Obsah (6)

§ 162§ 637§ 657§ 363§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 162lg 4 alusel ning menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Maakohus leidis, et on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest asja menetlemisel leidis tõendamist, et Facebooki grupis „X!“, mille administraatoriks oli kostja, rikuti hageja isiklikke õigusi, kui erinevad isikud kommenteerisid kostja poolt jagatud postitust. Kommenteerimise käigus esitati hageja kohta ebaõigeid andmeid ning rikuti hageja isiklikke õigusi (teotati hageja au). Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, oleks hagejalt kostja menetluskulude välja mõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hageja poolt kohtusse pöördumine oli põhjustatud kostja tegevusest/tegevusetusest. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud tema enda kanda ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga, et tõendamist ei ole leidnud kommentaatorite poolt hagivalduses märgitud sõnastuses faktiväidete esitamine hageja kohta. Asjaolude ja tõendite väär hindamine on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited ehk selliste väidete ning väärtushinnangute kogumid, millest tuleneb teatav faktiväide. Sellest tulenevalt on hagi rahuldamata jätmine põhjendatud üksnes siis, kui isegi kaudselt ei ole võimalik jõuda hagivalduses märgitud järeldustele avaldatud faktiväidete kohta. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Maakohus on korduvalt püüdnud välja selgitada, mida kommentaaride autorid silmas pidasid. Selline lähenemine on otseses vastuolus Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu
2. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Ei ole tähtis, et faktiväited oleksid avaldatud täpselt samal kujul nagu on hagiavalduses sõnastatud. Hagi aluseks on kogu postitus tervikuna, mitte selle üksikud kommentaarid. Maakohus tegi täpselt vastupidi ning hakkas kontrollima üksikute kommentaaride võimalikku seost hagiavalduses toodud faktiväidetega. Kogu postitust tervikuna lugedes keskmise mõistliku inimese jaoks vähemalt kaudselt järelduvad faktiväited, mille ümberlükkamist hageja nõuab. Maakohus ise möönab, et kommentaarides kommenteeritakse konkreetset linnavalitsuses arutusel olevat projekti, mis seondub võimaliku tehase ehitamisega KohtlaJärvele. Samuti jätavad kommentaarid koosmõjus vähemalt kaudselt mulje, nagu hagejale oleks lubatud altkäemaks summas, mis moodustab 10% projekti maksumusest ning hageja on samal moel altkäemaksu varemgi võtnud. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on jõudnud seisukohale, et postituses puuduvad igasugused, isegi kaudsed viited altkäemaksu varasemale võtmisele hageja poolt. Samas märgib kohus, et kommentaarides viidatakse X võimalikule seotusele pistise võtmistega üleüldse. Kohus on jõudnud üksteist välistavate järeldusteni.
3. Kostja (vastustaja) palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud tervikuna hageja kanda ning mõista need kostja kasuks välja. Kohus on õigesti leidnud, et faktiväidete ümberlükkamine pole võimalik hageja soovitud sõnastuses, kuna tegemist on hageja tuletatud väidetega. Esitatud väited ei käi konkreetselt hageja kohta ning kostja ei saa vastutada Facebooki grupi administraatorina iga kolmanda isiku sõnavõtu eest, kuna esitatud väidete seos hagejaga ei ole keskmisele inimesele ilmne ja hageja 6 saab pöörduda otse kolmanda isiku vastu kohtusse. Samuti ei pöördunud hageja enne hagiavalduse esitamist grupi administraatorite poole vastava sooviga. Seega oleks ebamõistlikult koormav panna selliste kommentaaride kustutamise kohustus kostjale kui administraatorile. Administraatoril puudub kommentaaride eelneva modereerimise võimalus. Asjas Delfi AS vs. Eesti on Euroopa Inimõiguste Kohus määranud kaks vastutuse kriteeriumit: sisu loomine ja selle kaudu arutelu suunamine, mis kutsub teisi kasutajaid üles oma arvamust avaldama ning majanduslik huvi. Käesoleva vaidluse puhul on mõlemad kriteeriumid täitmata. Postituses ja kommentaarides sisalduvate väidete umbisikulisust saab tõendada keeleekspertiisiga. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis, võttes arvesse kommentaaride konteksti ning arvestades, kus ja mil viisil kommentaare avaldati. Samas on maakohus jõudnud vale järelduseni, et postituses ja kommentaarides sisalduvad väited on hageja au teotavad. Maakohus ei põhjendanud, miks ta leiab, et kommentaarid olid suunatud just hageja vastu. Üksnes asjaolu, et kommentaare avaldati hageja kujutisega postituse alla ei tähenda, et kommentaarid käivad hageja kohta. Asjaolu, et kostja jagatud videole on jäädvustatud hageja, ei oma tähtsust. Nii kostja kui ka postituste kommenteerijate jaoks oli tähtis intervjuu sisu ehk Ahtme tehast puudutav, mitte videole jäädvustatud isik ehk hageja. Hageja välja toodud kommentaarides kasutati samuti umbisikulist tegumoodi ehk kritiseeriti linnavalitsuse otsust seoses Ahtme tehasega. Poliitikud peavad olema valmis taluma nende poliitilise vastutuse kandmise teemadel suuremat ja teravamat kriitikat.
4. Kostja (vastuapellant) esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud maakohtus hageja kanda ning kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täimiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt palub kostja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub kostja jätta apellatsiooniastme menetluskulud tervikuna hageja kanda ning mõista need kostja kasuks välja. Maakohtu lahend on vastuoluline, sest maakohus jättis hagi rahuldamata õiguste rikkumise tuvastamata jätmise tõttu, kuid samas asus asja uuesti sisuliselt hindama menetluskulude jaotamisel. Kui hagi jäi sisuliselt rahuldamata, pole objektiivselt võimalik, et menetluskulude jaotuses saaks asuda vastupidisele järeldusele.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Praegu ei ole kohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu objektiivseid erandlikke asjaolusid, mis

