Obsah (9)

§ 132§ 123§ 31§ 313§ 32§ 314§ 133§ 29§ 23

4-20-2209 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg 4. juuni 2021 Väärteoasja number 4-20-2209 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Mari-Liis Kõiv Kohtuv

§ 132p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 17.04.

1. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,20,001248 muutmata ja Argo Raidi kaebus rahuldamata.
2. LS § 227 lg 4 alusel mõistetud rahatrahv 130 trahviühikut, s.o 520 eurot tuleb tasuda edasikaebetähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära otsuses toodud kohustusliku viitenumbri.
3. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada Argo Raidile valitud kaitsjale makstud tasu. 4-20-2209 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Martin Räim koostas 21.03.2020 Argo Raidi suhtes väärteoprotokolli. Menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kiirusega 163 +/-5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. A. Raid ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid.
5. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi 17.04.
6. a otsusega määrati A. Raidile LS § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.
7. A. Raid vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse oma kaitsja vahendusel esitatud kaebusega, milles leidis, et PPA otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Ta küll liikles väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas selles piirkonnas, kuid ei olnud see, kes kiirust ületas. Tegemist oli teise sarnase autoga. 05.05.2021 toimunud kohtuistungil jäid A. Raid ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Politseiametnikud ei ole tuvastanud sõidukit, mis lubatud sõidukiirust ületas. Oletused, mida tõendada ei suudeta ehk kõrvaldamata kahtlused tuleb aga KrMS § 7 lg 2 ja 3 kohaselt tõlgendada isiku kasuks.
8. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. A. Raidi poolt toime pandud rikkumine on tõendatud. Kuna tegemist oli kõige raskema sätte järgi kiiruse ületamisega, s.t kiiruse ületamisega vähemalt 68 km/h, oli põhjendatud ka A. Raidile karistuse määramine sanktsiooni keskmises ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kõigepealt käsitleb kohus tõendite lubatavuse küsimust (I), seejärel tuvastab faktilised asjaolud, kvalifitseerib teo ning vastab kaebuse väidetele (II). Viimasena hindab kohus karistuse vastavust nõuetele (III). (I) 6.

§ 31

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi. 05.05.2021 toimunud kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik A. Raid ning politseiametnikud Martin Räim ja Valter Kiislar, uuriti nii politsei poolt sündmuse käigus kui ka menetlusaluse isiku poolt hiljem tehtud salvestusi ning dokumentaalseid tõendeid. 2 4-20-2209 Menetlusaluse isiku ütlused on tõendiks KrMS § 63 lg 1 kohaselt. Politseiametnikud on vahetult tajunud väärteo tehiolusid, sh on

§ 313

lg 1 kohaselt lubatud tunnistajana üle kuulata ka väärteoprotokolli koostanud ametnik, kelleks on käesoleval juhul M. Räim. 7. Ülekuulatud isikute ja dokumentaalsete tõendite lubatavuse osas poolte vahel vaidlusi ei tekkinud. 21.03.2020 kiirusmõõturi kasutamise protokollis (KVM tl 2 ja pöördel) on märgitud, et Doppleri helisignaal oli ühtlaselt langev/madalduv, kuid nii kaitsja kui ka seadet kasutanud politseiametnik M. Räim on ühel meelel selles, et kiiruskaamera LaserCam 4 nr LE0984 sellist signaali ei väljasta. Tunnistajast politseiametnik M. Räime sõnul märkis ta selle sinna ekslikult. Kohtu hinnangul ei muuda ekslikult märgitud andmed Doppleri helisignaali kohta tõendit lubamatuks. Kaitsjagi ei seadnud vaidluse alla seda, et kiiruskaamera salvestiselt nähtuv sõiduk kiirust ületas. Tumeda sõiduki lubatust suurema kiirusega liikumine nähtub kiiruskaamera salvestiselt. Eelnimetatud tumeda sõiduki kiiruseks fikseeriti videosalvestisel 163 km/h. Tegemist on riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestisega, millelt nähtub väärteo toimepanemine.

