Obsah (16)

§ 436§ 230§ 231§ 369§ 238§ 162§ 163§ 138§ 144§ 146§ 174§ 477§ 175§ 218§ 169§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-19-10389 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi kande Tsiviilasja hind P L hagi

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu 24.09.2008 otsus nr 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (

§ 231lg 2 esimene lause).

Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (

§ 231lg 4).

1. Pooled ei vaidle ja asjas esitatud tõenditega on tuvastatud järgmised asjaolud: - hageja ja kostja abiellusid 13.08.2004 (tl 21), - hageja ja kostja ostsid 27.04.2006 hoonestamata kinnistu xxx(tl 12 – 13 ja tl 14 – 20), - hageja ja kostja sõlmisid xx abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu, millega xxx kinnistu ning xxx ja hageja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused jäid hageja lahusvaraks (lepingu p 4.1 ja 4.2) ja kostja kasuks seati kinnistule tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (lepingu p 5.3), (tl 12 – 13 ja tl 21 – 23), - hagejal ja kostjal sündis xxx tütar, 7 - poolte abielu lahutati xxx Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3579 (tl 24).
2. Hageja nõuab kostjalt käesolevas asjas kostja kasuks xx kinnistule seatud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmist. Hageja tugineb tahteavalduse nõudmisel esmalt sellele, et ta on isikliku kasutusõiguse kokkuleppe üles öelnud võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 alusel ja teiseks sellele, et tal on õigus nõuda isikliku kasutuse lõpetamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg 2 p 2 ja 3 alusel (koosmõjus § 228). Kui hageja on isikliku kasutusõiguse võlaõigusseaduse alusel kehtivalt üles öelnud, on leping lõppenud ja selle lõpetamist ei saa enam asjaõigusseaduse alusel nõuda. Kohus kontrollib seega esmalt seda, kas isikliku kasutusõiguse leping on ülesütlemisega juba lõppenud. I
3. AÕS § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 228 kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Kohus märkis ülal, et pooled sõlmisid 02.11.2007 abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu ja kokkuleppe kostja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmiseks (tl 21 – 23). Sama lepingu punktis 5.1 avaldasid pooled, et xxx kinnistu jääb abikaasade kaasvaldusse. Nii hageja kui kostja kinnitasid kohtuistungil, et lepiti kokku selles, et abikaasadel on ühine kodu. Seega on pooled leppinud kokku tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises selliselt, et xxx kinnistu on hageja ja kostja kaasvalduses. Isiklik kasutusõigus nähtub ka kinnistusraamatust (tl 12 – 13).
4. Tähtajatu isikliku kasutusõiguse kokkulepe on kestvusleping. Kui kasutusvaldaja rikub oma lepingulisi kohustusi, on omanikul õigus kasutada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh isikliku kasutusõiguse seadmise leping kui kestvusleping erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda (vt Riigikohtu 10.06.2008 otsus nr 3-2-1-46-08 p 14). VÕS § 196 lg 1 – 3 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p 2 – 4 sätestatud juhtudel. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.
5. VÕS § 195 lg 1 kohaselt tuleb lepingu ülesütlemiseks esitada teisele lepingupoolele ülesütlemisavaldus. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja 09.07.2019 isikliku kasutusõiguse lepingu üles ja palus kostjal ilmuda notari juurde nõusoleku andmiseks kinnistusraamatust kande kustutamiseks ja valduse üle andmiseks. Hagiavaldusele lisatud ülesütlemisteate kohaselt (tl 44) ei ole isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut enam võimalik edasi täita, sest kostja süstemaatiline nii vaimne kui füüsiline vägivaldsus, omandi lõhkumine, samuti kulude kandmisest keeldumine ja tagatise mitteandmine kulude kandmise kohustuse tagamiseks, seda ei võimalda. Hageja teatas, et ütleb isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu üles ja leping lõpeb 10.07.
6. Hageja palus seoses sellega kinnistu vabastada hiljemalt 31.07.2019 ja palus kostjal ilmuda 25.07.2019 kell 13.30 notari juurde isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. 8 Ülesütlemisteate kohaselt keeldus kostja kahe tunnistaja juuresolekul ülesütlemisteatele alla kirjutamast ja rebis paberi katki. Teatele on alla kirjutanud xxx ja xxx (tl 44 pöördel). Hageja edastas sama ülesütlemisteate ka e-posti aadressidele xxx ja xxx (tl 45 – 48). Kostja võttis kohtuistungil omaks, et hageja ilmus tema juurde selle paberiga, kostja luges selle läbi ja rebis puruks (tl 186). Kostja on ülesütlemisteate seega kätte saanud ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja sai ülesütlemisteate kätte nii paberil kui ka e-posti teel. Et tegemist on kostja e-posti aadressiga kinnitab ka see, et kostja kasutab aadressi xxx ka käesolevas kohtumenetluses kohtu ja vastaspoolega suhtlemiseks. Eeltoodust tulenevalt on ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
