) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja T Z (tlk 4-6). Kuigi kostja elab hagejatega koos, siis ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oma ülalpidamiskohustust vahetult või rahaliselt piisavalt täidaks. Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks 3 piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, et ta tasuks igakuiselt hagejate teatud põhivajaduste eest või et vanematel oleks kokkuleppeid teatud kulude kandmise osas. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. 6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad iga hageja kulud kokku 610 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o meelelahutus, mänguasjad, 50 eurot. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. Kohus asub seisukohale, et kõik hagejate väljatoodud kulud on vajalikud ja nende suurus mõistlik. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning riideid ja jalanõusid. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada ravimeid ning usutav on, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning igakord ei ole mõistlik ka ühistransporti kasutada. Ka eluasemekulusid saab arvestada elatise sisse ning ka meelelahutuse pakkumist hagejatele ei saa pidada ebavajalikuks. Kohus arvestab eeltoodu osas ka hagejate vanusega. 4 Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et hagejate kulud vastavad igakuiselt vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et ta töötab xxxx ning igakuine töötasu on 580 eurot miinus maksud. Samuti on kostja kinnitanud, et teeb haltuura korras sisetöid. Tõendeid oma igakuistest väljaminekutest ja kohustustest ei ole kostja kohtule esitanud. Kohus on tuvastanud, et kostja kontod ning sissetulek (töötasu) on arestitud (tlk 47-54). Rahvastikuregistri kohaselt on kostjal peale hagejate veel 1 laps (tlk 13). Kostja on eelistungil märkinud, et temaga seoses on kulud üksnes elatisele. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, kas ja milliseid kulusid ta reaalselt seoses oma neljanda lapsega kannab. Kohus on seisukohal, et üksnes väike sissetulek ning võlgnevuste olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostja ei ole töövõimetu. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et tal oleks raskendatud lisa sissetuleku leidmine. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 8. Kostja on viidanud, et laste emale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja 5 esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. PHS § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 sätestab, et lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. PHS § 21¹ lg 2 sätestab, et kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot. Hagejate ema konto väljavõttest nähtub, et hagejate seaduslikule esindajale laekub igakuiselt peretoetust kokku 1620 eurot (tlk 42). Hagejate seaduslikul esindajal on kokku 4 last, seega on PHS § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 alusel makstav toetus kokku 620 eurot (60 + 60 + 100 + 100 + 300), mis on ühe lapse kohta 155 eurot. PHS § 21¹ lg 2 alusel on ühe hageja kohta toetuse suuruseks 333,33 eurot (1000/3). Seega on ühe hageja osas riigipoolne toetus kokku 488,33 eurot, millest ühe vanema osa on 244,17 eurot. Arvestades, et käesoleval juhul on hagejateks kolmikud, kelle kulude katmiseks annab riik täiendavat toetust, siis on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada ka laste emale laekuva peretoetustega, mille arvelt saab ta osaliselt hagejate kulusid katta. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostjal on peale hagejate veel üks laps, keda tuleb seaduse kohaselt ülalpidada. Seega on põhjendatud elatist vähendada peretoetuste arvelt ning kostjal tuleb tasuda elatist igale hagejale summas 48 eurot (292- 244,17; kohus ümardab nimetatu täissummani). 9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates 28.11.2020 kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 48 eurot, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.