← Eesti

2-17-643/40

Obsah (11)§ 162§ 146§ 163§ 165§ 193§ 66§ 65§ 23§ 171§ 170§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-643 Tsiviilasi S T´i pankrotimen

§ 162

lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Haldur on koostanud pankrotimenetluse lõpparuande ja selle kohtule esitanud 17.03.

  1. Pankrotihaldur on esitanud taotluse S T´i (surnud, pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega ja pankrotihalduri vabastamiseks tema kohustuste täitmisest. S T´i (surnud, pankrotis) lõpparuande kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.03.
  2. Lõpparuande andmed Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 108 lõikele 2 on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Pankroti väljakuulutamise ajal 24.04.2017 koosnes võlgniku vara nõudeõigusest täituri vastu asjas 035/2017/244 summas 173.46 eurot. Haldur nõudis nõudeõiguse summas 173.46 eurot sisse. Võlgnik töötas vahelduva eduga erinevate tööandjate juures, sai peretoetust, samuti on ta haiguse korral saanud töövõimetushüvitist. Seoses sellega on võlgniku laekumised pärast pankroti väljakuulutamist olnud kokku summas 8481.02 eurot. 2

(9)2-17-643 Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõikele 1 ja 2 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Samuti ei arestita riiklikke peretoetusi ja sotsiaaltoetusi (TMS § 131 lg 1 p 1 ja 3). Võlgnikul oli üks alaealine laps. Sellest tulenevalt on pankrotivarasse arvatud võlgniku sissetulek kokku summas 269.16 eurot. Pärast võlgniku surma laekus võlgnikule veel sotsiaaltoetusi ja hüvitisi. Kuna pärast surma ei saa enam rääkida vajadusest tagada võlgnikule elatusvahendid, ei ole halduri arvates arestimiskeelu kohaldamine enam põhjendatud. Seega arvas haldur pärast surma toimunud laekumised summas 482.96 eurot pankrotivarasse. Võlgnikule kuulus SEB Progressiivse ja SEB Energilise pensionifondi osakud. Vastavalt kehtinud õigusele ei saanud võlgniku eluajal neile sissenõuet pöörata. Pärast võlgniku surma müüs haldur fondiosakud. Pankrotivarasse laekus 1437.07 eurot. Andmed

§ 146

lg 1 nimetatud väljamaksete kohta I Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on tehtud järgnevad väljamakseid seoses pankrotimenetlusega: Vara välistamise tagajärgedest tulenevad väljamaksed 0.00 eurot Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed 0.00 eurot Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed 0.00 eurot Massikohustused 2.38 eurot II Andmed tegemata väljamaksete kohta Võlgniku pankrotimenetluses on välja maksmata järgmine kulu: pankrotihalduri tasu 1000 eurot. III Andmed jaotise alusel väljamaksmisele kuuluva raha kohta Raha algsaldoks pankroti väljakuulutamisel oli Pankrotivarasse on pankrotimenetluse jooksul laekunud 0.00 eurot. 2362.65 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on tehtud 2.38 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on veel teha 1000 eurot. Seega võlausaldajatele kuulus seisuga 15.03.2021 väljamaksmisele 1360.27 eurot. Andmed jaotise alusel välja makstud raha ja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud Harju Maakohtu 14.04.2020 määrusega kinnitati jaotusettepanek pankrotimenetluses. Võlausaldajatele on jaotise alusel välja makstud 1360.27 eurot. I järgu võlausaldajad puudusid, II järgu võlausaldajatele maksti välja 1360.27 eurot. Sellega on rahuldatud iga II järgu võlausaldaja nõue 24.12% ulatuses. III järgu võlausaldajatele väljamakseteks raha ei jätkunud. 3

