← Eesti

2-20-119104/43

Obsah (9)§ 436§ 459§ 439§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-119104 Tsiviilasi S L T`i ja S T`i hagi

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5

(13)15. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 16. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselust sündisid xxx hageja II S T (dtl 60, sünnitunnistus) ja xxx hageja I S L T (dtl 61);  vanemate kooselu lõppes 2020.a veebruaris, mil isa lahkus xxx ning lapsed jäid koos emaga elama Eestisse;  kostja tasub lastele elatist kokku 200 eurot ühes kuus. 17. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista seadusjärgne miinimummääras elatist alates 19.05.2020.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)hagi on hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud eesmärgiga kostja arvelt rikastuda; (
  2. ii)kostja on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (rahas, lasteaiatasude maksmise näol, kingitustena, riideid ostes); (iii) laste kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks (riiete ja jalanõude kulude osas, eluasemekulude osas; sh RAKE uuring, mastaabisääst, lastetoetus, kulude kooskõlastamine vanemate vahel), kulude suurus on tõendamata; (
  3. iv)arvestada tuleb ülalpidamisega, mida kostja tulevikus lastele vahetult andma hakkab; (
  4. v)laste ema majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda, tema igakuised vältimatud kulud on ebamõistlikult suured (transport, elukoht); (
  5. vi)kostja ja laste ema ühisvarasse kuulub xxx asuv maja ning ühisvara jagamise tulemusel saadavast hüvitisest oleks probleemideta võimalik hagejaid ülal pidada. 19. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja I kulud on 664 eurot ja hageja II kulud 539 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. 6
(13)20. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja märgib, et laste kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). Järgnevalt analüüsib kohus hagejate kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu liik Toit Hügieenitarbed Tervisehoid Koolikohustus Riided ja jalanõud Eluasemekulud Meelelahutus Transport KOKKU HAGEJA I HAGEJA II Kulu suurus (eurot) 120 120 20 20 50 50 74 74 50 50 100 100 200 (sh eelkool ja ujumistrenn) 75 50 50 664 539 Arvestades hagejate poolt hagiavalduses, seisukohtades ja istungil esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Toit Kulu suurus, eurot Hageja I Hageja II 120 120 Hügieen 20 20 Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulu suurus on laste vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures laste vanust ja sugu ning hügieenitarvete tavapärast maksumust. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. 7
(13)Tervisehoid 20 20 Koolikohustus 74 74 Riided ja jalanõud 50 50 Transport 50 50 Eluase 100 100 Kohus leiab, et kulu on ülemäärane. Hagejad ei ole esile toonud, mis sedavõrd kõrge tervishoiukulu põhjustab (50 eurot kuus lapse kohta, s.o 600 eurot aastas). Kohus leiab, et mõistlik kulu on 15 eurot kuus, mis võimaldab lastele soetada vajalikud vitamiinid jms ning haiguste hooajal vajalikud ravimid. Põhjendatud. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejate poolt välja toodud kulu põhjendatud. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvavad lapsed ning lasteriiete (sh trennivarustuse ja talveriiete) tavapärast maksumust, millega kohus on tuttav, siis loeb kohus põhjendatud kuluks 600 eurot aastas lapse kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatu võimaldab tagada lastele piisava varu keskmise kvaliteedi ja hinnaklassiga riideid, arvestades sealjuures laste vanusest ja huvidest tulenevaid iseärasusi. Kulu on põhjendatud. Laste vanusest tulenevalt on mõistetav, et nad ei liigu ringi omapead ega kasuta iseseisvalt ühistransporti. Olukorras, kus lapsed käivad lasteaias/koolis ca 20 päeval kalendrikuus, ei ole 2,5-eurone päevakulu kütuse jm sõiduki alalhoidmise tavapäraseid jooksvaid kulusid arvestades ülemäärane. Hagejate elukoha puhul on tegemist nende ema elukaaslasele