Obsah (11)
§ 632§ 633§ 438§ 5§ 230§ 33§ 231§ 445§ 459§ 173§ 163KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Narva Tsiviilasja number 2-20-134871 Tsiviilasi Menetlusosalised e
§ 632lg 1).
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
§ 633lg 7).
Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses 1
(8)esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD A A (hageja) esitas 18.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F N A (kostja) 292.00 eurot elatise saamiseks igakuiselt alates 18.09.2020. F N A esitas 23.09.2020 nõudele inglisekeelse vastuväite. Vastuväitest nähtub, et kostja on töötu, tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus. Pärnu Maakohtu 12.11.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Viru Maakohtule. Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et hageja elab emaga, kes täidab lapse ülalpidamise kohustust vahetult. Kostja elab XXX ning hageja ülalpidamises ei osale ja elatist ei maksa. Kuivõrd hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel, leiab hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamise kohustuse täitmist elatise maksmise teel. Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide, et ta ei tööta ning saab sotsiaalabi, ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest. Hageja palub seega kostjalt välja mõista elatise summas 292.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 18.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja inglisekeelsest 24.12.2020 vastusest nähtub, et tema sissetulekuks on vaid sotsiaaltoetus summas 958.91 eurot kuus, kostja korteri üür on 695.00 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma lapsele elatist summas 100.00 eurot kuus. Kostja on ka asunud elatist nimetatud summas hagejale maksma. Hageja täiendavad seisukohad Hagejal ei ole vastuväiteid, et kostja vastus on inglisekeelne, juhul, kui kohus peab võimalikuks aktsepteerida kostja võõrkeelset vastust. Kuna kostja ei ole peale oma väikese sissetuleku esitanud kohtule muid asjaolusid, siis puudub ka mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vastuseks kohtunõudele hageja selgitas ka, et tema seadusliku esindaja sissetulekuks on käesoleval ajal üksnes töötutoetus päevamääraga 6.10 eurot, s.o 183.00 – 189.00 eurot kuus. Lisaks makstakse hageja seaduslikule esindajale lapsetoetust 60.00 eurot kuus ning kuna hagejal on tuvastatud raske puue, siis puudega lapse toetust 161.09 eurot kuus. Hageja ülalpidamiseks tehtavate kulutuste osas on hageja seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu järjepidevast praktikast ei pea seaduses ettenähtud miinimumelatise nõudmisel lapse vajaduse rahuldamise kulusid tõendama. Selleks, et kohus saaks lapse vajadusi hinnata (juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, kuigi hageja hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudub), esitab hageja kohtule loetelu tema praegustest ülalpidamise kuludest. Hageja kulud on järgmised: eluaseme kulud (üürikulu ja kommunaalkulud) 250.00 eurot (lapse osa selles 125.00 eurot); kulutused toidule 200.00 – 250.00 eurot (lapse osa selles 100.00 – 125.00 eurot); kulutused riietusele, jalanõudele ja olmekulud 50.00 – 100.00 eurot (lapse osa selles 25.00 – 50.00 eurot); sidekulud 20.00 eurot (lapse osa selles 10.00 eurot); kulud mänguasjadele ja lasteraamatutele 10.00 – 15.00 eurot; kulud ravimitele ja ravile (laps on puudega) 20.00 - 30.00 eurot (lisanduvad rehabilitatsioonikulud peale rehabilitatsiooniplaani koostamist ja vajalikud prillid nägemise korrigeerimiseks); lasteaiatasu 60.00 eurot. Kuna hageja tegelikud vajadused on suuremad (eelduslikult kuub kõigi lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis), kui hageja seaduslik esindaja talle praegu tagada suudab, siis tuleks kostjalt nõuda elatis välja miinimummääras. Hageja soovib juhtida tähelepanu, et 2
(8)vastavalt kostja esitatud andmetele saab ta sotsiaaltoetust 958.91 eurot, seega on kostja sissetulek suurem, kui hageja ja tema seadusliku esindaja sissetulek kahepeale kokku. Samuti on hageja seisukohal, et kostjal on kindlasti XXX paremad võimalused sissetuleku teenimiseks, kui hageja seaduslikul esindajal, kes kasvatab üksi puudega last. Seetõttu leiab hageja, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudub seaduslik alus. Ka siis, kui vanem ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane ta alaealise lapse ülalpidamisest ja tal on kohustus kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS 102 lg 2). Seega ka kostja praegune sissetulek on piisav maksmaks hagejale elatist miinimummääras. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 494 lg 6 jätkab kohus elatise nõude kui hagiavalduse menetlemist hagimenetluses, käsitledes avaldust esitatud hagina.