7. Kohus hindab hageja ülesütlemisavalduse kehtivust kooskõlas VÕS § 196 lg 1 sätestatuga poolte huvide kaalumise teel. Hageja tugineb ülesütlemise alusena sellele, et kostja lepingupoolena rikub oma kohustusi. AÕS § 218 lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundad. AÕS § 219 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Hagiavalduse kohaselt lõhub hageja omandit, hirmutab, häirib ja ründab hagejat ja poolte last ning ründab hagejat füüsiliselt. Hageja on jäänud ilma turvalise koduta. Hageja selgitas, et kinnisasja oleks saanud mõistlikult koos ka pärast abielu lahutamist edasi kasutada, kuna elamu on nii hageja kui kostja jaoks piisavalt suur, kuid kostja käitumine ei võimaldanud lepingu edasist täitmist esialgselt planeeritud viisil. Hageja leiab, et kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, kostja rikkus oma kohustust tahtlikult või raske hooletusega ja kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja leiab seega, et tal oli õigus öelda leping üles ilma kostjale täiendavat tähtaega määramata. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et poolte vahel on olnud konflikte, kuid selgitas, et konfliktide algataja ei ole olnud tema. 29.
8. Hageja väitel on kostja teinud 6 enesetapukatset, mis olid nii hagejale kui poolte lapsele traumeerivad. Hageja märgib, et jaanuaris 2017 toimunud kahe enesetapukatse kohta kirjalikke tõendeid ei ole. 29.
9. Hagiavalduse kohaselt teatas kostja 19.02.2017 poolte ühisele lapsele ja kostja lapsele varasemast abielust, et läheb ennast tapma ning saatis hagejale sõnumi „nüüd on kõik, jätan sulle auto sadamasse, võti on ratta peal“. Hiljem saatis kostja uue sõnumi, et valmistub „minema“ koos nutva lapse pildiga. Kohus leiab, et 19.02.2017 kirjavahetusest hageja väidetud asjaolusid ei nähtu. Kirjavahetuse kohaselt teatas kostja järgmist: „Toon sulle poole kümneks auto sadama ette. Võtme panen tagaratta peale. Kuni Su koju jõudmiseni saavad tüdrukud ise hakkama. Auto võtmed on esimese parema ratta peale jäetud. Ma olen maja taga õues“. Sellele vastas hageja „Ma nägin“ (tl 49). Samuti saatis kostja järgmise sisuga sõnumi: „Tänasega Sa võtsid mult kõik lootused. Ma lõpetan teraapiaga, antidepressantidega ka. Üritan end siis uue reaalsusega harjutada ja ei luba, et sellega parimal viisil hakkama oskan saada. Valmistan end 27.a hommikuks lahkuma.“ Samas saatis kostja hagejale pildi nutvast lapsest ja hageja palus kostjal aidata nii ennast kui last (tl 50 – 50 pöördel). Kohus leiab, et nendest sõnumitest ei saa kohus järeldada hageja väidetut, et kostja hoiatas, et asub tegema enesetappu. Hageja selgitas, et kui kostja saabus koju, siis ta kaotas enesevalitsuse, sõimas laste ees, süüdistas, lõhkus hageja I-padi, ründas füüsiliselt hagejat ja lõi televiisori põrandale. Hageja 9 esitatud fotodelt nähtub purustatud I-pad ja põrandal olev televiisor (tl 51 ja 51 pöördel). Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal hageja esitatud tõenditele ühtegi vastuväidet ei ole. Hageja kirjelduse kohaselt viisid saabunud politsei ja kiirabi kostja xxx. Kriminaalasjas tehtud kokkuvõttest nähtub, et kohale tulnud kiirabi tegi kostjale rahustava süsti ja toimetas ta xxx haiglasse. Füüsilist vägivalda ei olnud, kuid kostjal on vajalik pidev rohtude võtmine vastavalt arsti ettekirjutusele. Samuti on märgitud, et kostja viibis 01.03.2017 järelkontrolli ajal haiglas ravil, sest lubas ennast ära tappa, kui naine temast lahutab (tl 197 – 199). Kohus leiab, et hageja väited tema füüsilise ründamise kohta selles episoodis on tõendamata. Küll aga on fotomaterjaliga tõendatud hageja väited vara ja koduse sisustuse lõhkumise kohta. 29.
10. Hageja heitis kostjale ette, et 02.04.2017 öösel hirmutas kostja hagejat endast mustas matuseülikonnas tehtud fotode saatmisega (tl 63). 03.04.2017 kodus kostja ärritus ja tõukas hagejat, sõimles ja hirmutas, haaras lapse käest I-padi ja virutas selle põrandale katki, pühkis laua pealt lillevaasid põrandale kildudeks, virutas lauaarvuti kuvari põrandale. Lõhutud I-padi, lillevaasi, lauaarvuti, telefoni ja ukse kohta esitas hageja ka fotod (tl 52 – 54 pöördel). Kostja hageja esitatud tõenditele vastuväiteid ei esitanud. Kriminaalasja juurde esitatud õiendi kohaselt selgitas kostja järelkontrolli teostavatele politseinikele, et tal oli lihtsalt kogu olukorrast üle visanud ja hakkaski sõimama ebatsensuursete sõnadega ning lahkus kodust ja läks rahunema (tl 197 – 198). Samuti kinnitas kostja kohtuistungil käesolevas asjas, et omandi lõhkumine leidis aset lahkumineku algfaasis, kus ta võttis lauaarvuti ja lõi selle põrandalae puruks ning vist telefoni ka. 29.