kuuluva majaga Tallinnas. Majas elab 4 inimest. Arvestades kommunaalkulude tavapärast suurust keskmise suurusega majas ning ka asjaolu, et seal elab 4 pereliiget, leiab kohus, et kommunaalkulud keskmiselt summas 200 eurot kuus ei ole ülemäärased. Kummagi hageja osa kommunaalkuludest oleks 50 eurot (200/4). Nimetatud kuluga tuleb arvestada, seda ei ole vaidlustanud ka kostja. Ülejäänud 50 euro ulatuses saavad hagejad seega kasutuseeliseid (vt RKTKo nr 3-2-169-13, p 17-21), kuna neil on võimalik nende ema kasutuses olevat eluruumi elukohana kasutada. Arvestades majade tavapärast üürihinda Tallinnas (alates 700 eurot), ei ole 50-eurone kasutuseelis lapse kohta ülemäärane. 8
(13)Meelelahutus Kokku: 200 (sh 75 eelkool ja ujumine) 634 509 Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Hagejad on selgitanud, milliste tegevustega seonduvalt kulu tekib.
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale I tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 634 eurot kuus ja hagejale II tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 509 eurot kuus (PKS § 99). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 317 eurot kuus (634 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 254,50 eurot kuus (509 / 2).
  2. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada riiklikku toetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole riiklike toetuste võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. Seega leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks.
  3. Kostja on märkinud, et hagi on hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud eesmärgiga kostja arvelt rikastuda. Kohus märgib, et nimetatud väide on asjassepuutumatu. Laste ema on laste nimel pöördunud kostja kui laste isa vastu elatishagiga kohtusse. Laste ema ei nõua elatist endale ega enda ülalpidamiseks. Laste ema on käesoleva otsusega väljamõistetavat elatist õigustatud ja kohustatud kasutama üksnes laste huvides (PKS § 100 lg 2 ls 2). Põhjendatud elatise suurus selgub menetluse tulemusel, kusjuures on tavapärane, et nõuet ei rahuldata hagis esitatud ulatuses – sellest aga ei saa veel järeldada hageja pahatahtlikkust või soovi kostja arvelt rikastuda. Tegemist on võistleva hagimenetlusega, mille raames on kostjal võimalik nõudele sisulisi vastuväiteid esitada.
  4. Kostja märgib, et on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (rahas, lasteaiatasude maksmise näol, kingitustena, riideid ostes). Kohus märgib, et kostja väide ei pea paika. Kostja on tasunud elatist üksnes 50 eurot nädalas kahe lapse peale kokku (vt dtl 59 – pangakonto väljavõte) ning 31.07.2020 lasteaiatasu summas 143,77 eurot (dtl 165). Perioodil 25.05.2020 – 21.10.2020 said kumbki hageja riigilt elatisabi 100 eurot kuus (dtl 166-167 – elatisabi määramise otsus), mille nõuab riik hagi rahuldamise korral kostjalt sisse. Seega ei saa hetkel lugeda hagejatele riigi poolt antud elatisabi kostja poolseks kohustuse täitmiseks. Riiete saatmist ja kingituste tegemist ei ole kohtu hinnangul võimalik ülalpidamisena käsitada, kuivõrd kostja ei ole esile toonud riiete ja kingituste rahalist väärtust ega ole tõendanud kokkuleppe olemasolu vanemate vahel, mille kohaselt on kostjal võimalik elatist tasuda muul viisil kui raha maksmise teel (PKS § 100 lg 1 - 3). 9
(13)
  1. Kostja viited Justiitsministeeriumi tellitud RAKE uuringule ei ole asjakohased. Nimetatud uuringu pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi laste vältimatult vajalike kulude kohta, arvestades sealjuures laste isikust ja elulaadist tulenevaid erisusi. Kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks elatisemäära vähendamiseks alla miinimummäära. Laste kulude suurus ja sellest johtuvalt elatise suurus tuleb kindlaks teha juhtumipõhiselt.
  2. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited mastaabisäästu olemasolu kohta põhjendatud. Kostja on üksnes üldsõnaliselt märkinud, et teatud kulude osas võib esineda mastaabisääst ning on märkinud, et RAKE uuringu põhjal peaks selle suurus olema 0,85 korrutis kulude suurusega. Kohus nõustub siinkohal hagejatega, et laste vanust ja sugu arvestades ei ole mastaabisääst võimalik või on sedavõrd väike, et sellega arvestamine ei ole põhjendatud.
