanaema M M kasuks. Kohus selgitab, et hagejaks on käesoleval juhul siiski M R, mitte tema vanavanem ja elatist saab välja mõista siiski lapse kasuks. See, kui vanavanemad hagejat käesoleval ajal ülal peavad, ei anna õiguslikku alust nende kasuks elatist välja mõista. Samuti ei ole hageja vanavanemad käesolevas asjas menetlusosalised. 6.2 Puudub vaidlus, et hageja on elanud isa juures alates 26.02.2020 kuni 11.10.
3. Seega alates hagi esitamisest isa vastu, s.o 20.05.2020 kuni 11.10.2020 puudub õiguslik alus elatise väljamõistmiseks. Hageja ema ei esitanud kohtule menetluses ka selgitusi ega tõendeid, et ta oleks nimetatud perioodil hageja igakuiseid kulusid vähemalt miinimumulatuses kandnud. Kostja poolt esitatud kuludokumendid nimetatut ei tõenda (dtl 323-330). 6.3 Tsiviilasjas 2-19-12293 on 26.05.2020 määrusega Tallinna Ringkonnakohus määranud suhtluskorra selliselt, et hageja viibib pool ajast emaga ja pool ajast isaga. 30.03.2021 määruse kohaselt viibib laps kuni määruse jõustumiseni poole ajast isaga ja poole ajast vanavanematega. Kuivõrd mõlema lahendi alusel on suhtluskord jagatud pooleks tähendab see seda, et laps pidi ja peaks veetma mõlema vanemaga (s.h vanavanematega) võrdselt aega ning seeläbi panustavad vanemad (s.h vanavanemad) lapse eest hoolitsemisesse samaväärselt vastavalt sellele, kelle juures laps viibib. Kohus märgib lisaks, et isal on õigus oma lapsega suhelda, temalt ei ole kohtule teadaolevalt käesolevaks ajaks hooldusõigust ära võetud või kuidagi piiratud. Elatise väljamõistmine olukorras, kus lapse isa oleks saanud oma ülalpidamiskohustust täita vahetult, kuid ema ja/või lapse vanavanemad seda ei võimaldanud vaatamata kehtivale suhtluskorrale, oleks kohtu hinnangul hea usu põhimõtte vastane. Kohtul puudub ka alus kahelda, et käesoleval ajahetkel 30.03.2021 määruses märgitud suhtluskord ei toimiks. Seeläbi elab hageja vaheldumisi oma vanavanemate ja isa juures nädala kaupa. Vanavanematel puudub seadusest tulenev kohustus ajal, mil laps viibib isa juures tema ülalpidamiseks ning lapse isal on kohustus last vahetult sel ajal ülal pidada. Vanavanemad ei ole lapse vanemad ja neil ei ole hooldusõiguslike vanematega võrdseid õigusi ega kohustusi, st õigust ega kohustust hoolitseda lapse isiku ja vara eest. Seega on kohus seisukohal, et elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest ei ole põhjendatud. 6.4 Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks 7 kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks elatist järjepidevalt tagasiulatuva perioodi eest nõudnud. Samuti märgib kohus, et tsiviilasjas 2-19-1337501 (hageja võttis hagi 13.01.2020 tagasi) nõudis hageja elatist üksnes perioodi november-detsember 2019 eest, kuid mitte september-oktoober 2019 eest, mida tal oleks ka olnud õigus siis nõuda. Seega on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks R Rlt tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et kohus jätab hagi hageja ema vastu läbi vaatamata ja isa vastu rahuldamata, siis tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi kulud jätab kohus riigi kanda. 9.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8