11. Hagiavalduse kohaselt, lisaks asjade lõhkumisele, tungis kostja 01.06.2017 hagejale kallale, paiskas ta maha, istus otsa ja kägistas korduvalt sõnades, et tapab hageja ära, sest see on see tagajärg ja palk tema tegude eest. Hagejale saabus kiirabi ja kostja viidi arestimajja. Harju Maakohus mõistis kostja selle eest 07.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6044 süüdi ja karistas teda tingimisi vangistusega ja allutas ta käitumiskontrollile (tl 31 – 32). Politseiõiendist nähtub, et hageja teatas 01.06.2017 kell 08.46 politseile, et eksabikaasa just äsja tuli talle kallale, võttis kõrist kinni ja peksis ta pead vastu põrandat. Teate kohaselt oli hagejal paanikahoog ja raske hingata (tl 197 – 199). Maakohtu 07.09.2018 otsuse kohaselt süüdistati kostjat selles, et tema 01.06.2017 kella 08.30 paiku Harjumaal majas tõukas oma endise abikaasa põrandale ja pigistas kahe käega kannatanu kõri põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Otsusest nähtub, et kostja mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kostja kinnitas ka käesolevas asjas kohtuistungil, et füüsilise vägivallaga päädis üks episood ja ta on karistuse selle eest ka kandnud (tl 186). Kostja on seega kinnitanud hageja ründamist ja ta on selle eest ka kriminaalkorras süüdi mõistetud. Pärast nimetatud episoodi, 12.06.2017 – 29.09.2017 viibis hageja koos tütrega xxx (tl 33 – 34). Hageja on küll väitnud, et elas pärast seda üürikorteris, kuid ei ole oma väite kohta esitanud ühtegi tõendit. Küll aga kinnitas kostja kohtuistungil, et hageja naasis koju elama 2018.a suve lõpus. 29.
12. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei tasu elamus tarbitud teenuste eest, nimelt vee ja elektri eest, sh ei tasunud kostja nende eest ajal, mil ta elas majas üksinda. Harju Maakohtu 29.03.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-735 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlg 2209,18 eurot, viivised ja menetluskulud. Otsuse kohaselt oli võlg tekkinud tarbitud teenuste eest perioodil 01.06.2017 – 31.12.
13. AÕS § 223 lg 1 kohaselt kohustub kasutusvaldaja kandma ka esemel lasuvad maksud ja võlaintressid, koormatised, majandamis- ja muud kulud. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu p 5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kõik maksud, koormatised ja kinnistust saadav 10 kasu, samuti juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko hagejale. Lepingu kohaselt on kostjal küll õigus majas tasuta elada, kuid sellest ei tulene, et kostja ei pea tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest. Kostja selgitas küll, et kandis prügiveo, interneti, G4S, lapse lasteaiaarved ja trenniarved, kuid ei esitanud selle kohta hoolimata kohtu selgitustest ühtegi tõendit. Isegi, kui kostja oleks need asjaolud tõendanud, ei saa kostja nimetatud kulude väidetavast kandmisest järeldada, et kostja ei pidanud kandma enda osa vee- ja elektriarvetest, mille eest hageja raha nõudis. Kostja kinnitas kohtuistungil, et kohtuotsusega välja mõistetud kohustus on siiani täitmata. Kostja asja valdajana on seega rikkunud kohustust kanda asjaga seotud majandamiskulude eest ja ta ei ole seda kohustust täitnud hoolimata jõustunud kohtuotsusest. 29.
14. Hageja kirjeldas, et kui ta koju tagasi kolis, tekkisid uuesti pinged. Hageja kirjelduse järgi kostja iga päev sõimles, ähvardas, solvas, alandas, piiras füüsiliselt, nügis hagejat köögi nurka, siis naeris selle peale, käis jälle hooga ja ähvardavalt mööda maja, hirmutas. Käis verandal suitsetamas, demonstratiivselt puistas tuhka terrassipõranda laudade vahele, loopis põlevaid suitsuotsi puitterrassile ja aeda. Kui hageja magamistoa uks päeval kodus olles lukustamata oli, tungid tuppa, seisis seal ja ei läinud ära. Kostja vaidles sellele vastu ja selgitas, et tema ei olnud konfliktide algataja. Politseiväljakutsetest nähtub, et alates aprillist 2019 on väljakutsed sagenenud. Väljakutsete tegijateks on nii hageja kui ka kostja ja väljakutsete sisu viitab peretülidele, mis tõusetuvad nii omavahelistest halbadest suhetest kui ka maja kasutamisega seotud eriarvamustest (tl 197 – 199). Politseiväljakutsetest nähtub ka see, et poolte konflikti on sekkunud ka lastekaitse ja ohvriabi. Politseipatrull on 28.06.2019 kostja ja xxx konflikti tõttu tehtud väljakutse kohta märkinud, et tegemist on pideva probleemiga, kostja enamasti ise provotseerib. 27.06.2019 väljakutse kohta on patrull märkinud, et kostja on väga emotsionaalne. Politsei õiendist nähtub ka see, et xxx suhtes on algatatud seoses kostjaga tekkinud konfliktidega kriminaalasi. Hageja väitel xxx süüdistust ei esitatud. 29.
