lg 1 p 8 alusel, sest hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohtul ei ole olnud võimalik hageja edastatud andmetel kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid kostjale dokumente kätte toimetada, ei ole kohtul võimalik endal leida. Kuna puuduvad andmed selle kohta, et kostja elaks Eestis, elab kostja ilmselt Vene Föderatsioonis, nagu on algses hagiavalduses viidanud hageja ise. Sellisel juhul tuleb hagi jätta täiendavalt läbi vaatamata
lg 1 p 13 alusel, sest kostja elukohta tõttu ei allu vaidlus Eesti kohtule.
lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.
lg 1 näeb ette, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene üldsätetest, et asi alluks Eesti kohtule.
lg 1 p 1 näeb täiendavalt ette, et kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui välislepingu kohaselt peab kohtuasja lahendama Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi ja xxxx vahelise lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 lõikest 1 tuleneb, et kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja kriminaalasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seega ei tulene ka välislepingust, et Harju Maakohtul oleks pädevus antud asja lahendada. Eeltoodut kokku võttes tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna
lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.