Kriminaalasi nr 1-20-2069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2069 (19230101267) Kohtu

§ 26

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Andra Sild Süüdistatav PEETER HELME, ik: 37809060280; elu- või asukoht: XXXX; kodakondsus: EV; haridus: XXXX; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXXX; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 09.12-10.12.2019.a. Kaitsja Raul Ainla RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Peeter Helme KarS §

§ 26lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.12-10.12.2019.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 3 kuu 28 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse 1 katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 kohustada Peeter Helme’t käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on tema süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 30.11.2020.a. Määrata Peeter Helme Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Peeter Helme’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; - alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiisi kulud summas 451 eurot. Jätta Peeter Helme kaitsja Raul Ainla taotlus lepingulise kaitsja õigusabi kulude hüvitamiseks rahuldamata ja jätta see kulu Peeter Helme kanda. Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1327 (üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse) eurot tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-R plaat – jätta kriminaalasja materjalidele EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 30.11.
2. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele 2 kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 30.11.
3. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Peeter Helmele selles, et tema ajavahemikul 08.10.2019 kuni 08.12.2019 erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel, teadvalt ahvatles seksuaalselt internetikeskkonna suhtlusportaalis XXXX privaatsõnumite vahendusel kasutajanime „XXXX“ alt 12-aastast M, kes esines kasutajanime „Xxxx“ all. Peeter Helme rääkis tüdrukuga seksuaalsetel teemadel: enda seksuaalvahekordadest alaealiste tütarlastega, meeste suguelunditest, samuti uuris tüdrukult viimase seksuaalkogemuste ja – soovide kohta. Kuritegu jäi Peeter Helme poolt lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuivõrd isik, keda tema teadis 12-aastase M, oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik. Seega pani Peeter Helme toime noorema kui neljateistkümne-aastase isiku seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu kuriteo katse, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §

§ 26lg 1 järgi.

II MENETLUSE KÄIK Süüdistatava Peeter Helme seisukohad on kajastatud kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav Peeter Helme, tunnistajad M T, J K. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - 22.11.2019.a Estchat IRC vastus päringule /t kd 1 lk 115-121/; - 22.11.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli koos lisadega /t kd 1 lk 122-129/; - 14.12.2019.a Estchat IRC vastus päringule /t kd 1 lk 130-137/; - 16.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisadega /t kd 1 lk 138-141/; - 22.12.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /t kd 1 lk 162-176/; - 09.12.2019.a läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga /t kd 1 lk 177-194/; - ekspertiisiakt nr xxxx, CD-R plaat, õiend /t kd 1 lk 195-198, 199, 200/; - 09.12.2019.a Peeter Helme kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, õiguste deklaratsioon /t kd 2 lk 1-4, 5-8/; - Peeter Helme karistusregistri väljatrükk /t kd 2 lk 9/; - teatis Peeter Helme keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2018. aastal /t kd 2 lk 10/; Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. 3 Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mille osas esines pooltel vastuväiteid või mis ei tulene süüdistusaktist. Prokurör taotles esitada, avaldada kirjalikest tõenditest: - jälitustoimingu protokoll koos lisadega /t kd 1 lk 142-161/; Kaitsja vaidles nimetatud tõendi lisamisele vastu, kuna kaitsja hinnangul on tegemist kuriteo matkimisega ja matkimise näol on tegemist lubamatu teo provokatsiooniga. Kohus rahuldas prokuröri taotluse eelnimetatud tõendi lisamiseks ning selgitas, et põhistab kohtuotsuses seisukohta kaitsja arvamuse osas. - kriminaalasja eraldamise määrus /t kd 2 lk 28/; Kaitsja vaidles nimetatud tõendi lisamisele vastu, kuna seda ei ole süüdistusaktis nimetatud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse eelnimetatud dokumendi lisamiseks, kuna tegemist on menetlusliku dokumendiga. - õiend tehnilise rikke osas /t kd 2 lk 29-30/. Kaitsja vaidles nimetatud tõendi lisamisele vastu, kuna seda ei ole süüdistusaktis nimetatud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse eelnimetatud dokumendi lisamiseks, kuna kohtumenetluses ilmnes, et ühe vestluse algus on puudu ning käesolevas kohtuotsuses on kohus antud tõendit ka käsitlenud. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Peeter Helme süü KarS §

§ 26

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud. Prokurör taotles Peeter Helme süüditunnistamist KarS §

§ 26lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jätta Kar

S § 74 aluel täitmisele pööramata, kui P. Helme ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1-s sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel palus prokurör määrata P. Helmele täiendav kohustus: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Samuti palus prokurör P. Helmelt välja mõista infotehnoloogiaekspertiisi kulud summas 451 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Ekspertiisiakti lisana andmekandja palus jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kaitsja hinnangul asjas kogutud tõendid ei tõenda, et süüdistatav oleks süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud. Samuti on kaitsja hinnangul süüdistusakt puudulik ja ei vasta KrMS § 154 nõuetele. Puudub nii subjektiivne kui objektiivne koosseis, ka on kaitsja hinnangul prokuratuur tõlgendanud KarS § 179 lg 1 sätestatut laiendavalt, mis on määratluspõhimõtte rikkumine. Asjas läbi viidud kuriteo matkimise näol on tegemist lubamatu teoprovokatsiooniga. Kaitsja taotles mõista Peeter Helme õigeks ja hüvitada tema poolt kaitsjale tehtud kulutused summas 5000 eurot. Süüdistatav end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, enda sõnul võttis ta toimunut mänguna, mille eesmärk ei olnud kedagi kahjustada ega mitte kedagi ahvatleda. Ka märkis ta, et jututoas vesteldes ei tulnud tal hetkekski pähe, et ta vestluskaaslane võinuks olla alaealine. Süüdistatav palus end õigeks mõista. 4 III KOHTU JÄRELDUSED Kohus ehitab kohtuotsuse üles järgnevalt: esmalt käsitletakse kohtuotsuses üldisi küsimusi, millistes esinesid menetlusosalistel erinevad seisukohad ning milliseid peab kohus vajalikuks käsitleda ning kohtu seisukohti põhistada ja seejärel annab kohus õigusliku hinnangu Peeter Helme tegevusele ja edasi järgneb kohtu seisukoht menetluskulude ja asitõendite osas.