15. Kohus märgib, et kostja ei ole poolte halba läbisaamist ja konflikte eitanud. Kostja saatis hagejale sõnumi, milles tunnistas järgmist: „Jagasin Sulle korraldusi meie mängude osas, virisesin, olin rahulolematu, ei aktsepteerinud Su valikuid (xxx nt.). Sigatsesin ja trampisin korduvalt uksest välja kui argumendid otsa lõppesid. Sooritasin enesetapukatse. Peksin tooliga kapi, ukse katki ja surusin ka toaukse seina vastu katki. Jätsin xxx ja xxx omapead ja sundisin Sind töölt ära tulema. Järgmisel hommikul lõhkusin Su iPadi. Häkkisin Su Messengeri ja lugesin sealt vestluseid“. (tl 155). Seega on kostja ise kinnitanud elamu ja vara rikkumist, kuid ka emotsionaalsete pingete tekitamist nii tülide kui enesetapukatsetega. 29.
16. Kostjale esitati süüdistus selles, et ta ajavahemikul 01.07.2018 – 15.08.2019 nii xxx asuvas eramus kui ka telefoni teel täpselt tuvastamata aegadel ja ka konkreetselt 09.07.2019 ja 15.08.2019 korduvalt ähvardas hagejat tapmisega ja olulises osas vara hävitamisega, nimelt 09.07.2019 ähvardas kostja xxx asuvas eramus hagejat öeldes: „ja teengi, mina lähen vangi ja sina lähed oma ema-isa kõrvale“. 15.08.2019 ähvardas kostja hagejat telefoni teel, öeldes „kogu selle sõja lõpuks sa sured“, mille järel saatis hagejale sõnumi tekstiga: „Minu soovitud summa Sinult tõusis 25 000€-ni. Jätkuvalt on jõus soov saada xxx korter enda omandisse ja vallasvara jagatud. Annan Sulle selle kõige korraldamiseks kaks nädalat – teisipäevani
17. august. Pärast seda astun samme, mida Sa ei soovi ja mille võimalikkusest oled teadlik. Võta palun mu lubadust tõsiselt. Enne kooliaasta algust peavad asjad saama lahenduse. Moel või teisel.“ Ajavahemikul 01.07.2018 – 15.08.2019, viibides xxx eramus, ähvardas kostja hagejat sellega, et hävitab ära hagejale kuuluva maja, ähvardades see põlema panna või hävitada see mõnel 11 muul viisil. Hagejal oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna kostja oli varem olnud tema suhtes vägivaldne ja lõhkunud asju. (tl 151 – 153). Harju Maakohtu 09.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-xxx mõisteti kostja temale esitatud süüdistuses kokkuleppemenetluses KarS § 120 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks kuuekuuline vangistus, samuti lähenemis- ja suhtluskeeld (tl 165 – 167). Kostja on seega ähvardanud nii hagejat ennast kui ka elamut, millele on tema kasuks isiklik kasutusõigus seatud. 29.
18. Lisaks on kostja saatnud sõnumeid, milles on sõnaselgelt teatanud, et on otsustanud end ära tappa (tl 58 ja 58 pöördel) ja postitanud Facebook platvormil avalikke teateid, mille sisust võib enesetapuplaani järeldada (tl 59). Sõnumivestlustest nähtub, et enesetapuplaanidest on kostja rääkinud ka kostja tuttavatele (tl 57) ning need on jõudnud ka poolte lapse lasteaiaõpetajani (tl 56 ja 56 pöördel). 29.
19. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja on ähvardanud tappa ka tema lähedasi, nimelt tema tuttavat xxx. Hageja esitatud kirjavahetuste kohaselt oli kostja seda öelnud nii hagejale kui ka nende peretuttavatele (tl 55 – 57 ja tl 61). 29.
20. Poolte konflikti on sekkunud ka lastekaitse. Lastekaitse ettekirjutuse järgi ei ole vanemad võimelised tegema omavahelist koostööd vanemlikul tasandil ja vanematevaheliste konfliktide tõttu avalduvad lapses selged emotsionaalse häirituse märgid. Lastekaitse tegi vanematele ettekirjutuse leida lahendus mh eluruumi küsimusele ja hoiatas, et kui vanemad ettekirjutust ei täida ja seavad jätkuvalt ohtu lapse heaolu, pöördub lastekaitsespetsialist lapse heaolu tagamiseks kohtusse (tl 65 – 69). Kostja kolis poolte kokkuleppel pärast seda (20.02.2020) vaidlusalusest xxx elamust välja. Hageja andis kostjale asenduseluruumina kasutamiseks temale lahusvarana (tl 35 – 39) kuuluva xxx. Pooled on menetluses kinnitanud, et kostja elab menetluse ajal selles korteris (tl 95).