  3. Kostja on märkinud, et lastega seotud kulud tuleks vanemate vahel kooskõlastada. Kohus kostjaga ei nõustu. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodust tuleneb, et hagejate ema ei ole kohustatud kostjaga laste kulusid kooskõlastama. Kostja on kohustatud lastele mõeldud elatise tasuma laste emale, kes omakorda otsustab, mil viisil ta selle arvelt laste vajalike kulusid kannab.
  4. Kostja märgib, et laste ema majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda, tema igakuised vältimatud kulud on ebamõistlikult suured (transport, elukoht). Kohus märgib, et hagejate seadusliku esindaja rahaline seisund ei mõjuta käesoleval juhul kostjalt väljamõistetava elatise suurust. Laste ema on esile toonud ja tõendanud, millest koosnevad tema igakuised sissetulekud. Laste ema sissetulekud on piisavad, et hagis väljatoodud ulatuses lastele ülalpidamist anda. Asjasse ei puutu kostja ja laste ema ühisvarasse kuuluv xxx asuv maja. Isegi, kui laste ema saaks ühisvara jagamise raames maja eest hüvitise, ei vääraks see kostja ülalpidamiskohustust hagejate ees.
  5. Kostja märgib, et asub tulevikus täitma hagejate ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil lapsed on tema hoole all, mistõttu tuleb sellega arvestada. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  8. märtsi
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  12. juuni
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last 10
(13)esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Pooled on kinnitanud, et lapsed kostjaga elatisenõude perioodil koos aega veetnud ei ole. Elatise väljamõistmisel saab lapse viibimist kostjaga arvestada üksnes juhul, kui kostja toob välja ja tõendab, milliseid kulusid ta nimetatud perioodil vahetult hagejaga seoses kannab. Kuna kostja pole lastega aega veetnud ja sellega seonduvalt vahetult nende kulusid kandnud, jätab kohus nimetatud väited tähelepanuta. Kohus ei saa elatise suurust sõltuma panna määramatus tulevikus võib-olla tekkivatest asjaoludest. Juhul, kui tulevikus nimetatud elatise suurust mõjutavad olulised muutused tekivad, on kostjal võimalik pöörduda kohtu poole elatise muutmise hagiga (

§ 459). 30.

Kostja on kinnitanud, et tema majanduslik seisukord võimaldab nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seetõttu ei pea kohus vajalikus analüüsida kostja majanduslikku seisundit. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. 31. Kohus on ülal leidnud, et kummalgi vanemal tuleb kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 317 eurot kuus (634 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 254,50 eurot kuus (509 / 2). Arvestades haginõude ulatust (

§ 439

), leiab kohus, et kostjalt tuleb: (

  1. i)hageja I kasuks välja mõista elatis summas 292 eurot ühes kalendrikuus alates 19.05.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; (
  2. ii)(
  3. i)hageja II kasuks välja mõista elatis summas 254,50 eurot ühes kalendrikuus alates 19.05.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 11

(13)32. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

  1. kuupäeval hagejate ema G L pangakontole nr XXX selgitusega: „elatis“.
  2. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleks sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksete või hüvitatud elatisabimaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 35.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot kummagi hageja nõude osas. Menetluskulude jaotus 36.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 37.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 38. Kohtutoimikust ei nähtu, et hagejatel oleks menetluskulusid tekkinud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seega jätab kohus hagejate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega 12

(13)kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.