§ 162lg 4 kohaldamist õigustaksid.

Maakohus ületas diskretsiooni piire. 9. Hageja (vastuapellatsioonis vastustaja) leiab, et vastuapellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud menetlusse ning tuleks jätta läbi vaatamata. Juhul, kui kostja puudused kõrvaldab, palub hageja jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Samuti palub hageja jätta vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidlustab menetluskulude jaotust, mitte suurust. Kui vaidlustatakse kohtuotsusega määratud menetluskulude jaotust, tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu RLS § 59 lg 15 järgi sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule lähtuvalt hagihinnast. Arvestades hagihinda 3500 eurot, pidi kostja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivuna 300 eurot. Kostja on tasunud riigilõivu 50 eurot, mis on kostjale tagastatud.

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. 7 Hageja ei nõustu vastuapellatsioonkaebusega ka sisuliselt.

§ 162

lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kostja ise tunnistab, et maakohtu otsuse tühistamise aluseks võivad olla üksnes kaalutlusvead, mitte menetluskulude jätmine poolte kanda kui selline. Hageja ei nõustu, et

§ 162lg 4 kohaldamisel kohus on väljunud diskretsiooni piiridest.

Kohtuotsuses on toodud kõik kaalutlused ja põhjendused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab

§ 657

lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmise osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu kostja vastuapellatsioonkaebuse alusel menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kõik menetluskulud hageja kanda ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud põhjendatud suuruses. Kostja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 11. Hageja nõue tuleneb VÕS § 1047 lg-st 4, mille kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane. Järelikult võib ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda kannatanu ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult. Vaidlust ei ole, et hageja on X, kuid vaidlus on selles, kas hageja on VÕS § 1047 lg 4 tähenduses kannatanuks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse kohustada kostjat ümber lükata kostja X postituse all Facebooki grupis „X!“ (tõlge: X!) kommentaaridena esitatud ebaõiged faktiväited, avaldades Facebooki grupis „X!“ venekeelse teksti, mille eestikeelne tõlge on järgmine: „Kohtuotsuse täitmise raames lükkan ümber informatsiooni, mis sisaldub minu X postituses. Ei vasta tegelikkusele järgmised väited: 1) X on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise eest Ahtmes; 2) Xle on lubatud altkäemaksu tehase ehitamise projekti elluviimise korral; 3) X L.J. on varem altkäemaksu võtnud.“

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Tegemist on protsessuaalse taotlusega, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on haginõue selgelt esitatud. Hagiavalduse kirjeldavas osas on hageja kirjeldanud ja põhjendanud oma nõuet sellega, et kostja edastas X Facebooki grupis „X!“ Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametniku V.K. postitust (sisaldas videot hageja kui X intervjuud kohtumisest keskkonnaminister R. Kokaga), millele lisas ise järgmise teksti: “Kohtumisele ministriga elanikest kedagi ei kutsutud. Teist arvamust ei ole neil vaja, on ainult üks õige (arvamus), ülejäänud on rumal rahvas?“. Seda kostja postitust kommenteeriti 49 korral. Hageja leiab, et viis postitusele lisatud erinevate autorite kommentaari: 1) „rasvane pistis on võetud, nüüd panevadki detailplaneeringu liikuma“; 2) „vist hea raha on tulekul, mida kaotada ei taheta… mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt“; 3) „X väga tahaks, 8 et tehas oleks“; 4) „võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase kellelgi 330 000 ära teenida“; 5) „raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme“ (tõlked vene keelest eesti keelde), sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta ja palub need hagiavalduses esitatud sõnastuses kostjal ümber lükata.