21. Kohus leiab eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, et hagejal oli mõjuv põhjus VÕS § 196 lg 1 tähenduses isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemiseks. Kohus arvestab seejuures, et asjas on tuvastatud ja kostja on ka kinnitanud, et ta rikkus nii xxx eramut kui ka seal asuvaid vallasasju. Kostja rikkus sellega AÕS § 218 tulenevat kohustust asja säilitada ja kasutada seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Samuti on kostja tunnistatud kriminaalkorras süüdi hageja füüsilises ründamises xxx eramus ja tema tapmisega ähvardamises, mh xxx eramus. Kohtuistungil kinnitasid pooled, et isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärk oli tagada elukoht mõlemale abikaasale. See nähtub ka isikliku kasutusõiguse lepingu punktist 5.1, mille kohaselt pidi kinnistu jääma abikaasade kaasvaldusse. Olukorras, kus hagejale kuuluv eramu ja tema kodu on kaasvalduses isikuga, kes teda füüsiliselt ja verbaalselt ründab, sh ähvardab tappa, samuti ähvardab hävitada poolte koduks oleva vaidlusaluse elamu ja poolte vahel on järjepidevad teravad konfliktid, sh nende alaealise lapse juuresolekul, ei saa hagejalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Kohus leiab, et kostja ei saa oma hageja suhtes vägivaldset käitumist õigustada põhjendusega, et tema ei olnud konfliktide algataja. Kostja selline väide on aga hoolimata kohtu selgitustest igal juhul ka tõendamata. Samuti ei ole õige kostja seisukoht, nagu ei saaks hageja enam tugineda tema füüsilisele ründamisele kostja poolt, kuna kostja on selle eest karistuse juba ära kandnud. Praeguses menetluses hindab kohus seda, kas hagejal oli isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus, mitte ei anna karistusõiguslikku hinnangut kostja käitumisele. 12
22. Samas märgib kohus, et kuigi tõendatud on asjaolu, et kostja on teinud enesetapukatseid, ei anna see asjaolu alust isikliku kasutusõiguse lepingu lõpetamiseks. Enesetapu ähvardused, kuigi lähedaste rahumeelset elu häirivad, ei ole seostatavad kostja isikliku kasutusõiguse lepinguga ega xxx eramu ühise heaperemeheliku kasutamisega. Enesetapuga seotud teateid võib kostja saata ja on ka saatnud hagejale ja ka teistele tuttavatele sõltumata sellest, kus on tema elu- või viibimiskoht. Samuti ei anna alust isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks see, et kostja on viibinud ravil psühhiaatriakliinikus (tl 196a).
23. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks kohus järeldada, et temal on oluline huvi eramule seatud isikliku kasutusõiguse lepingu jätkamise vastu, mis kaalub üles hageja huvi lepingu lõpetamise vastu. Vastuseks kohtu küsimusele selle kohta, mis on kostja huvi isikliku kasutusõiguse vastu, märkis kostja kohtuistungil, et temal ei olegi huvi. Kostja kinnitas, et ei lähe enam eramusse tagasi elama. Kostja on menetluses tuginenud veel sellele, et ta on panustanud maja ehitamisse ja on teinud kinnistule kulutusi, samuti tõi ta esile abielu lahutamise põhjused. Kostja on olnud ka nõus isikliku kasutusõiguse lõpetamisega rahalise hüvitise vastu. Kostja nõudis hagejalt 2018.a elamu vabastamise eest 150 000 eurot (tl 62), kohtuistungil soovis kostja saada hagejalt xxx korteri omandiõigust ja sellele lisaks 25 000 eurot. Kostja selgituste kohaselt on tema nõutud hind õiglane, arvestades tema poolt elamu ehitamiseks tehtud panust. Kohus leiab, et elamu ehitamiseks tehtud panuste suurus ja sellest võimalikud tekkivad rahalised nõuded ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kostja võimalikud rahalised nõuded ei mõjuta isikliku kasutusõiguse lepingu lõpetamist ja selliste nõuete esitamise soovist ei saa järeldada kostja huvi lepingu jätkamise vastu. Kohus ei hinda seetõttu poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kes ja kui palju maja ehitusse panustas. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et maja ehitati koos. Kohus selgitas kostjale, et kui tal on hageja vastu rahalisi nõudeid või ühisvara jagamist puudutavaid nõudeid, tuleb see lahendada eraldi menetluses.
24. Kohus leiab seega, arvestades kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi, et hagejal oli õigus isikliku kasutusõiguse leping üles öelda. Kohus nõustub hagejaga, et pidevas konfliktisituatsioonis, tapmisähvarduste, füüsilise kallaletungi ja lõhkumise sees elamisega on hageja sisuliselt ilma jäänud oma turvalisest kodukeskkonnast. Seega on hageja ilma jäänud ka sellest, mida ta lepingu sõlmimisel õigustatult lootis ja milles pooled kokku leppisid. Samuti on turvalisest ja rahumeelsest kodust jäetud ilma poolte laps, kellel esinevad vanemate konfliktide tõttu emotsionaalse häirituse märgid. Kostja on küll korduvalt kinnitanud hageja ründamist vähemalt 01.06.2019 episoodis, samuti poolte konfliktseid suhteid, kuid ei ole selgitanud, miks need asjaolud ei andnud hagejale alust isikliku kasutusõiguse leping üles öelda, ega seda, et tal on hoolimata sellest ülekaalukas huvi lepingu jätkamise vastu. Vastupidi, kostja on kinnitanud, et tal lepingu jätkamise vastu huvi ei ole. Ka kostja enda esitatud kirjeldused poolte konfliktsete suhete kohta ei veena kohut, et isikliku kasutusõiguse lepingu jätkamine oleks, arvestades mõlema poole esile toodud huve, olnud põhjendatud.
