Obsah (8)

§ 80§ 82§ 2§ 204§ 203§ 104§ 210§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-930 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise k

) § 119 lg 1, § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 09.03.2021 Tallinna Vanglale pöördumised (reg nr 5-37/21/47-1) seoses sellega, et 14.11.2020 ja 25.11.2020 ei toonud valvur kartserikambrisse madratsit ega võimaldanud tal endal seda kapist võtta. XX taotles kontrolli alustamist vanglas ning venekeelset kirjalikku vabandust, rahalist kompensatsiooni ja kriminaalasja algatamist.
2. Tallinna Vangla vastas 08.04.2021 kirjaga nr 5-37/21/47-2 XX märgukirjale. Tallinna Vangla jättis 07.05.2021 vastusega nr 5-37/21/47-3 XX kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3. XX esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse tõlgete saamiseks.
4. Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. 3-21-930

§ 80lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi (

§ 82lg 1).

Selleks, et isik vabastataks tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks vajalik. Menetlusabi andmine eeldab ka, et isikul ei ole raha, et ise tõlkimise eest tasuda. Isikul ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendite või muude menetlusdokumentide tõlkimine aitab kindlustada, et isikul on võimalik realiseerida

§ 2lg-s 6 ja §-s 27 nimetatud õigusi ja edasikaebeõigust.

Eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-359, p 14). Tallinna Ringkonnakohus on viimastes kaebajaga seotud menetlustes leidnud, et tema eesti keele oskus on piisav, et haldus- ja kohtumenetluses tõlgi kaasamiseta osaleda (haldusasjad nr 3-21-359, 3-21-638, 3-21-466). Puudub põhjus asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale. Kaebaja on esitanud vanglale eestikeelse pöördumise. Sellest on võimalik järeldada, et kaebaja oskab eesti keelt. Selleks, et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaks olema terve kohtulahendi tekst pingutusteta mõistetav. Kaebaja pöördumises on küll käänamis- ja kirjavigu, kuid kasutatud sõnavara võib pidada üsna rikkalikuks. Praegusel juhul ei ole tegemist ka vaidlusega, kus kasutatakse keerulist sõnavara. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. XX esitas 29.06.2021 määruskaebuse halduskohtu 17.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale ja palub menetlusabi taotluse rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 17.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

8. Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 3-21-238, 3-21-306, 3-21-355, 3-21-359, 3-21-466, 3-21-637, 3-21-638, 3-21-662) tuvastanud, et XX oskab eesti keelt piisaval määral, et suhelda vanglaametnikega eesti keeles ja esitada eestikeelseid pöördumisi, samuti kinnitab tema piisavat eesti keele oskust asjaolu, et kohtulahendite tõlkimata jätmine ei ole tal takistanud sisuliste edasikaebuste koostamist. Ka vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks nii eesti kui vene keel. Praeguses asjas saab lugeda kaebaja eesti keele oskust menetluses osalemiseks piisavaks, mistõttu on halduskohus jätnud menetlusabi taotluse õigesti rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2