← Eesti

1-20-7376/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-7376 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Kisseljovi eelvangistuses viibitud aeg 19.03.-20.03.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning A. Kisseljovile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvatakse alates A. Kisseljovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 31.08.

  1. Kohtuotsus jõustus 26.11.
  2. Käesoleval ajal kannab A. Kisseljov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 31.08.2020 ja lõpp 28.08.
  3. 17.06.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule A. Kisseljovi isikliku toimiku, otsustamaks A. Kisseljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab A. Kisseljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Kisseljov ei soovi enda tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest vabaneb peatselt niigi. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta A. Kisseljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna süüdimõistetul puudub elukoht. Kohtu põhjendused A. Kisseljov kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on A. Kisseljov teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused A. Kisseljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et A. 2

(4)Kisseljov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab A.

Kisseljovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Kohtu hinnangul iseloomustab süüdimõistetut positiivselt, et vangla kinnitusel puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused. Lähtuvalt vangistuse pikkusest ei ole koostatud täitmiskava. Seega vangla tegevustes mitteosalemine ei ole tingitud süüdimõistetu isikust. Vangla iseloomustusest nähtub, et vabanemisel kinnipeetaval elukoht puudub, sest poja juurde aadressile xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx tal tagasi kolida pole võimalik ning vallal puuduvad vabad sotsiaaleluruumid. A. Kisseljovil vabanemisel elukoha puudumist eeltoodud asjaoludel on vangla kinnitanud ka oma 2.07.2021 vastuses kohtule ( tl 20-21). A. Kisseljovi lähedaste ringi moodustavad vangla kinnitusel kaks täisealist poega ning xxxxxxxx elav õde. Poegadega on suhted säilinud. A. Kisseljov on vanaduspensionär ning vabanemisel on talle garanteeritud sissetulek pensioni näol. Laitmatu käitumine vanglas, lähedaste olemasolu ja tagatud sissetulek iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles A. Kisseljovi positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. Tartu Vangla arvamus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse kohta ei ole kohtule siduv. Karistusregistri 20.07.2021 teatise kohaselt on A. Kisseljovil 4 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab A. Kisseljov karistust varguste süstemaatilise toimepanemise eest. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud röövimiste ja süstemaatilise varguse katse eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. Ta on ka varasemalt viibinud pikemat aega vangistuses (Tartu Maakohtu 21.11.2011 otsuse alusel 5 aastat 7 kuud 20 päeva). Samuti on tal võimaldatud vangistust kanda tingimisi vabaduses. Vaatamata sellele on süüdimõistetu jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. A. Kisseljov on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist, ta on kuritegusid toime pannud ka katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas pikaajaline vangistuses viibimine. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (veidi alla 11 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on A. Kisseljov näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Samuti on vangla kinnitusel süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid (umbes 9500 eurot), mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. Pensioni suurus ilmselgelt ei võimalda sellises ulatuses rahalisi nõudeid täita. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab A. Kisseljovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Kisseljovi käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine ja ka kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes. Asjaolu, et ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. 3

(4)Arvestades A. Kisseljovi eelnevat elukäiku, on tõenäoline, et süüdimõistetu jätkab vabanemisel alkoholi liigtarvitamist. Alkoholi kuritarvitamine aga suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu märkimisväärselt. A. Kisseljov ei ole ka varem vabaduses olles pidanud vajalikuks pöörduda sõltuvusravile, samuti ei ole mõju avaldanud süüdimõistetu sõltuvuskäitumisele varasema vangistuse kestel läbitud sotsiaalprogramm ja pikaajaline vanglakaristus. Seega ei ole suure tõenäosusega ka senine vangistuse pikkus avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. Kohtu hinnangul sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravis osalemine võib ainult siis olla tulemuslik, kui inimene ise soovib enda sõltuvuskäitumist muuta. A. Kisseljovi senisele käitumisele tuginedes (kuritegude jätkuv toimepanemine alkoholijoobes, alkoholi kuritarvitamine) kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetul ei sedasta. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Seda enam asjaolu valguses, et süüdimõistetu ka ise ei ole motiveeritud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Vangla kinnitusel puudub A. Kisseljovil vabanemisel kindel elukoht. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on aga kinnipeetaval elukoha olemasolu, et oleks võimalik

§ 76lg 5 kohaselt rakendada katseajal käitumiskontrolli.

Seega ka elukoha puudumine välistab A. Kisseljovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aleksandr Kisseljovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. A. Kisseljovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. A. Kisseljovi ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka elukoha puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.