Obsah (11)

§ 1§ 17§ 108§ 31§ 171§ 29§ 85§ 86§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-21-6576 Määruse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2021 kell 13.30, Pärnu Tsiviilasi Võlgniku XX pankrotiavaldus Me

) § 102 lg 2 võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata XX ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot).
3. Menetluskulud jäävad XX kanda. 2-21-6576
4. Maksta XX ajutise pankrotihalduri tasu katteks x eurot (s.h tasu eurot ja käibemaks 20% summas eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
5. Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku XX pankrotivara arvelt.
6. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 27.04.2021 saabus Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavaldus. Kohus jättis pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Võlgniku lepinguline esindaja kohtu nõudmisel täiendas avaldust. 28.06.2021 võlgnik esitas täiendatud ja omakäeliselt allkirjastatud vara nimekirja. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu

§ 1lg 2 tähenduses.

Maksejõuetuse tekkimise põhjenduste kohaselt XX sattus võlgadesse umbes 2013. aastast, eelnevalt soetatud kiirlaenudest. Võlgnik oli umbes 2017.aastani abielus CC, perre sündis kaks last. Esimene laen sai võetud enne esimese lapse kooli minekut. Võlgnik ja tema abikaasa olid teinud korteris remonti, et tagada inimlikke elamistingimusi. Korter oli ostetud pangalaenuga. Samas oli vaja soetada kooliminevale lapsele kooliasju. Eelnevalt kaotas laste ema töö ja maksed, kohustused jäid kõik võlgniku kanda. Võeti kiirlaene, mis tundus olukorra heaks lahenduseks. Algul asi toimis, aga kohustused olid aina suuremad. Palk ei võimaldanud kõike maksta ja nii tekkisid raskused. Pere lagunes. Korter läks oksjonile ja võlgnik jäi oma võlgadega. Võlgnik on aru saanud, et pikaajalise maksejõuetuse peamine põhjus on erinevatel aegadel tehtud valed eluotsused, ebapüsivad peresuhted ja laiemalt oskamatus ennast ära majandada (st ülejõukäivate kohustuste võtmine, et tasuda arveid). Võlgniku varaks on osa ühisomandis olevast kinnistust, asukohaga xxx, registriosa numbriga xxxxxx, selle turuväärtuseks võlgnik hindab ca 4000 eurot. Muud realiseeritavat vallas- või kinnisvara avaldajal ei ole. XX töötab xx-s xxxxxxx ja tema netotöötasu on ca 750-900 eurot (olenevalt kuust). Võlgnik omab osakuid II pensionisambas, kuid ta ei ole teinud avaldust pensionisambast lahkumiseks. Võlgniku nimele on registreeritud 2 sõidukit, kuid mõlemad sõidukid on müüdud ca 2016.a. xxxxxxxxx ei olnud enam müümise hetkel sõidukorras, võlgnik müüs selle varuosadeks. xxxxx on võlgnik näinud ca 4 aastat tagasi xxxxxxxxxx tänaval ja auto oli sõidukõlbmatu (avariiline). Kahjuks jäi mõlemad sõidukid registrist maha võtmata. Võlgnik elab 1- toalises korteris (xxx). Kõik korteriga seotud kulud kannab tööandja. Võlgnikul kulub enda ülalpidamiseks ühes kuus umbes 300-350 eurot (toit, riided, sidekulud). Võlgnik ei ole endale uut elukaaslast leidnud. Elatist ei ole CC võlgnikult välja nõudnud, võlgnik maksab elatist vabatahtlikult, mille suurus keskmiselt on 150-200 eurot kuus, vahel ostab lapsele ka asju (riideid, jalanõusid jms). CC suhtes on samuti välja kuulutatud pankrot. Võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu vähemalt kogusummas 13 341,17 eurot. Paljudele võlgadele lisanduvad kohtulahendite alusel veel jooksvad viivised. Võlgnik ei tea avalduse esitamise seisuga, kui palju võlgadele jooksvaid viiviseid lisandub, seetõttu võib võlgnevuse kogusumma olla veelgi suurem. Lisaks ei tea võlgnik veel kõiki täpseid sissenõudekulusid (kohtutäiturite tasud). XX leiab, et oma sissetulekutest ta ei suuda katta võlgnevusi võlausaldajate ees, võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. XX palub välja kuulutada tema eraisiku pankrot ja pankrotimenetluse järel algatada menetlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik kinnitab, et talle 2 2-21-6576 ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitab, et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. AJUTISE HALDURI ARUANNE 01.07.2021 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 28.07.2021 kirjaliku aruande kohaselt võlgniku varade väärtuseks 0 eurot: - ühisomand xxx kinnistule (xxxxxx), xxx. Ühisomanik on tema ema T.K.. Kinnistu suurus 14 042m2, 100% elamumaa. Kinnistul asuvad

