KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlus

§ 23lg 2 punktiga 1. 48. Eh

S § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele; seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. Kuni 28.02.2021 kehtinud

redaktsioon oli kehtestatud EhS § 11 lg 4 ja tuleohutuse seaduse (TuOS) § 23 lg 3 alusel. EhS § 11 lg 4 järgi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid. Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad EhS § 11 lg 2 p 2 järgi ka tuleohutuse. TuOS § 23 lg 3 puudutas tuletõrje veevarustust ega ole käesoleval juhul asjakohane. Alates 01.03.2021 ei ole TuOS § 23 lg 3 enam

õiguslikuks aluseks.

§ 23

lg 2 p 1 sätestas, et tulemüür peab olema ehitatud vähemalt 0,5 m üle kõrgeima müüriäärse katuse, välja arvatud juhul, kui katuse tulepüsivus on vähemalt REI 60. Alates 01.03.2021 on

§ 23kehtetuks tunnistatud.

Täiendavalt viitas vastustaja sellele, et kaebajate subjektiivse õiguse alusena võib asjakohane hoopis olla EhS § 44 p 1, mille kohaselt pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. 49. Ringkonnakohus leiab, et EhS § 42 lg 1 koosmõjus

§ 23lg 2 punktiga 1 ja Eh

S § 44 p 1 ei välista üksteist, vaid täiendavad üksteist vastastikku. Ka hoolimata sellest, et

§ 23

on alates 01.03.2021 kehtetuks tunnistatud, on tuleohutusnõuetel ikkagi naabrit kaitsev mõju. Riigikohus on leidnud: „Mida lähemal paiknevad ehitised teineteisele, seda suurem on tõenäosus, et tuli levib ühelt ehitiselt teisele ja ohustab inimeste turvalisust ning põhjustab varale olulist kahju. Tuleohutusnõuded peavad tagama, et võimaliku tulekahju puhkemise korral on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud […]. Kui ehitus- ja kasutusloa väljastamisel on eksitud tuleohutusnõuete vastu, ohustab see kaebaja turvalisust ja tema vara“ (RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 25).

§ 22

lg 1 näeb ette, et tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

§ 22

lg 2 kohaselt peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m; kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega; kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Eelnevast tulenevalt on isikul tuleohutusnõuetest tulenevalt õigus sellele, et kui naaber ehitab isikule kuuluvale hoonele lähemale kui 8 m, siis tuleb ehitamisel 7 kasutada ette nähtud tulekindlusklassiga materjale. Kohtule esitatud projekti pinnal on see nõue täidetud.

§ 22

lg 5 p 1 järgi peab olema tulelevik takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla 4 m. Kolmas isik soovib rajada oma kinnistule abihoone, mis jääks X tn 26 elamust 2,3 m kaugusele. Vastavalt

§ 6

lg-le 2 tähistatakse hoone kandekonstruktsiooni ja tuletõkkesektsiooni moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest (tähis R), terviklikkusest (tähis E) ja soojusisolatsiooni võimest (tähis I); tulepüsivust väljendatakse minutites.

§ 6

lg 3 p 1 järgi võib hoone konstruktsiooni, tehnosüsteemi või selle osasid lisaks § 6 lg-s 2 sätestatule tähistada järgmiselt: löögikindlus ja mehaaniline mõju (tähis M). Kohtule esitatud elamu abihoone projekti, mille on 14.08.2019 X tn 24 kohta koostanud arhitekt M. Pärdi, p 9 „Tulekaitse“ järgi on kavas rajada tulemüür EI-M 60, mis tähendab, et selle tulelevik on takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, ning katus 200 mm kivivillaga sandwich paneelidega tulepüsivusega vähemalt REI 60, mis tähendab samuti seda, et tulelevik on takistatud vähemalt 60 minuti jooksul. Ka Päästeamet on andnud projektile kooskõlastuse. Ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et tuleohutusnõudeid kolmanda isiku abihoone projekteerimisel rikutud ei ole.

1. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus on põhjalikult ja igakülgselt hinnanud asjas esitatud tõendeid seoses tuleohutusega ja Päästeameti kooskõlastusega (halduskohtu otsuse p 21–25.3). Kuna kaebajad apellatsioonimenetluses selles osas uusi asjaolusid välja ei ole toonud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata halduskohtu öeldut üle kordama. Ringkonnakohus peatub vaid kahel punktil, mida kaebajad on apellatsioonkaebuses tõstatanud.
2. Esiteks on kaebajad ajanud segamini ehitusprojekti vastavuse hindamise tuleohutusnõuetele ja valminud ehitise vastavuse tuleohutusnõuetele. Ehitusloa väljastamisel kontrollitakse vastavalt EhS § 38 lg-le 1 ning §-dele 41 ja 42 ehitusprojekti vastavust tuleohutusnõuetele. Kui aga ehitis on valminud ja ehitise omanik taotleb sellele kasutusluba, siis kontrollitakse vastavalt EhS §-dele 50, 53 ja 54 valminud ehitise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, sh ka tuleohutusnõuetele. Kaebajad väidavad, et kolmas isik võib ehitusel mitte järgida ehitusprojekti ja kasutada tegelikkuses tuleohtlikumaid materjale projektis ette nähtud vähem tuleohtlike materjalide asemel. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebajatel tekib põhjendatud kahtlus, et kolmanda isiku ehitustegevus ei vasta ette nähtud ehitusloale, siis on neil võimalik pöörduda ehitusjärelevalve algatamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Käesolevas menetluses ei ole võimalik tagada absoluutset tuleohutust igaks elujuhtumiks. Ringkonnakohus arvestab seejuures ka asjaoluga, et kolmanda isiku kavandatav ehitis koosneb projekti järgi kuuriosast ja auto varjualuse osast, kusjuures viimane koosneb ainult tagaseinast, mis kulgeb paralleelselt kaebajate ja kolmanda isiku kinnistute piiriga, kahest kandepostist ja katusest. Kokkuvõttes koosneb abihoone seega tunduvalt väiksemast hulgast süttida võivast materjalist kui võrreldava põhiplaaniga täishoone. Samuti arvestab ringkonnakohus seda, et kolmanda isiku kavandatavasse abihoonesse ei ole projekteeritud küttekollet.
3. Teiseks selgitab ringkonnakohus, et isiku subjektiivsest õigusest, et naaber järgiks ehitamisel tuleohutusnõudeid, ei järeldu üldist õigust kinnistu väärtuse mittevähenemisele. Kaebajate viidatud kohtulahend (RKHKo 11.10.2019, xxx) puudutab väga spetsiifilist juhtu, kus küsimuse all oli kinnistu väärtuse vähenemine seetõttu, et naaberkinnistule rajati mobiilsidemast. Sellisel erandlikul juhtumil ei saa tõepoolest välistada, et naabruses asuva eluhoone kinnistu väärtus väheneb oluliselt. Käesoleval juhtumil on tegemist aga kaebajate paljasõnalise väitega, et nende kinnistu väärtus väheneb. Tegemist on tavapärase juhtumiga, kus kõrvuti asetsevate individuaalelamute omanikest üks ehitab enda kinnistule abihoone. Kaebajate kinnistu väärtus ei pruugi üldse väheneda, vaid võib selle asemel võita sellest, et naaberkinnistu tehakse ilusti korda. Korrastatud ümbrus võib hoopis tõsta kinnistu väärtust. Samuti ei saa linnas oleva eramu omanik eeldada, et naaber oma kinnistule midagi ei ehita. 8 Igaühel on võrdne subjektiivne õigus rajada oma kinnistule sellised rajatised, mida kehtivad õigusaktid võimaldavad, arvestades seejuures mõistagi naabri õigustega. Seda kolmas isik käesoleval juhul kohtu hinnangul ka teeb.
4. Kaebajad väljendasid ringkonnakohtu istungil lisaks muret, et nende eluhoonel on vastu kolmanda isiku krunti kuus akent. Kuuri ja auto varjualuse ehitamise tagajärjel väheneb valgus ning päikesevalgus ei saa enam fassaadi kuivatada, mistõttu tekivad niiskuskahjustused.
5. Ringkonnakohus märgib esmalt, et insolatsiooni küsimusi on halduskohus põhjalikult käsitlenud (otsuse p 19–20). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuses öeldut korrata. Väidetavate fassaadi niiskuskahjustuste osas märgib ringkonnakohus järgmist. Esiteks on igal hoonel olemas ka põhjakülg, mis vähemalt enamuse aja aastast päikesevalgust ei saa. Ometi ei teki piisavalt soojustatud hoonete põhjaküljele reeglina niiskuskahjustusi seetõttu, et päike sinna peale ei paista. Teiseks ei tunne Eesti õiguskord naabri subjektiivset õigust sellele, et päike paistaks tema hoone fassaadile. Sellist õigust ei tulene ühestki õigusaktist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et arvestab käesoleval juhtumil ka seda, et kaebajatele kuuluv hoone osa, millele liiga lähedale ehitamist kaebajad väidavad, oli algselt garaaž, mis alles tagantjärele legaliseeritud juurdeehituse tagajärjel muutus eluruumiks. Isegi kui kaebajad ise algselt illegaalset ümberehitust ette ei võtnud, siis omandatud hoone omanikena vastutasid nad ikkagi hoone seisukorra eest, sh ka varasemalt ette võetud ümberehituste eest. Ringkonnakohus ei leia, et kaalumine võiks kõike eelnevat arvestades jõuda tulemusele, et kaebajate õigus kaalub üles kolmanda isiku õiguse ehitada oma kinnistule abihoone.
6. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebajad esitanud ühtegi argumenti, millest järelduks kolmandale isikule väljastatud ehitusloa õigusvastasus.
7. Kokkuvõttes jääb kaebajate apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
8. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad seega kaebajate enda kanda. Kuna ükski teine menetlusosaline ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. (allkirjastatud digitaalselt) 9