1. Kaitsja mitteilmumine Kohus määras 02.04.2020.a määrusega eelistungi käesolevas kriminaalasjas toimuma 09.04.2020.a virtuaalistungina arvestades Eesti Vabariigis sel ajal esinenud Covid-19 situatsiooni ja 12.03.2020.a Vabariigi Valituse korraldusega nr 76 Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja kuulutatud ja kehtinud eriolukorda ja piiranguid. Eelistungil osalesid virtuaalselt kaitsja ja prokurör ning sellel lepiti kokku üldmenetluse toimumise aeg, milline 09.04.2020 a kohtumääruse alusel oli määratud kuupäevadeks 04.06-05.06.2020.a. Kohus rõhutab, et kaitsja ise osales eelistungil, millisel ülemenetluse istungiajad määrati, see toimus kaitsjaga kooskõlastatult ja ta kinnitas istungiaegade sobivust (t kd 1 lk 15). Määratud üldmenetluse istungieelsel päeval, s.o 03.06.2020.a, edastas kohtu pressiesindaja kohtule e-kirja küsimaks, kas üldmenetluse istung ikka toimub, kuna ajakirjanikud teavitasid kohtu pressiesindajat, et kohtuistung 04.06.2020.a jääb ara kaitsja haiguse tõttu (e-kiri lk 21). Kohut kaitsja antud asjaolust (haigus ja kohtusse mitteilmumine) teavitanud ei olnud. Hiljem, 03.06.2020.a, edastas kaitsja kohtule e-kirja (t kd 1 lk 22), millises väitis, et perearsti hinnangul ei saa ta osa võtta kohtuistungist ja nõuetekohase tõendi vormistab perearst hiljem. Kohus vastas koheselt kaitsjale e-kirjaga ja selgitas, et nõuetekohane teatis peab olemas olema kohtuistungi ajaks, kuna kohtul on kohustus veenduda menetlusosalise mitteilmumise puhul seadusliku takistuse olemasolus (t kd 1 lk 23). Ka selgitas kohus, et tõendiks sobib nii väljavõte tervisekaardist, haigusloo epikriis, patsiendikaardi väljavõte, kiirabikaart jm terviseseisundit kirjeldav dokument, mida on võimalik isikul saada digiloost ise ning perearsti hõivatus ei saa olla takistuseks teatise õigeaegsel esitamisel (t kd 1 lk 22). Kaitsja vastas antud e-kirjale 03.06.2020.a kell 17:01, et tal on inimõigused ja ta tunneb end halvasti ja ei suuda pikalt kirjutada ja esimesel võimalusel informeerib kohut vabadest istungiaegadest (t kd 1 lk 24). Kuna KrMS § 170 lg 2 p 3 sätestab, et kohtusse ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks saab olla raske haigestumine ning kaitsja ise antud asjaolu kohta tõendit esitada ei kavatsenud, viitas perearsti hõivatusele, edastas kohus perearstile 03.06.2020.a e-kirja, millises palus teavitada kohut, kas kaitsjal esineb rasket haigestumist. Ka märkis kohus, et juhul, kui kaitsjal antud seisund esineb, tuleks tõendi esitamisel lähtuda 26.01.2016.a määrusest nr 5 „Menetlustoimingutele väljakutsustud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatav tõendi vorm ja väljaandmise kord“ (t kd 1 lk 26). Kohus palus perearstil väljastada kohtule vormikohane teatis hiljemalt istungieelselt 04.06.2020 kella 08:50ks (istungi algus oli määratud kell 09:00). Perearst edastas kohtule 04.06.2020.a teatise (t kd 1 lk 30), millisel märkis, et tuvastas R A takistuse ilmuda istungile 04.06.2020 kell 08:05 (t kd 1 lk 30), antud teatises puudus märge raske haiguse olemasolust. 5 Antud teatis oli vastuolus kaitsja poolt väidetuga. Nimelt kaitsja Raul Ainla oli kohut 03.06.2020.a teavitanud takistuse olemasolust ja selle tuvastamisest perearsti poolt 03.06.2020.a (e-kirjas 03.06.2020.a t kd 1 lk 23 märkis ta, et viibis perearsti juures täna, s.o 03.06.2020.a, samuti väitis ta e-kirjas t kd 1 lk 24, et viibis perearsti juures 03.06.2020.a kell 14:00), mitte aga 04.06.2020, nagu väitis perearst. Seega oli kohus istungieelselt olukorras, kus perearsti ja kaitsja väited kohtusse ilmumise takistuse tuvastamise osas olid vastuolulised, ka oli perearst märkinud teatises vaid istungile ilmumise takistuse olemasolu, mitte aga seda, kas esineb raske haigestumine või mitte, mida aga eeldab KrMS § 170 lg 1 p 3, ka ei esitanud vandeadvokaat Raul Ainla kohtule istungieelselt mingeid andmeid sobivatest uutest istungiaegadest, milline asjaolu oli ilmselt pahatahtlik, kuna kaitsja oli teadlik kohtu vajadusest määrata uued istungiajad ning sellikohase e-kirja saatmine kohtule ei oleks eeldanud erilist eneseületust ega tervise koormatust. Kaitsja mitteilmumise tõttu oli kohus sunnitud kohutuliku arutamise 04.06.2020.a kell 09:00 kohtuistungil edasi lükkama. Kohus lähtus KrMS § 270 lg-st 2 ja teavitas Eesti Advokatuuri kaitsja mitteilmumisest. Kohus ei saa nõustuda seisukohaga, et antud juhul oli kaitsja käitumine korrektne. Kohus leiab järgmist - tulenevalt KrMS § 170 lg-st 1 peab kohtuistungile kutsutu viivitamatult informeerima kohut sellest, kui ta ei saa kohtusse ilmuda. Tulenevalt KrMS § 170 lg-st 4 peab antud isik esitama kohtule tõendi selle kohta, et tal esineb mõjuv põhjus (antud juhul kaitsja väitel raske haigestumine). Kaitsja antud kohustust rikkus. Kaitsja ei vaevunud üldse kohtule sellekohast teatist esitama ja kohus ise üritas kindlaks teha mõjuva põhjuse olemasolu või selle puudumist, kuna kohus peab võtma seisukoha seadusliku takistuse olemasolus. Perearst ei esitanud kohtule teatist, kas kaitsjal esineb raske haigestumine või mitte, mis oleks olnud aga vajalik. Perearst peab esitama kohtule meditsiinilise seisukoha, just seisukoha raske haigestumise esinemise kohta, mitte aga juriidilise