(9)2-17-643 Võlausaldajate tunnustatud nõuded rahuldamisjärkude kaupa, väljamakstud summad ja välja maksmata summad on järgnevad: tunnustatud rahuldamisjärk nõue väljamaksmata rahuldamine nõue rahuldamata EUR EUR EUR EUR xxx 2,14 II 2,14 0,52 1,62 3 098,02 II 3 098,02 747,28 2350,74 xxx 325,00 II 325,00 78,39 246,61 xxx 1 658,23 II 1 658,23 399,98 1258,25 xxx 555,93 II 555,93 134,10 421,83 xxx 1 962,39 III 1 962,39 0,00 1 962,39 xxx-xxx 1 808,05 III 1 808,05 0,00 1 808,05 xxx 575,00 III 575,00 0,00 575,00 9 984,76 9 984,76 1360,27 8624,49 registrikood nr võlausaldaja nimi / isikukood 1xxx 2xxx 3xxx 4xxx 5xxx 6xxx 7xxx 8xxx kokku Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed raha hoiustamise kohta Kõiki pankrotimenetluse vahendeid hoiustatakse võlgniku kontol LHV pangas. Hetkel on hoiustatava raha saldo 1000 eurot. Hoiustatud rahast makstakse välja määratav pankrotihalduri tasu. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Võlgniku avalduse alusel algatas Põhja politsei kriminaalbüroo kriminaalmenetluse KarS § 213 lg 2 p 4 tunnustel selles, et võlgniku nimel, kuid tema teadmata on ajavahemikul 01.02.2015‒08.03.2015 võetud kiirlaene erinevatest firmadest ja sõlmitud järelmaksulepinguid (kriminaalasja nr 15230102180). Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtub, et võlgnikuga samas korteris elasid veebruaris ja märtsis 2015. a M K ja T Õ. Kiirlaenu taotlused on saadetud mobiiltelefonidest ja arvutist, mida kasutasid M K ja T Õ. Mõlemad võtsid ka võlgniku kaardiga sularaha välja. Samas tuvastati, et seda on teinud ka võlgnik. Võlgnik osales ilmselt ise isikutuvastamisel ja võttis järelmaksuga ostetud kaupa vastu. Kriminaalmenetlus lõpetati. Seega võib võlgnikul olla M K ja T Õ vastu nõue. Samas on selle suurust raske, kui mitte võimatu kindlaks määrata. Ka ei pruugi võimalikku nõuet nende vastu olla võimalik maksma panna. Andmed pankrotihalduri tegevuse koha pankrotivara valitsemisel Pankrotihalduri tegevuse on moodustanud järgmine tegevus: 4
(9)2-17-643 1) pankrotimenetluse toimingud nagu võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine, võlanõuete kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine, lõpparuande koostamine; 2) telefonivestlused ja muu suhtlemine võlausaldajate, võlgniku ja kolmandate isikutega; 3) aruannete, kirjade, taotluste, arvestuste jmt koostamine; 4) pankrotivara arvestuse pidamine pankrotimenetluse ajal. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotivara ega halduri vastu hagisid ei esitatud. Ka haldur ei esitanud hagisid. Maksejõuetuse põhjus Enamik võlgniku kohustusi on võetud lühikese ajavahemiku jooksul: 01.02.2015‒08.03.
  1. Võlgnik väitis haldurile oma eluajal suulises vormis järjekindlalt, et tema ei ole kohustusi võtnud. Haldur taotles pankrotikohtult allkirjaekspertiisi määramist, kuid enne taotluse lahendamist võlgnik suri. Kohustuste tekkimise lühike ajavahemik ja asjaolu, et ei varasemalt ega hilisemalt ei olnud võlgnikul tavaks kiirlaene võtta (tõsi, järelmaksuga ostis ka varasemalt sidevahendeid), viitab sellele, et ajavahemikul 01.02.2015‒08.03.2015 ei pruukinud võlgnik tõepoolest neid lepinguid sõlmida. Samas asjaolu, et isik tuvastati võlgniku dokumentide alusel ja võlgnik ei teatanud dokumentide kadumisest vmt, viitab, et võlgnik osales nende kohustuste võtmisel. Vahetult järgnenud võlgniku pangakaardi blokeerimine (09.03.2015) ja sulgemine (18.04.2015) näitab, et saadud laenu võisid vähemalt osaliselt välja võtta
  2. isikud. Seega on võlgniku osalusel võetud laenusid jmt, mida ta ei suutnud tagastada. Saadud laenuraha võis osaliselt minna
  3. isikutele. Mis summas, pole aga teada, mistõttu tagasinõude esitamine ei ole võimalik. Seega on maksejõuetuse põhjuseks

§ 162lõike 3 mõttes muu asjaolu.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on 5

(9)2-17-643 haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 1. Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on

§ 162

ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud 2362.65 eurot. Pankrotivarasse on arvatud võlgniku eluajal teenitud sissetulekust 8481.02 eurot TMS § 132 lg 1 ja 2 ning TMS § 131 lg 1 p 1 ja 3 alusel sissetulek kokku summas 269.16 eurot. Pärast võlgniku surma laekus võlgnikule veel sotsiaaltoetusi ja hüvitisi summas 482.96 eurot, mille arvas haldur pankrotivarasse. Pärast võlgniku surma müüs haldur pensionifondi osakud, millest laekus pankrotivarasse 1437.07 eurot. Võlgniku vara pankroti väljakuulutamise seisuga oli 173.46 eurot, mis koosnes nõudeõigusest täituri vastu asjas 035/2017/244. Kokku on pankrotivara suurus 2362.65 eurot. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lõigete 2 ja 3 nõuetele.

Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S T´i (surnud, pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

§ 162lõike 3 mõttes muu asjaolu.

Enamik võlgniku kohustusi võeti lühikese ajavahemiku jooksul 01.02.2015‒08.03.

