KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2021; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-1832 Haldusasi Pirita Mar

§ 114lg 3 sätestatud põhimõtetega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Vastustaja leiab, et maksuhalduri otsus on piisavalt põhjendatud ning kaebaja olukord ei ole võrreldes teiste sarnaste maksukohustuslastega ebaõiglane (täidetud ei ole üks

§ 114

lg 3 eeldustest) ning kaebaja esitatud seisukohad ega tõendid ei anna alust otsuse tühistamiseks. 8.

1. Vastustaja selgitab, et valdavas osas on kaebaja korranud sõna-sõnalt vaides esile toodut ning kaebaja sellekohased väited on ümber lükatud vaideotsuses. Eelnevat arvesse võttes ei pea vastustaja põhjendatuks vaidega korduvale osale uuesti vastata, paludes selles osas kohtul arvestada vaideotsuses tooduga. 8.
2. Täiendavalt rõhutab vastustaja, et ainuüksi makseraskustes olek ei anna alust maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise ebaõigluse alusel, kuna see oleks ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes. Makseraskuste korral on maksukohustuslasel võimalik maksuhaldurilt taotleda oma maksuvõla tasumise ajatamist, mis annab võlgnikule võimaluse tasuda maksuvõlga osade kaupa pikema aja vältel. Seda võimalust on kaebaja juba ka kasutanud. 2 8.3.

§ 114

lg-s 3 on seadusandja silmas pidanud erandlikke olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine küll õigustatud, kuid konkreetses olukorras konkreetselt maksumaksjalt oleks maksuvõla sissenõudmine ebaõiglane.

§ 114lg 3 rakendamiseks peab antud olukorras esinema ka ebaõiglus kaebaja suhtes.

Käesoleval juhul sellist ebaõiglust aga kaebaja esitatud väidetest ega tõenditest ei nähtu. Maksuhaldur on vaidlustatud otsustes õigesti mõistnud

§ 114

lg 3 sisu ja eesmärki ning on otsuse tegemisel hinnanud ja arvestanud kõigi kaebaja taotluses toodud asjaolude ning põhjendustega. Kuivõrd kaebajat ei ole seatud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste sarnaste maksukohustuslastega, siis on sellega täitmata ka üks maksuvõla kustutamise tingimustest ning seega pole maksuhalduril alust kaebaja maksuvõlga kustutada. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 29.06.2020 otsust nr 13-21/00521-2 ja 27.08.2020 vaideotsust nr 6-1/4680-2 ning taotletud nende tühistamist, samuti vastavasisulise 31.05.2020 taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Maksu- ja Tolliameti 29.06.2020 otsusega nr 13-21/00521-2 jäeti osaühingu 31.05.2020 maksuvõla kustutamise taotlus rahuldamata.
2. Põhivaidlus väljendub antud juhul Maksu- ja Tolliameti 29.06.2020 otsuse nr 13-21/00521-2 õiguspärasuse küsimuses. Vastava taotluse uue läbivaatamise kohustamisele suunatud nõude saab rahuldada üksnes sel juhul kui maksuvõla kustutamise taotluse rahuldamata jätmine peaks osutuma õigusvastaseks ning taolises situatsioonis võib õigusselguse huvides ka vastava vaideotsuse tühistada. 29.06.2020 otsuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat tühistamis- ning kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
3. Kaebaja märkis maksuvõla kustutamise taotluses, et seonduvalt eriolukorraga kehtestatud liikumispiirangutega peatus majutustegevus, suleti spordikeskus ja bassein ning katkes mitmete teenuste pakkumine, mistõttu on vastava maksuvõla sissenõudmine maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaoludel ebaõiglane. Vastustaja kaebaja seisukohti põhjendatuks ei pidanud. Taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena on vaidlustatud haldusaktis viidatud maksukorralduse seaduse paragrahvile 12, paragrahvi 114 lõikele 3 ning rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 vastu võetud maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra paragrahvile
5. Maksukorralduse seaduse paragrahv 12 võimaldab maksuhalduril oma volituste piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega kaalutlusõigust teostada. Kaebaja vastustaja seisukohtadega küll ei nõustu, kuid seda, et kaalutlusõigust ei oleks teostatud, ei ole väidetud ning selle üle mingisugust sisulist vaidlust ka olla ei saa.

§ 114

lg 3 kohaselt võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud taotlusel või põhjendatud erandjuhul kustutada maksuvõla kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 vastu võetud maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra paragrahviga 51 täpsustatakse neid aspekte, mida on vaja esile tuua kui taotletakse maksuvõla kustutamist maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse tõttu. Samas baseerub eelnimetatu maksukorralduse seaduse § 114 lõikes 3 sätestatud alustel ning kohus seda siinkohal üle ei korda. Nimetatud määruse paragrahvi 51 teises lõikes esitatud regulatsioon on välja toodud vaidlustatud otsuse nr 13-21/00521-2 neljandal leheküljel.

1. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja möönab, et eriolukorra kehtestamist ja sellega seotud 3 piiranguid võib pidada asjaoludeks, mille tekkimine ei sõltunud BRE Hotels OÜ tahtest ja mis ei olnud välditavad, kuid samas ei olnud eriolukorra kehtivuse ajal ega ka pärast eriolukorra lõppemist nähtud ette üleüldist maksuvabastust ning maksuvõla kustutamise menetluses tuleb hinnata ka küsimust sellest kas vastavad asjaolud viitavad ebavõrdsele olukorrale võrreldes teiste sarnaste maksukohustuslastega. Kohus nõustub vaidlustatud otsuse nr 13-21/00521-2 punktis 3 välja toodud maksuhalduri seisukohaga ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 tervikuna välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajat tuleks võrrelda nende isikutega, kelle põhitegevusalaks on samuti hotellindus ja muu sarnane majutusteenus ja et BRE Hotels OÜ ei ole olnud teiste sarnases situatsioonis olevate isikutega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Täiendavalt on vastustaja selgitanud, et eriolukorrast tingitud mõjude leevendamiseks on riik näinud ette mitmeid abimeetmeid ja et kaebaja suhtes on võimaldatud näiteks intressi arvestamise peatamist eriolukorra kehtimise ajaks, maksuvõla tasumise ajatamist kaheks aastaks ning intressimäära vähendamist kuni vastava graafiku kehtivusajani.
2. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud vaidlustatud otsuse nr 13-21/00521-2 tühistamiseks alust ning kaebaja sellekohane põhinõue jääb rahuldamata. Arvestades eelnimetatut ei saa rahuldada ka 31.05.2020 taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet ega vastava vaideotsuse tühistamise nõuet.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4