hinnangu, mida perearst antud juhul tegi, märkides tõendis asjaolu, et isikul esineb seaduslik takistus mitteilmuda. Kas isikul esineb seaduslik takistus KrMS § 170 lg 2 p 3 mõttes, selle kohta saab ikka hinnangu anda vaid kohus. Ei saa olla keeruline ega koormav esitada õigeaegselt väljavõtet tervisekaardist, haigusloost vms dokumendist (t kd 1 lk 71b-71c). Kohus vajas kohtuistungil antud dokumenti hinnangu andmiseks, kas isikul esinesid mõjuvad põhjused mitteilmumiseks või mitte, kohus ei oleks delikaatseid isikuandmeid kohtuistungil avaldanud. Kohtul on vajalik teada mitteilmumise seaduslike takistuse olemasolust või puudumisest õigeaegselt, saamaks võimaluse rakendada vajadusel KrMS § 138 lg 1 sätteid. Kohus rõhutab, et kaitsja ei esitanud ka edaspidiselt kohtuistungite vältel teatist, mis oleks tõestanud temal esinenud rasket haigestumist, et 04.06.2020.a kohtuistungile mitte ilmuda.
2. Täiendavate tõendite kogumine KrMS § 227 lg 3 p 2 määrab, et kaitsja kaitseaktis peab esitama tõendid, millised soovib kohtule esitada ja märkima, mida nendega soovib tõendada. Kaitsja R. Ainla kaitseakt (t kd 1 lk 4-11) meenutas pigem kohtulike vaidluste teksti ning antud kaitseaktis ei olnud nimetatud ühtegi tõendit, mida kaitsja üldmenetluse kohtuistungitel esitada oleks soovinud. Kaitsja kohe esimese kohtuistungi päeval ja kohtulike tõendite uurimisel aga teatas kaitsja tõenditevoorus, et soovib esitada kaks tõendit, esmalt ühe uuringuagentuuri poolt koostatud veebiküsitluse suvaliste isikute küsitluspõhiselt selle kohta, kas nende meelest veebikeskkond 6 armastusesaal on nende arvates täiskasvanute kohtingukeskkond või mitte ning teiseks esitada kaitsja sõnul tunnustatud õigusteadlase Margus Kurmi arvamuse KarS § 179 koosseisust. Kohus palus kaitsjal selgitada, miks KrMS § 279 lg 2 alusel antud tõendeid ei nimetatud kaitseaktis. Kaitseaktis antud tõendite mittenimetamise põhjust kaitsja põhistatult selgitada ei suutnud ning prokurör vaidles antud tõendite esitamisele ka sel põhjusel vastu. Kohus leidis, et kuna kaitseaktis antud tõendeid ei nimetatud, kuigi kaitsjal oleks olnud võimalus seda teha, on rikutud KrMS § 227 lg 2 nõudeid ning kohus jättis KrMS § 2861 lg 2 p 2 alusel tõendid vastu võtmata. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et isegi juhul, kui antud veebiküsitluse tulem ei oleks olnud kaitseakti koostamise ajal valmis, oleks saanud selle esitamise kavatsust katseaktis kajastada, sama oleks saanud teha Margus Kurmi hinnangu osas. Prokurör märkis sisulise hinnanguna antud tõendite osas oma seisukohas asjaolu, et tegemist ei olnud tõendamisasjaolude aspektist tõenditega, kuna suvaliste isikute veebiküsitlus ei oma tõendamise aspektist mingit tähtsust ja kellegi õigusteadlase arvamus Karistusseadustiku kommentaaride kohta ei ole samuti tõendiks ning kohus sellega ka nõustub. Kaitsja avaldas pahameelt, et kohus täiendava tõenditena nõustus vastu võtma (t kd 2 lk 26) prokurörilt õiendit tehnilise rikke olemasolust (t kd 2 lk 29-30) isikute veebivestluse salvestamisel. Kohus selgitas kohtuistungil ja selgitab taas, et kuna alles kohtulike tõendite uurimisel ilmnes, et jälitustoimingu protokollis sisalduvas ühes vestluses (kirjavahetuses), nimelt 17.11.2019.a kirjavahetuses, on vestluse algus puudu, vestluse tekst algas poole pealt, oli igati vajalik ja põhjendatud välja selgitada, miks on kadunud vestluse algus ja prokurör täpsustas asjaolusid ja esitas kohtule õiendi tehnilise rikke olemasolust salvestusel. Kaitsja irooniliselt 28.08.2020.a kohtuistungil märkis, et ta peab lubamatuks, et kohus ise hangib tõendeid (t kd 1 lk 110). Kaitsja märkus käis selle kohta, et kohus täiendavate tõendite vooru järgselt pidas põhistatuks kuulata täiendavalt üle veebikeskkonna armastusesaal jututoa looja, et saada aru antud jututoa töökorrast ja osalusnõuetest ja saada aru selle tehnilisest toimimismehhanismist, kuna see oli vajalik juriidilise hinnangu kujundamisel Peeter Helme tegevusele. Kaitsja leidis, et kohtul puudub õigus selliseks tegevuseks. Kohus rõhutab, et kehtiv KrMS § 297 lg 1 annab kohtule loa omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise ja antud juhul oli see ülioluline, kuna kohtuistungil oli eelnevalt ilmnenud, et antud veebikeskkonna toimimist selgitanud tunnistaja M T rõhutas korduvalt, et armastusesaali jututoa toimimise kohta ei ole ta pädev vastama (nt t kd 1 lk 92, 96), kuid vajas välja selgitamist armastusesaali jututoa osalusnõuded ja toimimismehhanism, mistõttu oli täiendava tunnistajaJ K- küsitlemine vajalik. Kohus ei võtnud endale ei süüdistavat ega kaitsefunktsiooni vaid tõendite täiendava kogumise vajadus tulenes põhjusest, et antud jututoa toimimismehhanism, osalusnõuded olid asjaoluks, mis tõendamisesemesse kuuluva küsimuse lahendamiseks olid vajalikud välja selgitada (sarnase tõendite kogumise lubatavuse osas Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht lahendis 1-18-1133 p. 5.1).