25. Kohus leiab, et esile toodud asjaoludel, pärast kostja poolset ründamist, ei pidanud hageja kostjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega andma. Samuti on leping üles öeldud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Politseiõiendi kohaselt on politseiväljakutseid xxx aadressile seoses peretülidega tehtud alates veebruarist 2017, kostja ründas hagejat ja tekitas talle kehavigastusi 01.06.2017 ja hageja ütles lepingu üles 09.07.2019, mis on mõistlik aeg. Isikliku kasutusõiguse leping lõppes seega 09.07.2019 ülesütlemisavalduse tegemisega. 13 II
26. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse VÕS § 189 – 191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuna isikliku kasutusõiguse leping on ülesütlemisega lõppenud, on hagejal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamist (AÕS § 642). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutavale või muudetavale asjale. Kuna isikliku kasutusõiguse leping on lõppenud, on hagejal õigus nõuda selle kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamist. Arvestades, et kostja pärast lepingu ülesütlemist hageja pakutud ajal kasutusõiguse kustutamiseks notarisse ei ilmunud, on hagejal õigus nõuda kohtus kostjalt vastava tahteavalduse andmist.
27. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab eeltoodu alusel hagi ja kohustab kostjat andma nõusoleku xxx asuvale kinnisasjale seatud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. III
28. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja palub kohustada kostjat vabastama vaidlusalune xxx kinnistu 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hageja nõue tugineb asjaolule, et kostja valdus on seoses isikliku kasutusõiguse lõppemisega muutunud ebaseaduslikuks. Hageja märkis, et tal puudub alus arvata, et kostja valduse vabatahtlikult üle annaks.
29. Kohus pööras kohtuistungil tähelepanu sellele, et hageja on ise esile toonud, et kostja kolis elamust välja jaanuaris
30. Kostja kinnitas seda ja selgitas, et tal ei ole hageja valduse vabastamise nõudele vastuväiteid, kuna ta ei plaanigi majja tagasi elama minna. Hageja jäi siiski oma nõude juurde, kuna kostja ei kasuta elamut ja elab selle asemel korteris üksnes kohtumenetluse ajaks sõlmitud kokkuleppe alusel. Seega võib kostja pärast kohtumenetluse lõppu tagasi kolida.
31. Kohus leiab, et hageja nõue valduse vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna elamu ei ole enam kostja valduses. AÕS § 80 nimetatud omaniku nõue on suunatud isiku vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab ja nõude eesmärk on asja väljanõudmine. Hageja on aga ise kinnitanud, et kostja vaidlusalust elamut enam ei kasuta ja kolis sellest jaanuaris 2020 välja, saades kaasa ka kõik asjad, mida ta majast vajas (nimekiri kaasa võetud asjadest tl 131 – 132). Nimekirjast nähtub, et kostja võttis kaasa magamistoa sisustuse, sh mööbli (voodi, kapi, riiulid jms), lapse toas mööbli (laud, tool, voodi, laualamp), esikualast klaveri ja klaveritooli, tugitooli, vaiba, kapi, elutoast tugitooli, teleri kapi, tehnika, riiulid, valiku seinapiltidest, vaiba, toalillede riiuli, köögist puidust kapikese, seintel olevad viis vitraaži, söögiriistad ja toidunõud, garaažist ja tööruumist laua, riiulisüsteemi, kolm metallist riputustahvlit, kaks kappi, tööriistad, tumba, 14 riiuli, kardinad, raamitud maakaardi ja Picasso pildi, pööningult mööblikanga rullid, suusad, tööriistu. Lisaks võttis kostja kaasa isiklikud esemed ja oma toiduained. Nimekirjast nähtub selgelt, et kostja kolis elamust välja. Nii on seda mõlemad pooled ka ise nimetanud. Asjas esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja viibiks ajutiselt eemal ja et tal oleks tegelikult elamule endiselt valdus. Kostja märkis kohtuistungil, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna ta hetkel ei ela seal.
32. Hageja väited selle kohta, et kostja võib elamusse tagasi kolida, on hüpoteetilised. Asjaolusid, mille alusel saaks kohus sellise järelduse teha, ei ole esile toodud. Vastupidi, kostja on korduvalt kinnitanud, et tal ei ole huvi isikliku kasutusõiguse vastu ja tal ei ole ka plaani elamusse tagasi elama minna. Seetõttu ei oleks kohtul alust hagi rahuldada ka enne nõude sissenõutavaks muutumist

§ 369alusel.

IV

1. Hageja esitas hagiavaldusega kolm taotlust tõendite kogumiseks. Hageja palus teha PPA Põhja prefektuuri järelepärimine selle kohta, millal ja millisel eesmärgil on perioodil 01.01.2017 kuni käesoleva ajani tehtud politseiväljakutseid aadressil xxx ja mis väljakutsetel tuvastati; teha Häirekeskusele järelepärimine selle kohta, millal ja millisel eesmärgil on perioodil 01.01.2017 kuni käesoleva ajani keskuse kaudu tehtud kiirabiväljakutseid aadressil xxx ning eha järelepärimine xxx selle kohta, millal ja millise diagnoosiga ning millisel alusel on kostjale kohaldatud xxx ravi.
2. Kohus jättis hageja taotlused kohtuistungil käiguta ja palus hagejal neid täpsustada, sh tuua esile, millised asjaolusid konkreetselt hageja taotletavad tõendid tõendavad, samuti tuli hagejal selgitada, miks hageja tõendeid ise esitada ei saa. Hageja loobus 20.04.2021 menetlusdokumendis taotlusest koguda tõendid PPA-st politseiväljakutsete kohta ja PõhjaEesti Regionaalhaiglast kostja seisundite kohta ja esitas tõendid ise. Hageja ei ole loobunud taotlusest teha järelepärimine Häirekeskusele, kuid ei ole ka esile toonud, milliseid asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid Häirekeskuselt nõutavate andmetega soovitakse tõendada.
3. Kohus jätab hageja taotluse

§ 238lg 2 p 4 alusel rahuldamata, kuna tõendi kogumise vajadust ei ole põhjendatud.