§ 438
lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
§ 5
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu (
§ 33lg 1).
Vaatamata sellele, et kohus on juhtinud kostja tähelepanu sellele, et kõik kohtule esitatud avaldused ja tõendid peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde, kostja aga kohtunõuet ei täitnud, leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud võtta kostja inglisekeelsed avaldused ja tõendid vastu, kuna nii hageja kui ka kohus saavad nende sisust aru ning hageja ei vaidle võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmise vastu. Lisaks on kostjale selgitatud võimalus võtta endale Eestis esindaja või taotleda riigi õigusabi. Kostja sellist võimalust ei kasutanud.
§ 231
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et alaealise hageja A A vanemateks on ema K K (seaduslik esindaja) ja isa F N A (kostja). Puudub vaidlus, et laps elab emaga XXX, kostja elab lapsest eemal XXX. Pooled ei vaidle ka, et kostja ei ole lapsele elatist korrapäraselt tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus. 3
(8)Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 oli alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584.00 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292.00 eurot. Ka 2021 aastal on töötasu alammäär kuus 584.00 eurot, millest pool on 292.00 eurot. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendid oma kulutuste ja vajaduste kohta. Hageja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-21-15, p 14). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14). Kostja põhimõtteliselt ei vaidle, et ta peab lapsele elatist tasuma, kuid ei ole nõus elatise summaga, kuna on töötu ning tema sissetulekuks on vaid sotsiaaltoetus. 4
(8)Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejatele elatist maksta. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18). Riigikohus on leidnud, et PKS § 102 lg 2 järgne mõjuv põhjus võib mh seisneda ka vanema halvas varalises seisundis (vt Riigikohtu
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja esitas oma majandusliku seisundi kohta tõendid sotsiaaltoetuse summas 958.01 eurot saamise kohta, tema poolt tehtud makse üüritasu summas 695.00 eurot maksmise kohta, kaks maksekorraldust summas 62.00 eurot ja 14.00 eurot ning hageja seadusliku esindaja kontole tasutud elatise summas 100.00 eurot kohta (dtl 49-53). Muid tõendeid kostja esitanud ei ole. Kohtu tehtud päringutest nähtub, et kostjal Eestis kinnisvara, sõidukid ning seosed äriühingutega puuduvad (dtl 124-129). Samuti puuduvad kostjal Eestis tegutsevates krediidiasutustes arveldusarved. Vaatamata sellele, et kostja on töötu, ei ole kohtule esitatud samas ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et kostjal puuduvad võimalused töö leidmiseks ning oma sissetulekute suurendamiseks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjal oleksid mistahes tervislikust seisundist tulenevad vms piirangud, mis ei võimaldaks tal töötada või töö leidmine oleks tema puhul üleüldse raskendatud. Kostja puhul on tegemist terve töövõimelise inimesega, kellel tuleb lisaks iseendale ülal pidada ka oma alaealist last. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Kohus leiab, et alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Kohus on seega seisukohal, et kostjal tuleb pingutada ning teha kõik endast olenev, et vähemalt teenida tasu miinimummääras kuus. Kostja elab XXX. Seadusjärgne miinimumtöötasu XXX on 1 625.72 eurot (bruto) kuus (https://wageindicator.org/salary/minimum-wage/belgium). Kuivõrd kohtul puuduvad kindlad andmed kui palju kostjal tuleks sellise palga juures XXX maksusüsteemi (https://taxsummaries.pwc.com/belgium/individual/taxes-on-personal-income) järgi riigi 5