  1. Võlgnik väitis haldurile oma eluajal suulises vormis järjekindlalt, et tema ei ole kohustusi võtnud. Haldur taotles pankrotikohtult allkirjaekspertiisi määramist, kuid enne taotluse lahendamist võlgnik suri. Kohustuste tekkimise lühike ajavahemik ja asjaolu, et ei varasemalt ega hilisemalt ei olnud võlgnikul tavaks kiirlaene võtta (tõsi, järelmaksuga ostis ka varasemalt sidevahendeid), viitab sellele, et ajavahemikul 01.02.2015‒08.03.2015 ei pruukinud võlgnik tõepoolest neid lepinguid sõlmida. Samas asjaolu, et isik tuvastati võlgniku dokumentide alusel ja võlgnik ei teatanud dokumentide kadumisest vmt, viitab, et võlgnik osales nende kohustuste võtmisel. Vahetult järgnenud võlgniku pangakaardi blokeerimine (09.03.2015) ja sulgemine (18.04.2015) näitab, et saadud laenu võisid vähemalt osaliselt välja võtta
  2. isikud. Seega on võlgniku osalusel võetud laenusid jmt, mida ta ei suutnud tagastada. Saadud laenuraha võis osaliselt minna
  3. isikutele. Mis summas, pole aga teada, mistõttu tagasinõude esitamine ei ole võimalik. Kohtu hinnangul jäid seoses võlgniku surmaga ja sellest tingitud võimatusega allkirjaekspertiisi läbi viia, jäid võlgniku maksejõuetuse tegelikud põhjused välja selgitamata.
  4. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk tuleb vabastada tema kohustustest S T´i (surnud, pankrotis) pankrotimenetluses. 3. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele 6

(9)2-17-643 käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.

§ 66

lg 3 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustuvad pankrotimenetluse kulud panga teenustasudest 2.38 eurot. Kohus leiab, et seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 2.38 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. 4. Pankrotihalduri tasu 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid
  2. aasta
  3. jaanuarini. S T´i (surnud, pankrotis) pankrotiavaldus võeti menetlusse enne 01.02.2021.

§ 65

lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu Panrk

S § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

§ 65

lõige 12 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. 7

(9)2-17-643 Vara moodustamisest on võlgniku vara suurenenud ning halduri tegevuse tulemusena saadud võlgniku pankrotivara suurus on 2189.19 eurot, so võlgniku eluajal teenitud sissetulekust 8481.02 eurot TMS § 132 lg 1 ja 2 ning TMS § 131 lg 1 p 1 ja 3 alusel sissetulek kokku summas 269.16 eurot, pärast võlgniku surma laekus võlgnikule veel sotsiaaltoetusi ja hüvitisi summas 482.96 eurot, mille arvas haldur pankrotivarasse, pärast võlgniku surma müüs haldur pensionifondi osakud, millest laekus pankrotivarasse 1437.07 eurot. Võlgniku vara jääk pankroti väljakuulutamise seisuga oli 173.46 eurot. Kokku on pankrotivara suurus 2362.65 eurot. Pankrotihaldur Katrin Prükk on taotlenud halduri tasu määramist summas 1000 eurot. Pankrotihaldur Katrin Prükk on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h koostanud kirju täituritele, võlausaldajatele ja võlgnikule pankroti väljakuulutamise kohta, pidanud muud kirjavahetust krediidiasutuste, politsei, kohaliku omavalitsusega jne, pidanud jooksvat telefonisuhtlust võlgnikuga, viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, koostanud protokolli ja taotluse kohtule, registreerinud ja kontrollinud nõudeid, viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja, koostanud jaotusettepaneku koostamine, selgitanud välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ja koostanud kohtule tõendite kogumise taotluse, pidanud pankrotivara arvestust, teinud võlausaldajatele väljamakseid ja koostanud lõpparuande. Halduri tasu on 96 eurot tunnis ning haldur on kokku teinud tööd 29 tundi. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.

§ 65

lg 12 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb pankrotihalduri tasu määrata

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Seda nii põhjusel, et kohus kuulutas pankroti välja

§ 171

lõike 1¹ alusel, kui ka põhjusel, et pankrotivara maht on hoolimata halduri tegevusest väike. Arvestades pankrotivara suurust ning võlgniku ja võlausaldajate huve, on haldur kompromissi korras nõus, et talle makstakse halduri tasu kokku 1000 eurot. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes rahuldab kohus S T´i (surnud, pankrotis) pankrotihalduri Katrin Prükk´i töötasu taotluse ning peab põhjendatuks määrata Katrin Prükk´ile tasuks 1000 eurot.

  1. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Lõpparuande kohaselt palub pankrotihaldur määrata dokumentide hoidjaks pankrotihaldur Katrin Prükk. pankrotimenetlusega seotud Kohus määrab pankrotihalduri taotlusel S T´i (surnud, pankrotis) dokumentide hoidjaks pankrotihaldur Katrin Prükk´i (isikukood XXX).
  2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 8

(9)2-17-643

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

S T esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on xxx surnud, jätab kohus S T ´i kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.