1. Riigikohus on 21.12.2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p-s 25 selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat või et isik kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks (vt ka M. Pild. Võlaõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamine au teotamisel sotsiaalmeedias. Facebooki näide. Juridica V/2016, lk 305). Facebooki grupis „X“ X postitusest tuleneb, et V. K. postituse edastas grupis koos omapoolse küsimusega kostja, kuid kostja ei ole kommentaaride autoriks. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et kostja on grupis administraatoriks. Seega on tegemist on isikuga, kes omas kontrolli kommentaaride avaldamise/kustutamise üle (vt ka Riigikohtu
2. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 p 14). Hagejal oli õigus valida, kelle vastu hagi esitada. Praegusel juhul on hagi esitatud üksnes kostja vastu.
3. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt küsimust sellest, kas väited, mille ümber lükkamist hageja nõuab, on faktiväited või väärtushinnangud. Hageja ei ole taotlenud avaldatu ümberlükkamist mitte kommentaarides esitatud sõnastuses, vaid on koostanud teksti selle kohta, mida mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele hageja kohta kommentaarides avaldati. Hageja meelest tuleneb kommentaaridest, et ta on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise eest, tehas annab talle altkäemaksuna 10 % ehitusmaksumusest ning ta on altkäemaksu võtnud ka varem, millised väited ei ole õiged ja tuleb ümber lükata. Maakohus leidis, et hagiavalduses esile toodud kommentaarides nr 1, 2 ja 4 on avaldatud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning sellega on rikutud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 mõttes (välja arvatud kommentaar „X väga tahab, et tehas tuleb“). Maakohus ei tuvastanud kommentaaridest aga neid faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja kostjalt nõuab. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja X ametit arvestades saaks käesoleva vaidluse kontekstis väljendeid „altkäemaks“, „altkäemaksu lubamine“ ja „altkäemaksu võtmine“ käsitleda faktiväidetena. Riigikohus on selgitanud, et au ja väärikuse kaitse hagides puudub iga kord vajadus süüteo tuvastamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07). Samas on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagiavalduse põhjendavas osas kirjeldatud kommentaarides ei ole esitatud hageja kohta neid faktiväiteid, mille ümber lükkamist hageja kostjalt hagiga taotleb.
4. Andmed, mille ümber lükkamist saab hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, peavad käima hageja kohta. Hageja tugineb oma nõudes mh Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, ning et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatava, s.o. kannatanu saab ka sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. kohus peab vaidluse korral tuvastama, 9 mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.
5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et maakohtu otsuse p-des 7.
6. – 7.3 nimetatud kommentaarides on avaldatud üksnes faktiväiteid ja neid on avaldatud just hageja kohta. Maakohus asus sellisele seisukohale eelkõige seetõttu, et postituse juures oli hageja pilt. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, samas kui väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, samuti et väärtushinnangut on võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust, samuti ei saa isik sel juhul nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu erikogu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p 26). Ringkonnakohus leiab, et lisaks faktiväidetele sisaldavad hagi põhjendustes esitatud kommentaarid ka väärtushinnanguid. See, kas avaldatu sisaldab faktiväidet ja kelle kohta, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel. Arvestades hageja nõuet tuleb kohtul hinnata, kas kommentaarides on avaldatud väiteid, millest mõistlik isik võiks aru saada, et just hageja võtab altkäemaksu tehase ehitamise eest või on seda varasemalt võtnud.
7. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt käsitlemata kommentaar nr 3 („X väga tahab, et tehas oleks“) ja kommentaar nr 5 („Raha läheb käest ära. Sellest on tingitud kurb näoilme“) on avaldatud küll hageja kohta, kuid tegemist on väärtushinnangutega, mitte faktiväidetega.
8. Kommentaaride tekstist saab mõistlik isik tuletada järgmised faktiväited: (nr 1) „Riigikogu ei soovitanud ehitada, kuid ka ei keelanud“, „detailplaneering hakkab liikuma“; (nr 2) „raha on tulekul“ ja „millegi hind on tavaliselt 10 protsenti projekti maksumusest“; (nr 4) „330 000 euro teenimist projektilt väärtusega 33 miljonit ei lubata“. Ülejäänud väited, sh „rasvane pistis on võetud“ on väärtushinnangud, kuna isikud on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest ja on hinnanud kellegi (linnavõimu) tegevuse õiguspärasust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p 27).
9. Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et kommentaarid nr-d 1, 2, 4 ei ole avaldatud hageja kui X kohta. Tegemist on umbisikuliste kommentaaridega, mida mõistlik isik seostaks linnavõimuga laiemalt. Nõustuda ei saa hagejaga, et kommentaaride hagejale suunatust saab järeldada üksnes sellest, et postitusele lisatud video eestvaatele on jäädvustatud hageja. Mõistlikud isikud saavad aru, et postituse kommentaatorite jaoks oli oluline intervjuu sisu (st Ahme tehase rajamine) ja sellele oli rajatud ka kommentaatorite kriitika, et võimukandjad otsustavad tehasega seotud küsimusi ilma kohalike elanike arvamust arvestamata. Asjaolu, et kommentaarides viidatakse ka sellele, et „X väga tehast tahab“, ei anna alust järeldusele, et mõistlik isik seostaks sellist soovi X poolt altkäemaksu saamise/võtmisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et lugedes kostja poolt koostatud postitust koos hagi põhjendavas osas esiletoodud kommentaaridega ja mitte üksnes üksikuid lauseid eraldi võetuna, on mõistliku isiku jaoks arusaadav, et kommentaaride autoritel on kahtlus, kas KohtlaJärve linnavõim tegutseb Ahtme tehase detailplaneeringu koostamisel kooskõlas seadusega. Sellisena ei ole iseenesest tegemist ebaõigete andmetega. Kommentaaride hindamisel mõistliku isiku positsioonilt tuleb kindlasti arvestada, et hagi põhjendustes välja toodud kommentaaride autorid on erinevad ning tegemist ei ole ühtse läbimõeldud ja süsteemse tekstiga. Esitatud kommentaaridest ei saa mõistlikult järeldada mingeid otseseid ega kaudseid fakte, mis käivad hageja kohta. 10 Kokkuvõtvalt: faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei tulene kommentaaridest ja kommentaarides esitatud väärtushinnanguid ja umbisikulisi kahtlusi ei saa hageja poolt taotletud sõnastuses faktiväidetena ümber lükata. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ümberlükkamist nõudvaid ebaõigeid faktiväiteid. VÕS § 1047 lg 4 ei ole rakendatav. Seetõttu on maakohus jätnud lõppkokkuvõttes põhjendatult hagi rahuldamata.
10. Maakohus leidis, et kuigi hagi jääb rahuldamata, on kostja menetluskulude väljanõudmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane, sest hageja poolt kohtusse pöördumine oli põhjustatud kostja tegevusest/tegevusetusest. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 162

lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Üldreeglist võimaldab erandit sama paragrahvi lõikes 4 sätestatu, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljanõudmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamine on õigustatud üksnes erandlikel asjaoludel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-10 p 10). Ei piisa üksnes ebamõistlikkusest või ebaõiglusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude välja mõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peavad esinema erandlikud asjaolud (Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-63-11, p 14 ja 3-2-1126-14, p 16). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, sätte kohaldamist peab kohus alati põhjendama. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude väljamõistmata jätmise poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, st hagejalt. Maakohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele, rikuti Facebooki grupis „X!“ hageja isiklikke õigusi. Ringkonnakohus hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt ei tuvastanud. Kostja on välja toonud, et hageja ei pöördunud enne hagi esitamist kostja või muu Facebooki grupi administraatori poole teavitamaks ebasobivatest kommentaaridest, ei taotlenud kommentaaride eemaldamist (lk 165) ja ei võtnud kasutusele ühtegi meedet vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Eeltoodud asjaoludel ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb uue otsuse, millega jätab kõik menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus märgib vastuseks hagejale, et ringkonnakohus on põhjendatult tagastanud

1. jaanuari 2021 määrusega kostjale vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Tsiviilasja hind vastuapellatsioonkaebuselt on 0 eurot, seega ei tulnud sellelt riigilõivu tasuda. Vastuapellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude jaotuse peale, mistõttu ei olnud tsiviilasjahind vastuapellatsioonkaebuse esitamisel 3500 eurot, millelt kuuluks tasumisele riigilõiv 300 eurot. Seega ei pidanud kostja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuma ning ringkonnakohus ei ole vastuapellatsioonkaebust ebaõigesti menetlusse võtnud.
2. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

21. Vastavalt kostja menetluskulude nimekirjadele (lk 114, 146) on kostja menetluskulu suuruseks maakohtus kokku 6, 5 h õigusabi eest hinnaga 110 eurot/h 858 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja osales s.h maakohtu istungil pikkusega 1h ja 18 minutit. Ringkonnakohtus vahetas kostja esindajat ja tema menetluskulu suuruseks on kulutused õigusabile 6h ja 20 minuti eest hinnaga 160 eurot/h 1216 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub määrata tema menetluskulud kindlaks ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises aluses ettenähtud ulatuses. 11 Hageja ei ole vastaspoole menetluskulude suurust vaidlustanud. Arvestades

§ 175

lg-s 1 sätestatut määrab ringkonnakohus hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks maakohtus 858 eurot ning ringkonnakohtus 900 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude suurust mõjutas ringkonnakohtus esindaja vahetumine, mistõttu on kulu osaliselt ülepaisutatud. Põhjendatud kostja õigusabikulu suurus apellatsioonkaebusele vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks ühe menetlusdokumendina on ringkonnakohtus kokku 900 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus mõistab põhjendatud menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja koos viivisega. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 12 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks