Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-104489 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 21.11.2019 sõlmisid IPF Digital AS (endine IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24)) ja kostja laenulepingu nr xxxx, millega laenuandja andis kostjale krediiti 1100 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 45,96% aastas ja krediidikulukuse määras 57,98% aastas. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles tulenevalt üldtingimuste p 11.2.4 lepingu üles 21.01.

1. Antud nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le 21.01.
2. Tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida kostja saab jälle uuesti kasutada. Kostja on kokku kasutanud krediiti summas 1314 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt tehtud kokku 271,87 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 224,43 eurot ning intressi katteks on arvestatud 47,44 eurot. Viimane tagasimakse kostja poolt on tehtud 31.01.
3. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Inkassomenetluse raames pole tagasimakseid tehtud. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1089,57 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast so. 01.02.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni so. 21.01.2021 summas 502,84 eurot. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele p. 3 kaasneb viivis maksetega hilinemisega krediidilimiidi intressi aasta ja päevamäära alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis summas 20,14 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. 2 Hageja palub: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1089,57 euro, intressi 502,84 euro ja viivise 20,14 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.05.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu ja muid menetluskulusid hageja nimetanud ei ole.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3