1. aastal valminud elamu (79,7m2 suletud netopinnaga) ning kelder, laut, kuur, saun ja puurkaev. Kinnistust 9490m2 on haritav maa ja ülejäänud õuemaa ning rohumaa. Võlgnik on kinnistu ühisomanikuks saanud oma isa järel pärimise teel ning võlgnikul on õigus ¼-le ühisomandi osast ( ühisomanikust emale kuulub omandiõiguse tunnistuse alusel ½ osa ja pool pärimisele kuulunud ½ osast kinnistust). Võlgnikule kuuluva ühisosa müügiks tuleks saavutada kokkulepe teise ühisomanikuga või ühisomand kohtu kaudu jagada. Avalduses on võlgnik hinnanud talle kuuluva ühisomandi väärtuseks 4000€, kuid on täiesti ebaselge, millele tuginedes on taoline väärtus leitud. Müük sõltub erinevatest asjaoludest, sh kolmanda isiku otsustest, käesoleval ajal ei ole teada, kas, kuidas ja mis hinnaga kinnistu ühisomandiosa müüa õnnestub. Kinnistu osalisel (1/4 osa) müügil sellel ilmselt mõistlik turuväärtus puudub ja seetõttu on praegusel hetkel väärtuseks hinnatud 0,00€. - töötasu xxxxxxx xx-st keskmiselt 1200 €/kuus (bruto). Tasu on kuude lõikes erinev, arestitav osa sõltub iga konkreetse kuu laekumisest. Sissetuleku arestimisel tuleb arvestada, et tal on 2 alaealist last. - konto jääk Swedbank AS-is 99,88€ väärtuseks on loetud 0,00€, kuna käesoleval hetkel pole teada, kas tegemist on arestitava või mittearestitava summaga. - Swedbank Pensionifond K60 9731.448 osakut. Kuna võlgnik ei ole esitanud osakute tagasivõtmise avaldust, ei saa neile pankrotimenetluses nõuet pöörata ja osakuid ei ole loetud pankrotivara hulka. - Sõiduauto xxxxxxxxxx xxxxxx xxx, registrimärk xxxxx, 1992vl, sõiduk omandatud 10.01.2014, registrikanne peatatud 31.12.
2. Puuduvad liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Võlgnikule ei ole sõiduki asukoht teada. Ajavahemikul 09.03.2016-15.04.2019 on sõidukile seatud kohtutäiturite poolt 4 käsutamise keelumärget ning 05.07.2021 käsutamise keelumärge ajutise pankrotihalduri kasuks. Sõiduki asukoha väljaselgitamine ei ole otstarbekohane, kuna sõiduki vanust arvestades ei omaks ta mingit turuväärtust. - Sõiduauto xxxx xxxxx xxxxxxx, registrimärk xxxxxx, 2001vl, omandatud 28.08.2012, registrikanne peatatud 05.12.
