Obsah (8)

§314§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-21-102286 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-102

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Pooled sõlmisid korteriomandi aadressil xxxx üürilepingu ning kostja asus elama korterisse. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Hageja esitas kostjale arved, kuid see ei viinud tulemuseni. Esiteks võlgneb kostja hagejale üüri. Üürilepingu p 3.1 kohaselt on üür 560 eurot kuus. Kostja jättis tasumata detsembrikuu, jaanuarikuu üüri ja osaliselt ka veebruarikuu üüri. Üürilepingu p 3.2.1 kohaselt on üüri tasumise tähtaeg iga kuu esimene kuupäev ehk üüri tasutakse kuu ette. Kostja kolis välja 24.02.

1. Seega kuulus üür tasumisele alljärgnevalt:
2. a detsembrikuu – 560 eurot;
3. a jaanuarikuu – 560 eurot;
4. a veebruarikuu – 168 eurot. Kokku on võlgnetava üüri summa 1288 eurot. Kostja ei tasunud ka kõrvalkulusid. Üürilepingu p 3.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma kõrvalkulusid. Kõrvalkulud kuulusid tasumisele alljärgnevalt: 11.
6. a oktoobrikuu kõrvalkulud – 95,71 eurot;
7. a novembrikuu kõrvalkulud – 127,38 eurot;
8. a detsembrikuu kõrvalkulud – 131,91 eurot;
9. a jaanuarikuu kõrvalkulud – 140,81 eurot;
10. a veebruarikuu kõrvalkulud – 51,77 eurot. Kokku on võlgnetavate kõrvalkulude summa 547,58 eurot. 2 2-21-102286 Eespool toodust nähtub, et üüri ja kommunaalkulude võlgnevus kokku on 1835,58 eurot. Kostjal lasus kohustus tasuda tagatisraha summas 560 eurot vastavalt üürilepingu p-le 4.
11. Üürilepingu p 10.3.3 kohaselt kõik ruumid peavad olema puhtad. Kui üürileandja on sunnitud kasutama koristusteenust, peab üürnik maksma 2 eurot iga koristatud pinna ruutmeetri eest. See summa arvatakse maha tagatisrahast. Kuna kostja jättis korteri koristamata, siis pidi hageja kasutada koristusteenust, mis maksis 110 eurot (2 eurot x 55 m2). Lisaks ei tagastanud kostja hagejale võtmeid, mistõttu pidi hageja võtmeid juurde tegema. Võtmete juurde tegemine maksis 75 eurot. Seega arvutab hageja kostja makstud tagatisrahast 185 eurot. Tagatisraha jääk, mis kuulub tagastamisele on 375 eurot ning hageja rahuldab oma nõude osaliselt tagatisraha arvel. Eespool toodust järeldub, et kostja võlasumma on kokku 1460,58 eurot (1835,58 – 375). Seega rahuldab hageja oma nõude kostja vastu osaliselt tagatisraha arvel ja muus osas esitab käesoleva nõude. Kõnealusel juhul nõuab hageja viivise tasumist üürilepingu p 8.2 alusel võlgnetavalt summalt arvestusega 15% aastas (0,04% päevas). Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 344,67 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1460,58 eurot; viivis summas 344,67 eurot ja viivis määras 0,04% / päev tähtaegselt tasumata põhinõudelt 1460,58 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi 0,04% / päev määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt; jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv ja õigusabikulud ning mõista kostjalt hageja kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis välja mõistetud menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kohtule avaldatud e-posti aadressile xxxx 07.05.2021.a. (

§314.1 lg 3 p 2).

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv ja õigusabikulud 831,36 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 250 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 71,86 eurot ja hagiavaluse esitamisel 178,14 eurot), seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 2-21-102286 Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 831,36 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1081,36 eurot (831,36+250).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1081,36 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4