← Eesti

3-20-151/15

Obsah (7)§ 181§ 184§ 182§ 165§ 59§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-20-151 Otsuse kuupäev 18. september 2020 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X. kaebus Tallinna Vangla tekitatud mitt

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-20-151 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X. esitas Tallinna Vanglale
  2. novembril 2019 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses inimväärikust alandavate ja tervistkahjustavate kinnipidamistingimustega ajavahemikul
  3. detsember 2016 kuni
  4. detsember
  6. Tallinna Vangla tagastas
  7. jaanuari
  8. a vastusega nr 5-37/19/154-6 kaebaja taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ajavahemikke
  9. aprill kuni
  10. juuni 2017,
  11. detsember 2017 kuni
  12. märts 2018 ja
  13. mai kuni
  14. august 2018 puudutavas osas. Ajavahemikke
  15. detsember 2016 kuni
  16. aprill 2017,
  17. juuni kuni
  18. detsember 2017,
  19. märts kuni
  20. mai 2018 ja
  21. august kuni
  22. detsember 2018 puudutavas osas jättis vangla mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Asjakohasel ajavahemikul viibis kaebaja 14 erinevas kambris (kambrid nr 227, 430, 251, 128, 145, 421, 317, 316, 322, 412, 426, 413, 433, 447), mis vastasid kehtestatud tingimustele. Kambrites oli õhutusavaga aken ja sundventilatsioon, mis tagas asjakohastes kambrites piisava õhuringluse, samuti oli kambrites keskküte, mis tagas nendes kambrites ühtlase temperatuuri. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et asjakohased kambrid oleksid olnud niisked. Vanglas
  23. a mõõtmistulemused kinnitavad, et vangla kambrite õhuniiskus oli pigem madal ning kaebaja märgitud hallitust tema kambrites ei esinenud. Tualett oli seintega eraldatud ning kambris oli kraanikauss, mis võimaldas kinnipeetavatel kasutada voolavat külma vett. Kaebajale oli tagatud võimalus kasutada igal nädalal duširuumi. Vangla remontis pesuruume
  24. aastal. Ruumide puhtus tagati regulaarse koristamisega. Kinnipeetavate kasutuses olnud ruume remonditi regulaarselt, kuigi suuremamahulisi ehitustöid vanglas enam ei tehtud, sest samal ajal ehitati uut Tallinna Vanglat. Tallinna Vangla vanade hoonete olmetingimused olid kahtlemata teiste vanglatega võrreldes halvemad, kuid inimväärsed tingimused olid siiski tagatud. Isikute elu ja tervist kahjustavaid tingimusi Tallinna Vangla olmeruumides asjakohasel ajavahemikul ei esinenud. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu terviseprobleeme, mille tekkimise põhjusi saaks seostada vangla kambrite väidetava ebasanitaarse seisukorraga. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud.
  25. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  26. jaanuaril 2020 kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas ajavahemikel
  27. detsember 2016 kuni
  28. aprill 2017,
  29. juuni kuni
  30. detsember 2017,
  31. märts kuni
  32. mai 2018 ja
  33. august kuni
  34. detsember
  35. Ühtlasi palub kaebaja vanglalt välja mõista inimväärikust ja tervistkahjustavate kinnipidamistingimuste eest hüvitis summas 3000 eurot.
  36. Tartu Halduskohus vabastas
  37. jaanuari
  38. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses väärikust alandavate kinnipidamistingimustega ning märkis, et seoses tervistkahjustavate kinnipidamistingimustega on kaebus riigilõivuvaba. Sama määrusega võttis kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele. Kohus selgitas, et kuigi kaebaja on esitanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõude, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena. Hüvitamisnõude rahuldamise eelduseks on Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ning tuvastamisnõue on seega hõlmatud hüvitamisnõudega. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikust alandavate ja tervistkahjustavate kinnipidamistingimustega. Kohus palus määruses kaebajal selgitada, millises summas nõuab ta kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega, millises summas seoses tervise kahjustamisega ja milles seisneb talle tekkinud tervisekahju ning esitada tervisekahju kinnitavad tõendid. 2 3-20-151
  39. Kaebaja esitas kohtule
  40. veebruaril 2020 vastuse, milles kirjeldab tekkinud nahaprobleeme. Kaebaja muutis nõutava hüvitise suurust ning nõuab kokku 6000 euro hüvitamist, s.o 3000 eurot seoses väärikuse alandamisega ning 3000 eurot seoses tervise kahjustamisega.
  41. Tartu Halduskohus otsustas
  42. juuli
  43. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  44. Kaebaja palub Tallinna Vanglalt välja mõista kahjuhüvitise suuruses 6000 eurot. Vangla on tekitanud kaebajale mittevaralise kahju seeläbi, et kambri tingimused ei vastanud asjakohastel ajavahemikel sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud terviseandmed kinnitavad, et kaebajal oli probleeme nahahaigustega, mis olid omakorda põhjustatud kambrite ebakohastest sanitaartingimustest. Ka õiguskantsler on juhtinud Tallinna Vangla tähelepanu ebasanitaarses olukorras olevatele kambritele ja meditsiiniosakonnale. Lisaks tuleb arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu
  45. jaanuari
  46. a otsuses Nikitin jt vs Eesti (kohtuasi nr 23226/16 jt) märgitud Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste ebakohasusega. Kaebaja on korduvalt juhtinud vangla tähelepanu hallitusele, mustusele ja muudele puudustele kambrites. Seoses vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadega rõhutab kaebaja, et ei ole osalenud uputuste korraldamises Tallinna Vanglas ning sellekohane viide vastustaja vastuses on ebaõige.
  47. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses kajastatud põhjenduste juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Asjakohastes kambrites ei ole kaebaja seal viibimise ajal hallitusega seonduvaid probleeme esinenud. Seda kinnitab ka kambrites teostatud remonttööde nimekiri. Kambris nr 316 paiknemise ajal esines probleeme ventilatsiooniga, kuid need lahendati paari päevaga. Tervisekaardi kannetes ei nähtu kaebajal terviseprobleeme, mille tekkimist saaks seostada kambrite väidetava ebakohasusega. Tervisekaardilt nähtub, et kaebajal oli probleeme nahaga pikemat aega ning esmakordselt esinesid need juba
  48. aastal. Nimetatud probleemid võivad olla seotud ka kaebaja varasema elustiiliga. Tallinna Vangla kinnipeetavad korraldasid aastatel 2016-2018 mitmel korral tahtlikke uputusi, mis omakorda soodustas osades vangla ruumides niiskusest tingituna hallituse tekkimist. Osades ruumides aeg-ajalt hallituse tekkimises ei ole vangla seetõttu süüdi. Kui hallitus tuvastati, siis see ka hiljem likvideeriti. Vastustaja rõhutab, et ei süüdista kaebajat uputuste korraldamises Tallinna Vanglas. Vastuses on üksnes välja toodud Tallinna Vanglas toimunud intsidendid uputuste korraldamise kohta näitlikustamaks vangla olukorda asjakohasel ajavahemikul. Kahjunõudes väidetud mustuse või seentega seonduvaid pöördumisi dokumendiregistri andmetest nähtuvalt kaebaja vanglale eelnevalt esitanud ei ole. Kaebaja esitatud pöördumisest nähtub, et hallitusega seonduvaid probleeme on kaebaja väljendanud üksnes aprillis 2017 (kokkusaamisruum) ning aprillis 2018 (kambri nr 316 WC-s). WC laes olnud hallikad plekid eemaldati mais
  49. Õiguskantsleri kontrollkäigu järgselt parandas vangla kinnipeetavate pesuruumi tingimusi (
  50. septembril 2017 remonditi kinnipeetavate pesuruumi). Kaebajale tagatud kinnipidamistingimused ei alandanud kaebaja inimväärikust ega põhjustanud tervisekahjustust. Vangla tegevuses ei esine õigusvastasust, samuti ei ole tõendamist leidnud põhjuslik seos vangla väidetava õigusvastase käitumise ja kaebajale tekitatud kahju vahel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) kahju hüvitamise eeldused ei ole seega täidetud ning kahjunõue jäeti õigesti rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 3 3-20-151
  51. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahjunõude Tallinna Vangla vastu. Kaebaja hinnangul tekitati talle mittevaralist kahju seoses inimväärikust alandavate ja tervistkahjustavate kinnipidamistingimustega ajavahemikel
  52. detsember 2016 kuni
  53. aprill 2017,
  54. juuni kuni
  55. detsember 2017,
  56. märts kuni
  57. mai 2018 ja
  58. august kuni
  59. detsember
  60. Tallinna Vangla erinevate kambrite sanitaartingimused ei vastanud tema hinnangul nõuetele. Vastustustaja kaebaja hinnanguga ei nõustu ja kahju hüvitamiseks alust ei näe. Vangla hinnangul vastasid kambrid, kus kaebaja viibis, asjakohasel ajavahemikul nõuetele ning vangla ei ole õigusvastaselt tegutsenud ega kaebajale kahju tekitanud. Seega on vaidluse all, kas eeltoodud ajavahemikul vastasid kambrid, milles kaebajat hoiti, õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning kas kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju, mida tuleb hüvitada rahaliselt.
  61. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Praegusel juhul väidab kaebaja kahju tekitamist väärikuse alandamisega ning terviskahju tekitamisega ning kahju tekkis kaebaja hinnangul ebakohastest kinnipidamistingimustest tulenevalt.
  62. Kaebaja vanglale ja ka kohtule esitatud kahjunõue on sõnastatud äärmiselt üldsõnaliselt ning nendes ei ole välja toodud konkreetseid etteheiteid kambritingimustele asjakohastel ajavahemikel. Kaebaja ei ole vanglale ja kohtule esitatud kahjunõudes välja toonud iga kambri osas, milles täpselt seisnesid ebasanitaarsed tingimused. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest saab siiski järeldada, et kaebaja hinnangul olid kambrid esmajoones liiga niisked, millest tulenevalt esines vanglas hallitust ning kaebaja tervislik seisund halvenes seetõttu (nahahaigused).
  63. Kohus nõustub kahjunõude kohta tehtud vangla otsuses ning vastuses kaebusele kajastatud vangla põhjendustega kambri nõuetele vastavuse kohta ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 165lg 2).