44. Kohus jätab

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 45.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse, et pooltevaheline vaidlus seisnes põhiliselt isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemise põhjendatuses. Selles osas kohus rahuldab hgeja nõude täies ulatuses. Pooled ei ole valduse vabastamise üle sisuliselt vaielnud ja kostja vabastas elamu kohtumenetluse ajal. S.t et vindikatsiooninõude esitamine oli hagi esitamise ajal iseenesest põhjendatud. Kohus jätab selle nõude rahuldamata põhjusel, et kostja on valduse juba vabastanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja maakohtu menetluses 15 kantud menetluskulud tuleb 75% ulatuses jätta kostja kanda ja 25% ulatuses tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
2. Hageja palus jätta oma menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (

§ 174

lg 1).

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 48. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale käesolevas menetluses õigusabi kokku 33,7 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks).

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

1. Hagejat esindas käesolevas asjas vandeadvokaat, kes tegi hageja esindamisel järgmised toimingud: nõupidamine 21.05.2019 1,6 tundi, hagi õigusliku aluse ja kohtupraktika analüüs, tõendite analüüs 5,2 tundi, hagi koostamine, tõendite komplekteerimine 9,2 tundi, kliendiga hagi kooskõlastamine, redigeerimine, täiendamine, esitamine 10.07.2019 1,9 tundi, 25.09.2019 menetlusdokumendi ja kompromissiprojekti koostamine (66 min + 37 min) 1,7 tundi, kostja 13.02.2020 menetlusdokumendi analüüs ja hageja 22.05.2020 vastuse koostamine 3,7 tundi, hageja 01.02.2021 tõenditaotluse esitamine (22 min) 0,3 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 1,5 tundi, osalemine 15.03.2021 kohtuistungil 0,2 tundi, osalemine 05.04.2021 kohtuistungil 3,2 tundi, 20.04.2021 taotluse ja vaidluse teeside koostamine 5,2 tundi.
2. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal hagiavalduse koostamiseks tehtud toimingutele, sh nõupidamisele, tõendite komplekteerimisele, kohtupraktika analüüsile ja kliendiga kooskõlastamisele kokku 17,9 tundi. Arvestades, et hageja esitas hagiavalduse 10.07.2019, ei ole käesoleva kohtumenetlusega seostatav esindaja ajakulu 21.05.2019 nõupidamisele (1,6 tundi). Samuti ei ole põhjendatud teiselt menetlusosaliselt välja mõista kulu, mis seondub lepingulise esindaja ajakuluga kohtupraktika analüüsile. Kohus jätab nende toimingutega seonduva ajakulu arvesse võtmata. Kohus leiab, et vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks põhjendatud toimingute tegemiseks on, arvestades ka hagi ja selle lisade mahtu, sisu ja asja keerukust, kokku 14 tundi.
3. Ajakulu 25.09.2019 menetlusdokumendi ja kompromissiprojekti koostamisele 1,7 tundi on põhjendatud täies ulatuses. Hageja esindaja esitas menetlusdokumendi ja ettepaneku vastusena kohtu nõudmisele ja tegemist oli seega menetluse seisukohast vajaliku kuluga. Samuti on tervikuna põhjendatud ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvad 16 kulud. Kohus võtab seejuures arvesse nii esitatud dokumentide sisu ja mahtu, kui ka esitatud lisade mahtu.
4. Hagejat esindas menetluses

§ 218lg 1 p 1 nõuetele vastav esindaja, s.o vandeadvokaat.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja mahukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on hageja esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

1. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalik õigusabikulu kokku 29,8 töötunni eest 5006,40 eurot (29,8 × 140 × 20%). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks õigusabikulude hüvitamiseks välja mõista 3754,80 eurot (70% 5006,40 eurost)
2. Tsiviilasja materjali kohaselt kandis hageja hagiavalduse esitamisel kulu riigilõivule 1200 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu, tuleb see vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitada. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 900 eurot (70% 1200 eurost). Riigilõivu, mille hageja tasus hagi tagamise taotluse esitamiselt, ei ole põhjendatud mõista välja teiselt menetlusosaliselt, kuna kohus jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata (

§ 169lg 3).

1. Kokku on hageja menetluses kantud vajalikud menetluskulud 6206,40 eurot, mis on vastavalt menetluskulude jaotusele põhjendatud välja mõista kostjalt 4654,80 euro ulatuses (3754,80 + 900).
2. Lähtudes hageja taotlusest ja

§ 177

lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 17