3. Puuduvad liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Võlgnikule ei ole sõiduki asukoht teada. Ajavahemikul 09.03.2016-15.04.2019 on sõidukile seatud kohtutäiturite poolt 4 käsutamise keelumärget ning 05.07.2021 käsutamise keelumärge ajutise pankrotihalduri kasuks. Sõiduki asukoha väljaselgitamine ei ole otstarbekohane, kuna sõiduki vanust arvestades ei omaks ta mingit turuväärtust. - Võlgnik on teatanud, et talle kuulub televiisor väärtusega 50 € ja sülearvuti väärtusega 100€. Pankrotimenetluses tuleb selgitada, mis seisukorras nimetatud varad tegelikult on ja milline võiks olla nende müügiperspektiiv. - Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intressi 3,60€ pole võimalik selle väiksuse tõttu kasutada. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku 12 677,44 eurot: Nõue jrk. Võlausaldaja ja nõude alus
4. Swedbank AS, kaardi kuutasud kokku. On muutunud sissenõutavaks. 90,88 € Panga teatise kohaselt muid kohustusi võlgnikul ei ole, s.t, et eluasemelaen 3 2-21-6576
14. on tasutud (olemasolevatel andmetel Soo 10-2 korteri enampakkumisel müügist saadud vahenditest). Nord Collect OÜ, aluseks 07.06.2017 maksekäsk ts asjas nr 2-17-108443, on muutunud sissenõutavaks. Elisa Teleteenused AS, (Julianus Inkasso OÜ menetluses), on muutunud sissenõutavaks. Aktiva Finants OÜ, (Julianus Inkasso OÜ menetluses), sh - 957,75 € omandatud BB Finance OÜ-lt - 2558,99 € omandatud IPF Digital AS-ilt, aluseks 14.02.2019 kohtumäärus ts asjas nr 2-18-121220 On muutunud sissenõutavaks. MiniCredit AS (pankrotis), (Julianus Inkasso OÜ menetluses), aluseks 12.02.2019 kohtumäärus ts asjas nr 2-18-
15. On muutunud sissenõutavaks. Placet Group OÜ, nõude aluseks maksekäsk ts asjas nr 2-15-112521, on muutunud sissenõutavaks. KÜ Soo tn.10, aluseks 06.02.20217 kohtumäärus ts asjas nr 2-16-128652 (kohtutäituri andmetel). Nõue on muutunud sissenõutavaks. Omega Invest OÜ, aluseks 05.01.2016 kohtumäärus ts asjas nr 2-15-124416 (kohtutäituri andmetel). On muutunud sissenõutavaks. Kohtutäitur Enno Kermiku täituri tasu nõue Kohtutäitur Rannar Liitmaa täituri tasu nõue Kohtutäitur Rocki Alberti täituri tasu nõue 3-s asjas kokku 467,74 € 314,40 € 3516,74 € 1290,95 € 30,63 € 2336,64 € 2348,01 € 600,08 € 190,85 € 1490,52 € Ajutise halduri kogutud andmed võlgniku vara ja võlgade kohta erinevad pankroti-avalduses esitatust järgmises: 1) Avalduses ei ole võlausaldajate hulgas näidatud Elisa Teleteenused AS-i, Swedbank AS-i ja Placet Group OÜ-d. 2) Avalduses esitatud nõuete summad on üldreeglina suuremad, kui tegelikud nõuded ( ilmselt on avalduses aluseks võetud täitemenetluse register, milles pole nõuete tasumisi üldreeglina kajastatud). Kokku on avalduses esitatud nõuete summa 663,73€ suurem, kui ajutisele haldurile teatatud summa. 3) Avalduses puudub info nõuete sissenõutavuse kohta (