Vangla on analüüsinud kambrite, kus kaebajat hoiti, olukorda, sh kirjeldanud tehtud remonttöid ja üldisi tingimusi, sh niiskuse ja hallituse esinemisega seonduvat. Kaebaja üldsõnalised seisukohad ei kinnita, et konkreetsetes kambrites esines puudujääke sanitaartingimustes.

§ 59lg 1 1.

lause näeb ette, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Ebamäärastest üldistest väidetest kambrite ebakohaste sanitaartingimuste kohta ei saa järeldada, et asjakohasel ajavahemikul viibis kaebaja nõuetele mittevastavates kambrites ja sellega võidi kaebajale põhjustada mittevaralist kahju. Puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber vangla positsiooni, et asjakohaste kambrite tingimused vastasid vähemalt eluruumidele esitatavatele miinimumnõuetele. Kaebaja pöördumistele seoses kambritingimustega on vangla vastanud ning vajadusel teinud ka kambrites remonttöid (vt tl 85-99). Vangla on esitanud kohtule ka väljavõtte Tallinna Vanglas asjakohasel ajaperioodil toimunud remonttööde kohta (tl-d 27-28, 100) ning need kinnitavad, et kambritingimused vastasid vähemalt minimaalnõuetele ning probleemide esinemisel kambreid remonditi. Lisaks nähtub nendest väljavõtetest, et pärast seda kui kaebaja juhtis WC niiskusele ja võimalikule hallitusele tähelepanu, tehti remonttöid ka kambris nr