3. Seisukohad süüdistuse nõuetelevastavuse kohta Kaitsja juba nii kaitseaktis kui ka kohtulikel vaidlustel märkis, et süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 nõuetele ja süüdistatava tegevuse kirjeldus on puudulik, nimelt ei kajastatu selles, milles seisneb KarS § 179 lg 1 toodud teoalternatiiv ehk muul viisil seksuaalne ahvatlemine. 7 Kaitseaktis oli antud kaitsja seisukoht märgitud, kuid kui kohus eelistungil küsis, kas kaitsjal on sellega seonduvaid taotlusi (nt süüdistusakti tagastamine), vastas kaitsja, et ei ole ning et see märkus ei ole taotlus ja kaitsja vastas kohtu täpsustavale küsimusele, et ta ei taotle süüdistusakti tagastamist (t kd 1 lk 14). Vaatamata sellele kaitsja kaitsekõnes taasesitas samasisulist seisukohta, olles ise jätnud taotlemata süüdistusakti tagastamise prokuratuuri, mistõttu selline seisukoht on kohatu ja on igati põhjendamatu süüdistusele kohtulikel vaidlusel taas jätkuvate etteheidete tegemist viitega taaskord KrMS § 154-le, see ei ole asjassepuutuv ega aktuaalne. Kohus taunib sellist kaitsetegevust, kui kaitsja ei oska või ei taha kuidagi maakohtu eelmenetluse staadiumist kaitsetegevusega edasi minna. Kohus ei nõustu kaitsja väidetuga ka sisuliselt, nimelt KarS § 179 lg 1 sätestab vastutuse lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest ja määratleb mitu teoalternatiivi sh muul viisil teadvalt seksuaalse ahvatlemise ning süüdistatavale esitatud süüdistuses on ka kirjas, milles see seisnesselles, et tema ajavahemikul 08.10.2019.a kuni 08.12.2019.a erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel, teadvalt ahvatles seksuaalselt internetikeskkonna suhtlusportaalis xxxx privaatsõnumite vahendusel kasutajanime „XXXX“ alt 12-aastast M, kes esines kasutajanime „Xxxx“ all. Peeter Helme rääkis tüdrukuga seksuaalsetel teemadel: enda seksuaalvahekordadest alaealiste tütarlastega, meeste suguelunditest, samuti uuris tüdrukult viimase seksuaalkogemuste ja – soovide kohta. Muu seksuaalne ahvatlemine ongi sugulist laadi ehk kiimaline tegu, millega tekitatakse kannatanus huvi seksuaalse tegevuse vastu ning süüdistuses on ka kirjas, milles süüdistatava selline tegevus seisnes.
4. Kaitsja seisukoht lubamatu teoprovokatsiooni osas Kaitsja oma kaitsekõnes väitis, et tegemist on kuriteo matkimisega ja lubamatu teoprovokatsiooniga. Prokurör kohtulike vaidluste käigus põhistatult peatus sellel, et antud kriminaalasja puhul ei olnud tegemist kuriteo matkimisega, provokatsiooniga, vaid hoopis politseiagendi kasutamisega. Need kaks toimingut on menetlusõiguslikult selgepiiriliselt omavahel eristatud, ühe läbiviimiseks annab loa prokurör, teisel eeluurimiskohtunik ning need on kaks eraldiseisvat tegevust ning erinevat jälitustoimingut. Kohus nõustub prokuröriga täiel määral. Praeguses kriminaalasjas ei olnud tegu mitte kuriteo matkimisega, mille puhul annab loa jälitustegevuseks kohus (KrMS § 1268), vaid politseiagendi kasutamisega, milleks annab loa prokuratuur (KrMS § 1269). Tegemist on kahe iseseisva ja oma olemuselt siiski erineva jälitustoiminguga. Ilmselt pole kaitsja seda mõistnud. Kohus hilisemalt järeldustes kajastab ka asjaolu, et kohus uuris tõendina süüdistatava ja Xxxx vestlusi ning leidis tõendamist, et politseiagent ei provotseerinud mingilgi moel Peeter Helmet. Vestluit alustas Peeter Helme ja kogu initsiatiiv lähtus vestlustes temalt. Selliste kuritegude puhul, mis on varjatud ja kus osapoolteks on alaealised, on politseiagendi kasutamine teabe kogumiseks vajalik ja põhistatud. Politseiagendi kasutamine oli õigustatud ja põhjendatud kuritegude väljaselgitamise huvides ja kuritegudega seotud isikute tegevuse kindlakstegemiseks ning kohus nõustub, et kuna muude menetlustoimingutega oli tõendite kogumine oluliselt raskendatud, samuti oli tegemist KarS § 179, s.o Karistusseadustiku 11 peatükiga alaealiste vastu suunatud kuritegudega ja just selleliigiliste kuritegude toimepanemiseks kasutatakse viise ja vahendeid, mida on hiljem raske tuvastada ning millise tõendusteavet püütaks igal võimalikul viisil kõrvaldada, seega oli KrMS § 1262 lg 2 kohaselt KarS § 179 puhul tegemist kuriteoga, kus on lubatud kasutada jälitustoiminguid, sh politseiagenti (KrMS § 1263 lg 2 p 3). 8
5. Jälitustegevuse seaduslikkus Kohus kontrollis kaitsja taotlusel (esitatud kaitseaktis lk 10) jälitustegevuse seaduslikkust ja tutvus jälitustoimikuga nr.
6. Riigikohus on oma mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08, p 13.3). Seda on kohus käesolevas kriminaalasjas ka kontrollinud. Jälitustoimingute aluseks olevad load on käesolevas kriminaalasja olemas, samuti oli tuvastatud põhjendatud kahtluse olemasolu, mis on loa andmise eelduseks. Kohus kontrollis jälitustoimingu luba xxxx ja nr xxxx. Kohus ei pea põhjendatuks avada detailsemalt jälitustoimingute sisu. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja jälitustoimingute vajalikkus oli põhistatud jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Kohus märgib, et ka on lähtutud ultima ratio põhimõttest, antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused, miks sai teavet koguda vaid sel moel, arusaadavad ja motiveeritud. Kaitsja ei pidanud lubatavaks tõendina jälitustoimingu protokolli kaasamist põhjusel, et tegemist oli kuriteo matkimisega, lubamatu teo provokatsiooniga (t kd 1 lk 78), kohus sellega ei nõustu ning on kohtu seisukohta otsuses ka põhistanud.
9. Juriidiline hinnang Peeter Helme tegevusele Süüdistatav end temale esitatud süüdistuses KarS §

§ 26

lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud (t kd 1 lk 74) ja selgitas, et kõik kohtus avaldatud kirjavahetustes on tema üheks vestlejaks, ta esines kirjavahetuses nime all XXXX (t kd 2 lk 103) ja alustas suhtlust 2019.a sügisest (t kd 1 lk 103) ja vestlusi pidas oma lauaarvutist (t kd 1 lk 106) ja vestles jututoas kasutajaga „Xxxx“, ta ei vaidlusta kasutajanime „XXXX“ nimelt teksti kirjutamist enda poolt, kuid tema jaoks oli antud kirjavahetus virtuaalne mäng (t kd 2 lk 101) ning ta käsitles seda kui rollimängu ja talle ei tulnud pähe, et tema kirjavahetuse vestluspartner on alla 14 aastane isik (t kd 2 lk 101) ja reaalset soovi tal antud isikuga kohtuda ei olnud. Ta soovis lihtsalt fantaseerida, mitte aga ei omanud eesmärki kedagi seksuaalselt ahvatleda (t kd 2 lk 105). Kohus nõustub prokuröriga osas, et nii Peeter Helme enda sellekohaste ütlustega kui ka teiste kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et kohtus avaldatud internetikeskkonna suhtlusportaalis xxxx privaatkirjavahetuse üheks osapooleks oli Peeter Helme, kes esines kasutajanime all „XXXX“, selles puudub vaidlus. Süüdistatava kasutajakonto oli seotud temale kuuluva IP-aadressiga, mis on omakorda seotud Peeter Helme füüsilise elukohaga xxxx. Eelnevaid fakte lisaks Peeter Helme enda ütlustele kinnitavad ka kriminaalasja kohtulikul uurimisel kogutud ja kohtus uuritud ja avaldatud tõendid: politsei järelepärimised Estchat serveri osas selle kohta, millistelt füüsilistelt aadressidelt on sisse logitud (t kd 2 lk 115), vastused päringule, millest nähtusid kasutaja „XXXX“ IP-aadressid (t kd 2 lk 116-118), päringuga selle kohta, milliselt aadressilt kasutati eelnevaid IP- aadresse (t kd 2 lk 120-121), sideettevõttelt saadud andmete protokolliga, millisest nähtuvad IP-aadresside asukohad (t kd 2 lk 122-123), väljavõttega Telia AS andmebaasist selle kohta, et seotud aadressiks on xxxx (t kd 2 lk 124), väljavõttega Telia AS andmebaasist, et antud elukohas kliendilepingu sõlmijaks on Peeter Helme (t kd 2 lk 125), IP-aadresside ühenduse päringu vastused (t kd 2 lk 126-1129), päringud xxxx kasutajanimelt „XXXX“ IPaadresside kohta (t kd 2 lk 130), vastused antud päringutele (t kd 2 lk 131-136), sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (t kd 2 lk 128-139), päringutega IP-aadresside osas (t kd 2 lk 1409 141), samuti sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga selle kohta, et Peeter Helmele on väljastatud abonemendinumber ja samuti IMEI-le vastava asukohtade loeteluga internetisessioonidel (t kd 1 lk 162-176), samuti läbiotsimisprotokolliga, millest tulenevalt elas Peeter Helme aadressil xxxx, seal olid tema isiklikud esemed, sh lauaarvuti (t kd 1 lk 177-194). Ka tõendab ekspertiisiaktis nr xxxx, et Peeter Helme Helme lauaarvuti logifailist leiti viiteid IRC-kanali armastusesaal kasutamise kohta (t kd 1 lk 195-198). Samuti kinnitas kohtus tunnistajana ristküsitletud M T, kes oli estchat.ee serveri administraator (t kd 2 lk 85), et kui keegi registreerib end antud armastusesaali jututoas kasutajaks mingi nimega, pannakse see nimi 45 päevaks lukku ja teised seda kasutada ei saa ning kui politsei esitas päringu kindlate kuupäevade osas ja kindlate kellaaegade kohta, võttis ta serveri logist välja, millistel IPaadressidega on antud sisselogimised konkreetselt seotud, see on nähtav ja administraatorid näevad e-posti aadressi ja muid andmeid (t kd 2 lk 93, 97). Ka on oluline märkida, et süüdistava arvutis (eelkäsitletud ekspertiisiakti ekspertarvamuse kohaselt) puudus pahavara, mis oleks võimaldanud kasutada antud arvutit arvutikasutaja teadmata. Kuna Peeter Helme väide selle kohta, et tema oli internetikeskkonna suhtlusportaalis xxxx privaatkirjavahetuse üheks osapooleks ja esines nime all „XXXX“, leidis tõendamist ka antud väitega riimuvate eelkäsitletud teiste tõenditega, puudub selles alus kahelda ning see asjaolu on kohtus eelkäsitletud tõenditega tõendamist leidnud. Külla aga ei pea kohus usaldusväärseks ega arvesta tõendina Peeter Helme ütlusi antud kirjavahetuse motiividest ja tema tegevuse suunitlusest, ütlusi selle kohta, et ta pidas kirjavahetuse teiseks osapooleks täisealist isikut ja tegemist oli rollimänguga, kuna tema sellekohased väited ei olnud eluliselt usutavad, ka esinesid vastuolud teiste, omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega ning vastuolu esines ka tema enda väidetes. Nimelt, süüdistatav väitis, et tal ei tekkinud hetkekski kahtlust, et tema privaatsõnumistes olev vestluskaaslane võiks olla alaealine, kuna ta eeldas, et selles suhtlusportaalis jututubades käivad vaid täiskasvanud (t kd 2 lk 101, 102 jt). Kuna Peeter Helme kasutas antud suhtlusportaali ja jututuba enda sõnul ja eelkäsitletud tõenditest tulenevalt ning ka kohtus avaldatud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt (t kd 1 lk 142-161) korduvalt, pidi ta veenduma selles, et antud internetikeskkonda sisenedes ei nõutud kinnitust osas, et siseneja on täisealine isik. Tunnistajatena kohtus ristküsitletud tunnistajad M T ja J K kinnitasid kohtus, et ei armastusesaal ega ka estchat server tervikuna ei ole ainult täisealistele suunatud, veelgi enam, tunnistaja M T selgitas, et tema lõi estchati ja selle loomise ajal oli ta ise 12-13 aastane ja see ei olnud mõeldud vaid täiskasvanutele (t kd 1 lk 92), sellesse siseneja pidi lihtsalt nõustuma reeglitega, pidi vajutama sellekohast klahvi „nõustun“ (t 1 kd 1 lk 94, 96) ja reeglitest nähtuvalt on keelatud jututoas igasugune ebaseaduslik tegevus (t kd 2 lk 93). Jututoa armastusesaal looja tunnistaja J K kinnitas, et vanusepiirangut ei kehtestatud teadlikult ja sinna saavad siseneda igas vanuses isikud ja kirjutaja ise peab vastutama seadustest kinnipidamise eest, ka nõustub ta sisenedes jututoa reeglitega, vajutades „nõustun“ (t kd 2 lk 21, 22, 23) ja reegleid on kolmteist (t kd 2 lk 21). Kohus avas ka kohtuistungil tunnistajat J Ki küsitledes antud veebiakna kohtusaali ekraanidel ja veendus tunnistajate selgituse paikapidavuses antud veebikeskkonna töökorrast ja reeglite olemasolust ning vajadusest sisenemisel nõustuda reeglitega (t kd 2 lk 21) ning ka selles, et isik ei pea kinnitama täisealisust. 10 Seega ei ole usaldusväärsed Peeter Helme väited selle kohta, et ta eeldas, et antud jututoas on suhtlejateks vaid täiskasvanud. Asjaolu, et Peeter Helme suhtes teadlikult temale teadaolevalt alla 14 aastase isikuga, on tõendamist leidnud ka teiste tõenditega. Nii sisaldasid süüdistatava enda väited, mida ta kohtus esitas, vastuolusid. Peeter Helme kohtus kinnitas, et tema esines vestluses kasutajanimega „XXXX“ ja 41 tähistas kasutajanimes tema vanust (t kd 1 lk 107), samas väitis ta kohtus kaitsjale vastates, et kuigi tema suhtluspartneri konto oli nimega „Xxxx“, ei pidanud ta teda 12 aastaseks, sest tema sõnul on naeruväärne, et keegi sellises portaalis enda kasutajanime vanusega seob (t kd 1 lk 101). Samas süüdistatav ise samuti oli enda vanuse kasutajanimega sidunud, seega oleks ta pidanud seda eeldama ka vestluspartneri puhul. Ka tõendavad asjaolu, et Peeter Helme pidas vestluspartnerit alla 14 aastaseks jälitustoimingu protokollist tulenevad vestluste sisud: kohe esimeses vestluses 08.10.2019.a kell 19:54 küsib P. Helme: ,,… mis toob nii noore tüdruku siia“ (t kd 1 lk 144), kell 19:58 lisab „eks sa noor ikka“, kell 19:58 kirjutab Xxxx P. Helmele ,,jah olen 12“, kell 20:08 kirjutab P. Helme ,,ma olen siin suht palju kuulnud tegelikult ka seda, et paljudel on juba suhteid ja kogemusi üsna noorelt tänapäeval“. Samuti ilmneb see järgmistes vestlustes: nii 09.10.2019.a küsib P. Helme kell 18:18 „on Sul juba tissid“ (t kd 1 tlk 144), kell 18:29 kirjutab P. Helme, et mõned mehed tahavadki hästi noori (t kd 1 lk 144), samuti kell 18:36 kirjutab P. Helme „kas sa pole siis kuulnud, et seksitakse ikka ka väga noortega“. Samuti nt 14.10.2019.a vestlusest nähtuvalt kirjutab M kell 17:49, et ta õppis koolis, millest nähtuvalt pidi samuti ilmnema, et tegemist on koolis õppiva isikuga (t kd 1 lk 145), ka selles vestluses kui räägitakse sellest, et keegi P. Helme tuttav oli noorena meestega suhelnud, leiab taas kordamist see, et M vanuseks on 12 (kell 18:22, 18:30), ka korratakse seda vestluses 17.11.2019.a kell 11:39 (t kd 1 lk 152), samas vestluses räägib P. Helme tüdrukutest „keda on keppinud“ ja kasutab väljendit ,,nad olid sinust nooremad“ ja märgib, et kõige noorem oli 8. Selliseid näiteid on teisteski vestlustes. Eelkäsitletu tõttu ei ole tõendina arvestatavad ega usaldusväärsed Peeter Helme väited selle kohta, et ta ei olnud teadlik oma vestluspartneri noorusest ega tema vanusest. Ka nähtus tunnistaja J K ütlustest, et jututoa avalikus osas on näha kasutajanimed ja kuna kasutajanimi on kõikidele nähtav, saab teine osapool kutsuda privaatvestlusesse seda, keda ta soovib (t kd 2 lk 21). Kuna Peeter Helme ise kasutas oma vanust kasutajanimes, oli tal alust eeldada, et ka kasutajanime „Xxxx“ all esineb 12 aastane tütarlaps ning et Peeter Helme seda eeldas nähtub kohe esimese vestluse 08.10.2019.a algusest, kus P. Helme esimese asjana küsibki, et mis tõi nii noore tüdruku siia (t kd 1 lk 144). Seega oli tema teadlikuks ja tahtlikuks sooviks suhelda alla 14 aastase isikuga. Ta kohtus ei suutnud prokurörile vastates seletada, miks ta just Xxxx vestluspartneriks valis (t kd 1 lk 104), ta kinnitas, et vestles seksuaalsetel teemadel ainult temaga (t kd 1 lk 104). Peeter Helme väited sellest, et tegemist oli tema arvates nagu arvutimänguga, kus ta arvas, et teine täiskasvanust osapool mängib lapseealise rolli, on lisaks sellele, et Peeter Helme teadlikkus vestluspartneri vanusest tõendamist leidis, ka eluliselt mitteusutav. Tegemist oli avaliku suhtlusportaaliga, jututoaga, millisele oli vaba juurdepääs igas vanuses isikutel, mitte aga arvutimänguga-täisealiste suhtluskeskkonnaga, kus isikud teadlikult lingvistiliselt kiimlevad fantaseerides kuritegudest - lastega seksimisest. Ka vastates kohtu küsimustele märkis süüdistatav, et ta ei oska nimetada ühegi arvutimängu, kus suhtlus toimuks seksuaalsetel teemadel (t kd 1 lk 107), kuid et ta on teisi arvutimänge mänginud (t kd 1 lk 107). Peeter Helme on 42 aastane kõrgharidusega isik, isik, kes oma sõnul omab arvutimängukogemust ning ei ole eluliselt usutav tema versioon sellest, et ta pidas jututuba samaväärseks arvutimänguga ja eeldas, et seal vestlejad mängivad mingeid rolle. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-7405, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). On mõistetav, miks Peeter Helme arvutimängu 11 mängimise versiooni kasutab. Eneseõigustuseks, kuna ümberlükkamatult on tõendatud, et tema antud keelatuid ja sisult piinlikke vestlusi pidas, siis oli tal vaja eneseõigustuseks leida mingigi versioonipüstitus. Eelkäsitletult on tõendamist leidnud, et Peeter Helme pidas vestluspartnerit 12 aastaseks. Peeter Helme väitis kohtus, et ta ei ahvatlenud seksuaalselt oma vestluspartnerit. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kohus nõustub prokuröriga, et kogu antud kirjavahetuse vältel leidis aset seksuaalne ahvatlemine - huvi tekitamine kannatanus seksuaalelu vastu seksuaalsetel teemadel rääkimises. Kõik süüdistuses nimetatud tegevused leidsid ka tõendamist ja jälitustoimingu protokollis sisalduva kirjavahetuse rohkuse tõttu toob kohus vaid mõned näited (kohus repliigina märgib, et enamus jälitustoimingu protokollis sisalduvast mahukast kirjavahetusest (t kd 1 lk 142-161) avaldati sõna-sõnalt, kuid mitte kogu jälitustoimingu protokollides kajastatud kirjavahetus, kuid pooled pidasid võimalikuks lugeda antud jälitustoimingu protokollis täies mahus avaldatuks (t kd 1 lk 81): -Peeter Helme kirjutas 12 aastasega meeste suguelunditest Vestluses 17.11.2019.a küsib P. Helme, kas Xxxx on mehe riista näinud (kell 12:28 t kd 1 lk 154) ja lisab enda suguorgani mõõdud (kell 12:30 „… igatahes 17 cm on mu riist kõvana pikk“). Vestluses 08.12.2020.a kirjutab P. Helme „mehe riista katsumisest“ (t kd 1 lk 160). - rääkis enda seksuaalvahekordadest alaealiste tütarlastega Vestluses 09.10.2019.a kell 18:36 kirjutab P. Helme „kas sa pole siis kuulnud, et seksitakse ka väga noortega“ (t kd 1 lk 145), vestluses 14.10.2019.a kirjutab P. Helme, et ta rääkis ühe naisega, kes oli Xxxx vanuses juba päris palju meestega suhelnud ja lisas, et esimest korda ,,võeti teda“ viieselt (t kd 1 lk 145-156), 03.11.2029.a kirjutab P. Helme taas kell 14:00, et „seksitakse noorematega ka“ ja lisab, et see on „teistmoodi, aga väga huvitav“ (kell 14:11, t kd 1 lk 147). Samuti vestluses 11.11.2019.a kirjutab P. Helme vestluspartnerile, et ta käis külas ühel naisel ja tema tütrel, kes oli 10 aastane (kell 16:42, t kd 1 lk 149) ja lisab, et ta seksis temaga ja lisas, et on seda paar korda varemgi temaga teinud (kd 1 lk 150). Vestluses 17.11.2019.a kirjutab P. Helme, et ta on kuulnud, et mõnega on seksitud juba 7 aastaselt (kell 11:03, t kd 1 lk 151) ja samuti kirjutab „need päris noored tüdrukud, keda olen keppinud, ka ei saa veel orgasmi“ (kell 11:10, t kd 1 lk 151), lisades, et kõige noorem oli 8 (kell 11:14), lisas, et on kuulnud, et ka 7 aastastega on seksuaalvahekorras oldud (kell 11:03 17.11.2019, t kd 1 lk 151). Ka vestluses 30.11.2019.a kirjutab P. Helme kell 15:44, et sai noore neiuga seksida, et ta algul jonnis natuke, kasutati libestit (t kd 1 lk 156), kõnes 08.12.2019.a kell 08.12.2019.a kirjutab P. Helme, et vestles naisega, kes koos oma elukaaslasega enda tütrega seksib (t kd 1 lk 159) ja lisab ,,päris huvitav on“ (kell 18:26) ja annab ka hinnangu, et on lahe, et tüdrukud õpivad noorelt seksima, et teada, kuidas poistel ja meestel hea on (kell 18.38-18.53). Ka on P. Helme vestluses 03.11.2019.a kell 14.22 kirjutanud, et seks lastega on põnev (t kd 1 lk 148). -uuris vestluspartnerilt tema seksuaalkogemuste ja soovide kohta Vestluses 09.10.2019.a küsib P. Helme, kas vestluspartner on jututoas seksijutte ajanud ja mida on temalt küsitud (t kd 1 lk 144), kirjutab talle, et tüdrukul ei tasu muretseda, et tal on väikesed tissid kuna mõnedele see meeldib ja mõnele meeldibki kui neid üldse pole (t kd 1 lk 144), vestluses 17.11.2019.a uurib P. Helme kell 11:02, kas tüdruk pole veel seksinud (t kd 1 lk 151) ja uurib, kas ta pornot vaatab (kell 11:05). Vestluses 17.11.2019.a kell 11:40 julgustab P. Helme tüdrukul temalt laste kohta seksimise kohta küsimusi küsima (t kd 1 lk 152), samuti kell 11:53 uurib, kas tüdrukut ei huvita seksuaalselt enda sõbrannad (t kd 1 lk 152 ), rõhutab kell 12:02 kas tüdruk tahaks tema käest seksi kohta midagi küsida, kell 12:28 küsib ,,oled mehe riista näinud“ (t kd 1 lk 154), kirjutab ,,ütle, mida sa mõtled või tunned“ (kell 12:45), uurib, kas ta on 12 seksuaalset erutust varem tundnud (kell 12:48), soovitab tüdrukul googeldada ja uurida, mis on libesti (vestlus 30.11.2019.a kell 15:59 t kd 1 lk 156), vestluses 04.12.2019.a kell 16:06 uurib taas, kas tüdruk on mõnd poissi või meest paljalt näinud (t kd 1 lk 158), vestluses 08.12.2019.a uurib, kas tüdruk on emaga seksist rääkinud (kell 19:23 t kd 1 lk 160), vestluses (t kd 1 lk 154) 17.11.2019 küsib Helme, et kas M 12 tunneb seksuaalset erutust või pole seda varem olnud, samas vestluses (t kd 1 lk 152) küsib, kas M 12 „lastekepi teema“ huvitab. Kogu selline eelkäsitletud tegevus ongi oma sisult seksuaalne ahvatlemine- kiimaline tegu, mille eesmärk on tekitada teises isikus huvi seksuaalelu vastu. Kogu eelkäsitletud vestluste vorm ei olnud lähenemine täiskasvanule, keelekasutus ja eelnevalt kajastatud vestluste sisu ilmestab seda ( kas või näide sellest, kus 3011.2019 vestluses t kd 1 lk 156 õpetab Helme vestluspartnerit googeldama: „…kirjuta googlesse libesti). Kohus eelnevalt juba otsuses ka selgitas, miks on kohus veendunud asjaolus, et Peeter Helme pidas vestluskaaslast 12 aastaseks. Süüdistatav rõhutas, et ta ei kavatsenud vestluspartneriga kohtuda ja pealegi oli vestluspartneriks politseiagent, mitte laps. Kohus selgitab, et KarS § 179 ei ole tagajärjedelikt, seega, kas süüdistatava tegu lapseealises ka tegelikult seksuaalelu vastu huvi tekitab, ei oma tähtust. Prokuröri viide KarS eelnõu seletuskirjale (2010.a) on asjakohane, kuna selle järgi oli antud sätte eesmärk karistada psüühilist kiimlemist ehk süüdistatavale vahetut rahuldust pakkuvat lapseealise seksuaalse ahvatlemise tegu. KarS § 179 kaitstav õigushüve on lapseealise isiku normaalne vaimne ja seksuaalne areng. KarS § 179 subjektiivne koosseis eeldab otsest tahtlust huvi tekitamisel suguelu vastu ja muude koosseisu asjaolude osas kaudset tahtlust. Prokuröriga tuleb nõustada asjaolus, et kohtus leidis eelnevalt põhistatult tõendamist, et süüdistatav teadlikult võttis ühendust lapseealisega ja tema mahuka ja järjekindla kirjavahetuse ja järjekindlast seksuaalhuvi tekitava vestluse pidamise läbiv eesmärk oligi suguelu vastu huvi tekitamine. Süüdistatav selgitas vestluspartnerile, et ta ise on lapseealistega korduvalt seksinud, see on normaalne ja lubatav, kohus eelnevalt ka viitas sellele, et ta väitis, et on seksuaalvahekorras olnud ka 8 aastasega, muuhulgas kirjutas, et ongi vara noorelt õppida selgeks, kuidas õppida käituma nii, et meestel on hea, üritas vestluspartnerit erutada oma suguelundit kirjeldades, rääkis porno vaatamisest, kutsus üles teda googeldama libesti kohta jne. Kohus eelnevalt piisava põhjalikkusega selgitas, milles seisnes antud seksuaalne ahvatlemine. Peeter Helme tegutses lapseealises suguelu vastu huvi tekitamisel otsese tahtlusega. Tema kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuna kuriteoobjekt oli kõlbmatu, isik, kelle kohta arvas süüdistatav, et ta on 12 aastane tüdruk, oli muudetud identiteediga politseiametnik. Seega on süüdistatava tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS §

§ 26

lg 1 alusel, tegemist oli noorema kui14-aastase isiku seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu süüteokatsega, kuna kuritegu jäi lõpule viimata Peeter Helme tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuivõrd isik, keda tema teadis 12- aastase Mna, oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et tulenevalt jälitustoimingu protokollis sisaldunud ja kohtus uuritud vestlustest, ei provotseerinud politseiagent mitte kuidagi Peeter Helmet. Vestlused algatas Peeter Helme, ka oli Peeter Helme isikuks, kes ise esmakordselt kontakteerus kasutajanimega „Xxxx“ ja alustas vestlust 08.10.2019.a kell 19:52 (jälitustoimingu protokoll t kd 1 lk 144). Saaks rääkida provokatsioonist juhul, kui politseiagent oleks ise kontakteerunud Peeter Helmega ja provotseerivat teksti kirjutanud. Jälitustoimingu protokollist nähtus, et igal korral on jutu seksiteemadele viinud Peeter Helme ning politseiagent on olnud iga kord vestluse passiivne osapool. Kohus tõi eelnevalt näiteid, kuidas Peeter Helme ärgitas Xxxx seksuaalsetel teemadel rääkima, Peeter Helmele seksi kohta küsimusi esitama, Peeter Helmele seksiga seotud soove avaldama jne. Politseiagent on andnud valdavalt lühivastuseid. Prokurör selgitas kohtus, 13 et kohtulike tõendite uurimise käigus ilmnes, et jälitustoimingu protokollis 17.11.2019.a vestluse algus on puudu ning esitas ka õiendi (t kd 2 lk 28) selle kohta, et tehnilistel põhjustel vestluse algus ei salvestunud. Küll aga nähtub salvestunud vestluse osast (t kd 1 lk 151) see, et kirjavahetuse algus on puudu, see on sisust nähtav, salvestunud vestlusest on nähtav, et enne on mingitel teemadel arutletud ja salvestuse alguses pooleliolev vestlus jätkub, mistõttu on väide selle kohta, et tegemist on jälitustoimingu protokollis 17.11.2019.a osalise vestlusega, millest algus puudu, igati usutav. Kohus märgib, et kui tõlgendada antud vestluse alguse puudumine süüdistatava kasuks ja eeldada, et seekord algatas vestluse Xxxx, ei muuda see rõhuasetust, kuna kõik ülejäänud vestlused 08.10.2019.a, 09.10.2019.a 14.10.2019.a 03.11.2019.a, 10.11.2019.a., 22.11.2020.a, 30.11.2019,a, 01.12.2019.a, 04.12.2019.a, 08.12.2019.a on algatanud Peeter Helme ja Peeter Helme on ise alati kõigis vestlustes seksuaalteemade algatajaks. Ka nähtus prokuröri poolt esitatud ja kohtus uuritud kriminaalasjade eraldamises määrusest (t kd 2 lk 30), et 19.09.2019.a. oli algatatud menetlus kriminaalasjas nr 19230101023 KarS § 179 lg 1 tunnustel, kuna oli teada informatsioon, et internetikeskkondades xxxx ja xxxx 2019.a on korduvalt erinevate isikute poolt vesteldud alla 14 aastaste lastega seksuaalsetel teemadel ja vahetatud seksuaalse sisuga faile. Antud asjaolu oli politseiagendi kaasamise aluseks ja kogu politseiagendi tegevus ei olnud suunatud Peeter Helme provotseerimiseks. Kohus ei tuvastanud Peeter Helme puhul süüd- ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava Peeter Helme näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga.

1. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS
2. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Tegemist on teiste astme kuriteoga. Isik pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ka oli tegemist kõlbmatu süüteokatsega KarS § 26 lg 1 mõttes. Isikuandmeid arvestades tuleb märkida, et isik on varem karistamata (karistusregistri väljatrükk t kd 2 lk 9). 14 Kohus nõustub prokuröriga osas, et rahaline karistus ei kannaks karistuse eesmärke. Seda põhjusel, et isik kogu menetluse vältel õigustas enda tegevust ja kuna isik ei ole mõistund asjaolu, et selline tema tegevus ohustab lapsealise normaalset vaimset- ja seksuaalset arengut ja Peeter Helmel on tuvastatult esinenud hälbeline seksuaalne huvi lapseealiste vastu ning rahaline karistus ei tagaks karistuse eesmärke, eelkõige võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti ei oleks tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus leiab, et isikule on vajalik mõista karistusena vangistus. Kohus karistuse mõistmisel peab võtma lähetaluseks sanktsiooni keskmise määra (RKK 3-1-177-11, 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13). Kohus leiab, et arvestades kõike eelkäsitletut – isiku süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, asjaolu, et tegemist oli kõlbmatu süüteokatsega, asjaolu, et isik on varem karistamata, on põhistatud mõista karistus veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Miinimumilähedast karistust ei pea kohus põhistatuks, süüdistatav ei ole mõistnud oma teo keelatust, selline tegevus kujutab ohtu lapseealistele, ka ei saa kohus arvestamata jätta üldpreventiivset eesmärki, asjaolu, et sellise kuriteoliigi levik on EV-s problemaatiline. Ka tuleb arvestada eripreventsiooni- isik õigustas end, leidis, et kogu tema tegevus oli korrektne ja lubatav, esines kohtus enesekindlalt end õigustades. Kohus peab põhistatuks kohaldada vangistust 1 aasta ja 4 kuud ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.12-10.12.2019.a., s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RK 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 31-1-40-04). Antud juhul leiab kohus, et süüdistatava puhul on võimalik kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist, kuid vaid KarS § 74 lg 1, 3 alusel, kuna vaid kontrollnõuete täitmise kohustus ja järelevalve isiku üle saab kohtu hinnangul tagada karistuse eesmärkide täitmise. Tuleb arvestada asjaolu, et antud kuriteo puhul ei saanud kahjustada reaalselt alaealine, tegemist oli kõlbmatu süüteokatsega. Järelevalve ning lisakohustus vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 on aga vajalik, kuna leidis tuvastust hälbeline ja ohtlik käitumine lapseealiste suhtes. Kohus peab põhistatuks kohustada isikut osalema kriminaalhooldaja poolt määratud antud kuritegudega seotud kurjategijatele loodud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on tema süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Hetkel kujutab süüdistatav oma hälbelise käitumisega lapseealiste suhtes ja isikuna, kes ei ole mõistnud teo keelatust, riski lapseealistele. 15 Kohus leiab, et katseajana on põhistatud 2 aastat, kuna isikut tuleb jälgida pikemat aega, tagamaks isiku väärtushinnangute muutumine.
3. MENETLUSKULUD Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1 alusel kuuluvad Peeter Helme’lt väljamõistmisele riigituludesse sundraha ja menetluskulud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on koostatud ka alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis summas 451 eurot. Kohus asub seisukohale, et antud ekspertiisikulu väljamõistmine süüdistatavalt on põhjendatud, ekspertiisi ajendas isiku süüline tegevus. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. P. Helme on töövõimeline isik, kes saab asuda tööle ning tasuda menetluskulud. Kuivõrd kohus tunnistab P. Helme süüdi, ei kuulu rahuldamisele tema valitud kaitsja Raul Ainla taotlus kaitsjatasude hüvitamiseks summas 5000 eurot ning see kulu jääb P. Helme kanda. Süüdistatav ega kaitsja ei ole esitanud taotlust väljamõistetavate kohtukulude hüvitamise ajatamiseks.
4. ASITÕENDID Kriminaaltoimikus olev 1 CD-R plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311-313, § 315, § 318-
5. Merle Parts kohtunik 16