§ 1

lg 2) ning täitemenetluste ja täitemenetlustes toimuvate enampakkumiste kohta, avalduse esitamise seisuga, et kohus saaks otsustada täitetoimingute/ täitemenetluste jätkamise (

§ 17lg 3 ja § 31 lg 6).

XX teadaolevad kohustused kokku on 12 677,44 €, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud viivised. Võlgnikule kuulub ühisomandiosana ¼ osa kinnisasjast. Käesoleval ajal ei ole teada, kas, kuidas ja mis hinnaga kinnistu ühisomandiosa müüa õnnestub. Võlgnik töötab ning tema

1. aasta senine keskmine brutosissetulek on ca 1200€/kuus. Arvestades, et tal on 2 alaealist last, on tema sissetulekut lubatud arestida keskmiselt ca 75 €/kuus. Juhul, kui refinantseerida kõik kohustused üheks laenuks, siis ca 12 677€ suuruse laenu (intressiga 5% aastas, tähtajaga 6 aastat) annuiteetmakse oleks ca 200€. Selline makse oleks võlgnikule jõukohane, kuid ükski pikaajalisi ja mõistliku intressiga laene väljastav finantseerimisasutus ei anna laenu pikaajaliste laenuvõlgnevustega isikule. Arvestades võlgade summat ja seda, et võlgnik omab mõistliku tasuga töökohta, oleks võinud käesoleval juhul olla arutusel ka võlgade ümberkujundamine. XX võlausaldajate nimekirja ja üldist praktikat arvestades on selge, et suurem osa võlausaldajaid võlgade ümberkujundamisega, sh 6 aastase tähtajaga, ei nõustuks ning võlgnikule jõukohase kava kinnitamine ei õnnestu. Seega oleks võlgade ümberkujundamise menetluse läbirääkimised kulutanud vaid asjatult aega ning mõistlikum oli esitada pankrotiavaldus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse põhjuseks oma maksevõimet ületavate 4 2-21-6576 laenude vastutustundetu võtmine. Maksejõuetuse tekkimisele aitasid võlgniku sõnul kaasa töökoha vahetus ning abielulahutus. Võlgniku sõnul tekkisid tal makseraskused juba
2. aastal. Kohtu kaudu asusid võlausaldajad nõudeid sisse nõudma
3. aastal ja esitama täitemenetluste avaldusi 2016.a alguses. Eeltoodust lähtuvalt muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2016 aasta alguses. Pankrotiseaduse mõistes on XX maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Täitemenetluses on 07.01.2020 lõppenud enampakkumisel (so ca 1,5 aastat enne ajutise halduri nimetamist) müüdud võlgnikule kuulunud korteriomand, asukohaga xxx. Esialgsetel andmetel ei esine korteri müügil tagasivõidetava tehingu tunnuseid, kuna teistel võlausaldajatel oli võimalus menetluses osaleda. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (ehk

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 12 677,44 €, mis on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlgniku vara väärtuseks on esialgsetel andmetel 0,00 €. Võlgnik töötab, kuid tema sissetulekut on võimalik arestida vaid vähesel määral. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiseaduse § 13 kohaselt põhistanud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt

§ 31lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.

XX on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur palub kuulutada välja XX pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged ning lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused. Haldur taotleb kinnitada ajutise halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot), millest x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot (kokku x eurot) hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot (kokku x eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (

§ 31lg 6).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31

lg 7).

§ 171

lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.

§ 171

lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud. 2. Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgnik XX on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud.

§ 31

lg 4 järgi 5 2-21-6576 eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 12 677,44 euro ulatuse, mis on kogu ulatuses muutunud sissenõutavaks. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud viivised. Võlgniku varade väärtuseks on ajutine haldur hinnanud 0 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, võlgniku sissetulekud ei ole kõigi kohustuste täitmiseks piisavad. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole.

1. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – ebamõistlikud otsused ja maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste kandmiseks. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu.
2. Võlgnikule ühisomandina kuuluva kinnisasja osa realiseerimise võimalikkus ja selle turuväärtus selgub pankrotimenetluse käigus. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku omandiosa ei ole ilmselt võimalik võõrandada ühisomandiosana, vaid ühisomand tuleks eelnevalt lõpetada. Ei ole välistatud, et omandiosa väärtus oluliselt ei ületa selle võõrandamiseks tehtava menetluse kulusid. Võlgnik saab ka sissetulekut, millest on aga pankrotivarasse võimalik kinni pidada väga väike osa. Seega sisuliselt on praegu tegemist olukorraga, kus võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek nii pankrotimenetluse kulude tasumiseks kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Täidetud on

§ 29

lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb

§ 171

lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. 5. Vastavalt

§ 85

lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab XXt vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 6.

§ 91

lg 1 järgi kohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohtule ei ole teada, et XX tegutseks ettevõtjana, oleks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist, mistõttu kohus XX suhtes ärikeelu kohaldamist vajalikuks ei pea. Menetluskulude jaotus 7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu 8.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 6 2-21-6576 9. Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi x minutit.

§ 23

lg 2 kohaselt katab ajutise halduri tasu ka halduri tegevusega seotud kulud, seal hulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud. Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb ajutine haldur tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu võlgniku kanda pankrotivara arvelt. 10. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi ja x minutit selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande.

§ 23

lg 2 kohaselt ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Praegu kehtiva kuupalga alammäära x eurot järgi on seega ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Nagu eelnevalt märgitud, sisaldab ajutise halduri tasu ka halduri tegevusega seotud üldisi kulusid. 11.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud

§ 171

lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb

§ 29

lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse. Praeguses asjas pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul vahendeid ei ole ning kohus kuulutab pankroti välja üksnes seetõttu, et võlgnik taotleb pärast pankrotimenetlust kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 12. Kõike eeltoodut arvestades kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (x eurot + käibemaks), mille katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot kohus mõistab välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osas, summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks), jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda.

§ 23

lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 7