  1. Kuigi vangla ei ole mõõtnud õhuniiskuse taset enamikes kambrites, kus kaebaja asjakohastel ajavahemikel viibis, nähtub siiski kahjunõude vastusest, et
  2. novembril 2017 tehtud mõõtmisel kambris nr 227 kõrget õhuniiskust ei 4 3-20-151 tuvastatud. Ka teistes vangla eluosakondade kambrites asjakohastel ajavahemikel tehtud mõõtmistel õhuniiskuse kõrget taset ei tuvastatud. Vastupidi, õhuniiskus on pigem madal (jäädes üldjuhul ca 25% juurde), mis on keskkütte kasutamise ajal tavapärane. Kaebaja mittenõustumine vastustaja põhjendustega ja järeldustega ning tema esitatud väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et haldusorgan oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud.
  3. Ka kaebaja viidatud EIK otsus ei kinnita asjakohaste kambrite sanitaarnõuetele mittevastavust kahjunõudes märgitud ajavahemikel. EIK otsuses asjas Nikitin jt vs Eesti ei saa teha järeldust, et kõik Tallinna Vangla kambrid olid ebakohased. Eelnimetatud lahendis kontrolliti Tallinna Vangla konkreetsete kambrite tingimusi kuni
  4. a lõpuni ning otsuses tehtud järeldused ei ole üle kantavad käesolevas asjas asjakohastele ajavahemikele aastatel 2016-
  5. Pealegi analüüsiti nimetatud lahendis esmajoones põrandapinna piisavust, millele kaebaja vanglale ja kohtule esitatud kahjunõuetes ei tugine. Kaebaja ei ole selles asjas vanglale ülerahvastatust ette heitnud.
  6. Kaebaja viitab ka õiguskantsleri
  7. a Tallinna Vangla kontrollkäigu raames välja toodud üldistele tähelepanekutele Tallinna Vangla seisukorra kohta.1 Õiguskantsleri üldised seisukohad vangla kambrite sanitaarolukorrale ei ole kohtu hinnangul üle kantavad konkreetsetele kambritele, milles kaebaja viibis. Kaebaja ei ole vanglale ja kohtule esitatud kahjunõudes tõendanud, et kambrid, milles teda erinevatel ajavahemikel Tallinna Vanglas hoiti, ei vastanud minimaalsetele sanitaartingimustele. Kohtupraktikas on küll tuvastatud, et Tallinna Vangla kambrid võisid olla mõnevõrra amortiseerunud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-16-225), kuid ainuüksi see asjaolu ei ole piisav kambritingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Minimaalsetele nõuetele vastavas kambris kinnipeetava hoidmine ei ole õigusvastane ega tekita kaebajale RvastS alusel hüvitatavat kahju.
  8. Kohus jääb
  9. juuli
  10. a määruse punktis 9.
  11. märgitu juurde, et vangla ei ole kaebajale ette heitnud vanglas uputuste korraldamist ega ole ka kahjunõude lahendamisel sellele tuginenud ning ka see asjaolu ei kinnita kahjunõude ebakohast lahendamist vanglas.
  12. Eeltoodust tulenevalt ei ole haldus- ega kohtumenetluses tõendamist leidnud, et kaebuses märgitud ajavahemikel olid kambrid, milles kaebaja viibis, ebakohased ning miinimumnõuetele mittevastavad. Seega on kohus seisukohal, et vangla ei ole kaebaja inimväärikust alandanud.
  13. Kaebaja on selgitanud, et tal tekkisid Tallinna Vanglas nahaprobleemid (nt kliiketendustõbi). Kohtu hinnangul ei ole vangla tegevuse ning kaebajale väidetavalt tekitatud tervisekahju vahel otsest põhjuslikku seost. Vangla on põhjendatult märkinud, et nahaprobleemid olid kaebajal juba varasemalt (aastast 2008). Seda kinnitab ka kaebaja tervisekaardi väljavõte (vt nt tl-d 30, 35p, 50, 52p, 64-64p jj). Miski ei kinnita, et kaebaja nahaprobleemid olid seotud just väidetavate ebakohaste kambrite sanitaartingimustega. Kui kaebaja nahaprobleemid oleksid sedavõrd tihedas seoses kambritingimustega nagu kaebaja üritab näidata, siis oleks eelduslikult kaebajal eelnimetatud haigusega probleeme olnud oluliselt tihedamalt kui tervisekaardilt nähtub. Lisaks tuleb arvestada, et üksnes terviseprobleemide esinemine ei ole piisav järeldamaks, et need olid tekkinud just väidetavate ebakohaste kambritingimustega seoses. 1 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Tallinna%20Vangla sse.pdf ja https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Tallinna%20Vanglas se_kokkuv%C3%B5te_0.pdf 5 3-20-151
  14. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja menetluskulu (riigilõiv 90 eurot – 3% inimväärikuse alandamisega seotud hüvitamisnõude suurusest (3000 eurot), terviskahjustusega seotud kahjunõue oli riigilõivuvaba) jääb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg-st 1 ja § 118 lg-st 3 tulenevalt Eesti Vabariigi kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 109

lg 1).

§ 175lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.