(8)maksudeks tasuda, kuid arvestades, et XXX maksud on väga kõrged, leiab kohus, et ka miinimumtöötasu teenimisel jääks ilmselt kostjale peale kõikide kohustuslikke riigimaksude maksmist tema praegusele sotsiaaltoetusele ligilähedane summa (958.01 eurot). Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal seega, et ka minimaalsest sissetulekust kuus ei jätkuks kostjal hagejale miinimummääras (292.00 eurot kuus) elatise maksmiseks ning kostja enda ülalpidamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013 otsuse nr 3-2-1-136-13, p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kohus on seisukohal ka, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Üldteada on, et korteri üür, toidukulud jne on XXX oluliselt kallimad kui Eestis. Kostja korteri üür on 695.00 eurot kuus. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja kulutused on summas ca 380.00 eurot kuus (lisanduvad rehabilitatsioonikulud peale rehabilitatsiooniplaani koostamist ja vajalikud prillid nägemise korrigeerimiseks) (dtl 101). Vaatamata sellele, et ühtegi usaldusväärset tõendit hageja oma kulutuste tõendamiseks esitanud ei ole, on hageja kulud iseenesest eluliselt usutavad. On arusaadav, et laps peab igapäevaselt kusagil elama, sööma, riietuma, käima lasteaias jne. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) on leitud, et eri vanuses lastel on erinevad kulud. Uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuste kaupa, vanuses 3-6 on kuluks hinnatud 319.00 – 483.00 eurot (keskmine 401.00 eurot). Kohus peab siin vajalikuks arvestada ka asjaolu, et uuringus leiti üldiselt, et XXX on kõige madalamad kulud. Seega on hageja märgitud kulud ka seetõttu eluliselt usutavad ja põhjendatud. Kohus selgitab taas, et vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Hageja seaduslik esindaja teatas kohtule, et ta on töötu, tema sissetulekuks on töötutoetus päevamääraga 6.10 eurot, s.o 183.00 – 189.00 eurot kuus (dtl 101, 103, 135). Lisaks makstakse hageja seaduslikule esindajale hageja puude toetust summas 161.09 eurot kuus (dtl 105, 168) ja lastetoetust summas 60.00 eurot kuus (dtl 168). Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendi nr 3 2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, et hageja mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Eeltoodu määrab ka lapse tavalise elulaadi, mõnevõrra säästlikum majandamine on hageja vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. 6
(8)Arvestades seega eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hageja esindaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad kahekordse elatise miinimummääraga, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 190.00 eurot kuus (380.00 eurot/ 2). Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab ka, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Seoses lapse puudega peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Vaatamata sellele, et hageja on teatanud, et tema puudega seoses tekivad lisakulud, samas ühtegi tõendit selle kohta hageja esitanud ei ole, tuleb praegusel juhul siiski asuda seisukohale, et riigi poolt makstava puudetoetusega on hageja lisakulud kaetud. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et tema puudega seotud kulutused ületavad riigi poolt makstavat toetuse summat (s.o 161.09 eurot). Eeltoodut arvestades on kohtu arvates antud juhul lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt lapsele elatist summas 190.00 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hageja seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud toetused. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 190.00 eurot kuus, alates 18.09.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tulenevalt hageja soovist ja
§ 445
lg 1 sätestatust, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja K K arveldusarvele XXX AS-is SEB Pank, igakuiselt hiljemalt kuu 10. kuupäevaks. Kohus selgitab pooltele ka, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (
§ 459), s.o hagejal on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.
Menetluskulud
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad.
178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol 7
(8)Kohtunik 8
(8)