) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 ja p 4 kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluse otsust tegemata kui hageja loobub hagist, samuti kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled jõudsid kokkuleppele kaasomandite lõpetamise osas ja kasutuseeliste hüvitamise nõudest hageja loobus. 3 4. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus kinnitab seega poolte kompromissi, võtab vastu hageja osalise hagist loobumise ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 5.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega ja nõude loobumisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. 6. Kohus leiab, et kostja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
lg 3 esimese lause kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna kostja ei soovi vastuhagi menetlemist kohtu poolt, siis puudub tal õiguskaitsevajadus ja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Eeltoodust tulenevalt ei võta kohus vastuhagi menetlusse ka eraldi hagina.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 7.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et käesoleva tsiviilasjas menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda. 8. Arvestades hageja nõudeid on käesoleva tsiviilasja hind 16 264,53 eurot. Juhindudes riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 tuli hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 925 eurot, tagastab kohus
lg 1 p 1 ja hageja taotluse alusel enamtasutud riigilõivu 225 eurot hageja arvelduskontole. 9. Lisaks tagastab kohus
lg 2 p 1 alusel hagejale seoses kompromissi saavutamisega pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole (
(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.