Obsah (5)

§ 424§ 65§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-20-6740 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6740 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Ja

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati T. Paasile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 6 kuu vangistuse võrra ning T. Paasile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati T.

Paasile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.10.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7403 mõistetud ärakandmata osa, s.o 9 kuu vangistuse võrra ning T. Paasile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loetakse T.

Paasi karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 11.08.

1. a. Kohtuotsus jõustus 11.02.
2. a.
3. Käesoleval ajal kannab T. Paas karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 11.08.
4. a ja lõpp 11.05.
5. a.
6. 15.06.
7. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule T. Paasi isikliku toimiku, otsustamaks T. Paasi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta T. Paasi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
8. Prokurör esitas seisukoha T. Paasi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
9. Süüdimõistetu T. Paas selgitas kohtuistungil, et ta soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. T. Paas soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ning tervise tõttu ja karistuse hirmus loobuda ka alkoholi tarvitamisest. Samuti on kinnipeetav nõus alluma alkoholikontrollile.
10. Kaitsja palub kohtul arvestada, et T. Paas kannab esimest pikaajalist vangistust ning tänu programmide ja vestluste läbimisele vanglas suudab ta hoida alkoholi tarbimist edaspidi kontrolli all. T. Paas ka ei taha teha midagi sellist, mis kahjustaks tema pereelu. Kaitsja palub kohtul T. Paas tingimisi ennetähtaegselt vabastada kriminaalhooldaja pakutud tingimustel, millele lisada vereproovide andmise kohustus. KOHTU SEISUKOHT
11. T. Paas on toime pannud teise astme kuriteo.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 8. Käesolevaks ajaks on T. Paas teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Peale selle on süüdimõistetu nõustunud 2

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik 19.04.

1. a kontrollinud T. Paasi vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx0 ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks (on olemas elukoha omaniku kirjalik nõusolek, on tagatud elektrienergiaga varustatus, asub GSM-i levialas). Elukoha omanik ja korteris elav täisealine isik on andnud ka kirjaliku nõusoleku T. Paasi elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on täidetud formaalsed eeldused T. Paasi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 10.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 11. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T. Paas tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab T.

Paasi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.

1. T. Paas kannab karistust mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et T. Paas tunnistab toimepandud kuritegu ja mõistab vähemalt sõnades oma käitumise hukka. Samuti on kiiduväärt, et süüdimõistetu on vangistuses täitnud töökohustust ning osalenud struktureeritud vestlustel perevägivalla ja „Eluviisitreeningu“ teemadel.
2. T. Paasil on vabanemisel võimalik elama asuda rahvastikuregistrijärgsele aadressile Muru tn 26-10, Tartu linn, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga. Korter sobib ka elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik ja korteris elav täisealine isik on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohaldamisega. T. Paasi lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane, vend ja õde ning nende omavahelised suhted on head. Elukaaslane toetab kinnipeetavat ka rahaliselt. T. Paasil on omandatud keskharidus ja ta on elu jooksul omandanud töö käigus erinevaid kutseoskusi. Kinnipeetaval on mitmekülgne ja pikaajaline töökogemus. Samuti on T. Paasile määratud osaline töövõime ja töövõimetuspension. Kinnipeetav on vabanemisel motiveeritud ennast tööalaselt rakendama enda asutatud firmas. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub.
3. Struktureeritud vestlustel ja vangla tööhõives osalemine, lähedaste toetus ja elukoha olemasolu iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles T. Paasi positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo 3 olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
4. Karistusregistri 16.09.
5. a teatise kohaselt on T. Paasil 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab T. Paas liitkaristust korduva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Ka varasemalt on T. Paasi karistatud korduva mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. T. Paasi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas tingimisi vangistusega. Uue mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise pani T. Paas toime katseajal. Kuna T. Paas pani samaliigilise kuriteo (s.o liikluskuriteo) toime katseajal ning teda ei hoidnud kuritegude toimepanemisest eemale kergem sanktsioon, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (natukene alla 11 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Uue liikluskuriteo toimepanemisest ei hoidnud kinnipeetavat eemale ka hirm tingimisi karistuse täitmisele pööramise ees. Oma varasema käitumisega on T. Paas selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Süüdimõistetu puudulikule õiguskuulekusele viitab ka vanglas määratud distsiplinaarkaristus. Varasema käitumise valguses jäävad süüdimõistetu poolt kohtuistungil antud lubadused elada edaspidi õiguskuulekalt paljasõnalisteks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab T. Paasi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
6. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu käitumist mõjutanud eelkõige alkoholi liigtarvitamine. Alkoholi tarvitamine on olnud ka T. Paasi kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Kinnipeetav on sõnades väljendanud motivatsiooni alkoholi kuritarvitamisest vabaneda ja hoiduda joomisest, kuid see ei ole takistanud jätkuvaid tagasilangusi. Süüdimõistetu on ka valmis osalema programmides ja läbima kontrolle. Arvestades T. Paasi senist suhtumist alkoholi, ei ole kohtu arvates tõenäoline, et ta vanglast vabanedes alkoholi liigtarvitamise ja sõiduki joobes juhtimise lõpetaks. T. Paas ei ole ka varem vabaduses olles pidanud vajalikuks pöörduda sõltuvusravile. Seega ei ole suure tõenäosusega senine vangistuse pikkus avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravis osalemine võib ainult siis olla tulemuslik, kui inimene ise soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. T. Paasi senisele käitumisele tuginedes (korduv mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine) kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetul ei sedasta. Samas on kohtu hinnangul tõenäolisem, et sotsiaalprogrammidest võiks T. Paasi puhul olla rohkem kasu vangla range järelevalve tingimustes kui kriminaalhoolduse raames, kuna ta võib hakata programmis osalemisest kõrvale hoidma ja/või alkoholi tarvitamise keeldu rikkuma. T. Paasi senist suhtumist ja käitumist arvestades ei oleks perspektiivne ka katseajaks temale täiendava lisakohustuse läbida sõltuvusravi või anda vereproove määramine. T. Paasi varasema käitumise valguses esineb kohtu hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et T. Paas jätkab vabaduses alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemist. Kuna vangistuses ei ole kinnipeetavatele alkohol tarvitamiseks kättesaadav, ei saa ainuüksi vangistuses viibitud aja põhjal teha prognoose süüdimõistetu edasiste tarvitamisharjumuste kohta. Inimese tegelikud käitumismallid selguvad alles vabaduses. Kuigi T. Paas on läbinud käesoleva vangistuse jooksul tarvitamisteemalisi vestlusi, siis ei ole kohtu arvates süüdimõistetu isikust tuleneda võivad riskid veel küllaldaselt maandatud. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse.
7. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et T. Paasi on vangistuse jooksul ühel korral, s.o 20.04.
8. a keelatud eseme omamise tõttu karistatud distsiplinaarkorras noomitusega. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

4 § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 1-09-14104, p 21). Seda eeldust T. Paas täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristus. Järelikult esineb T. Paasil distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes.

1. Kohtu hinnangul ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maanda käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on süüdimõistetul võimalik tarvitada alkoholi ning panna toime teatud liiki süütegusid (nt liiklussüütegusid). Vabanemise korral T. Paas arvestatava tõenäosusega jätkaks oma senist elustiili, mille osaks on ka alkoholi liigtarvitamine.
2. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Toomas Paasi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. T. Paasi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid T. Paasi isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. T. Paasi ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu.
3. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 138 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 5