§ 31

lg 11 kohaselt on tegemist iseseisva tõendiga: sellelt nähtub salvestise seos väärteoasjaga: millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

1. Menetlusalune isik on hiljem oma autoga sõitnud teel, mida mööda järgnes rikkumise toime pannud sõidukile politseiauto ning sellel teel, mida mööda ta enda väitel sõitis. A. Raid salvestas need teekonnad. Kohtus uuritud kaitsja poolt esitatud kaartidelt tajutu ja politseipoolsete vastuväidete puudumise pinnalt loeb kohus tõendatuks, et ka see salvestis on seotud väärteo toimepanemise kohaga ning on tõend KrMS § 63 lg 1 kohaselt.
2. Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungil politseiametniku vormikaamera salvestuse, millelt nähtub, kuidas 21.03.2020 kell 18.04.25 läheneb A. Raidi sõidukile patrullpolitseinik M. Räim. Ta tutvustab ennast ning küsib kuhu kiirustatakse. Politseiametniku küsimusele „vähe suur ei olnud see kiirus või?“ vastab A. Raid kell 18.04.46 „Natukene..“. Kuuldes, et politseiametnikud fikseerisid kiiruse 160 kandis, vastab A. Raid kell 18:05:03 üllatuslikult „Tõesti? Mis ma nüüd oskan öelda..“ ja kell 18.05.27 möönab, et „see on küll nüüd pahasti siis jah…“. Kell 18.05.52 istuvad A. Raid, M. Räim ja V. Kiislar patrullautosse, kus kell 18.06.21 näitab M. Räim A. Raidile videot: „Näete, siin on video ka, 163 oli kõige rohkem“ ja kell 18.07.13 selgitab, et „See on selline lugu, et see on neljanda lõike kiirus ehk siis selle eest võib aresti ka panna. Siit läheb 5 maha muidugi.“. M. Räime küsimusele „Tunnistate, et see on Teie kiirus?“ vastab A. Raid kell 18.07.54: „Kui te nii ütlete, et oli minu kiirus, siis ausalt öeldes endale ei tundu küll, et nii kiire. Aga kui te nii ütlete, ega.. mis mul siis vastu öelda?“ Kui M. Räim küsib, kas ta siis spidomeetrit ei jälginud, vastab A. Raid kell 18.08.05: „No.. ausalt öeldes ei tundunud küll et oleks nii kiiresti olnud. Kui te nii ütlete, siis mis ma oskan vastu öelda.“
3. Tõendi uurimise järel esitas kaitsja selle lubamatuse vastuväite – menetlusalust isikut ei ole kaamera kasutamisest korrakaitseseaduse (KorS) § 34 lg 3 alusel teavitatud, salvestus on tehtud puhtalt A. Raidi filmimiseks, selline jälitustegevus on keelatud ning tegemist on seega lubamatu tõendiga.
4. KorS § 34 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Sama sätte lõike 3 kohaselt on korrakaitseorgan kohustatud eelnevalt avalikkust teavitama isikuandmete töötlemisest tehnilise abivahendi jälgimisseadmestiku abil. Kohtu hinnangul ei ole politsei 3 4-20-2209 vormikaamera salvestis KorS § 34 lg 1 kohase jälgimisseadmestikuna käsitatav. KorS § 34 seletuskirja kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan avalikku korda ähvardava ohu väljaselgitamiseks, selle tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks jälgida avalikus kohas toimuvat ja koguda isikuandmeid pildi salvestamiseks vajaliku tehnilise abivahendi abil. Seletuskirja kohaselt on oluline, et vaadeldakse või salvestatakse ainult pilti, vastasel korral oleks juba tegemist varjatud jälgimisega. Säte reguleerib olukordi, kus avalikus kohas viibival isikul puudub teave selle kohta, et tema tegevus on korrakaitseorganite jälgimise või salvestamise objektiks. Vormikaamerat kasutava politseiametniku puhul aga on isikule üheselt arusaadav, et ta suhtleb ametnikuga. Lisaks salvestab see kaamera ka heli. Ainuüksi viimati nimetu tõttu ei ole politsei kasutatav vormikaamera paigutatav KorS § 34 kohase jälgimisseadmestiku alla.
5. Tegemist ei ole ka toiminguga, mis vastaks jälitustoimingu tunnustele ja oleks seetõttu

§ 32lg 1 tõendina kasutamatu. Kr

MS § 1263 lg 1 kohaselt võib jälitusasutus jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult läbivaatust ning asendada selle varjatult. Jälitustoimingu olemuslik tunnus on selle salajasus: isik ei tea, et ta on korrakaitseorganite huviorbiidis ja et tema suhtes võidakse koguda tõendeid. A. Raidile lähenes politseivärvides sõiduk ja vormiriietust kandvad ametnikud. Järelikult pidi talle üheselt arusaadav olema, et ta suhtleb politseiametnikega. Vormikaamera olemasolu on ametniku varustusest nähtav ning see viitab iseenesest juba sellele, et salvestamist vajaduse korral ka kasutatakse. Olukorras, kus politseiametnik peatab sõiduki ja teavitab juhti rikkumisest, ei saa isikule tema rikkumise menetlemine olla teadmata. Eelnimetatu välistab mistahes võimaluse käsitada sellist tegevust sisulise jälitustegevusena.

1. Politsei vormikaamera salvestisel on fikseeritud pilt ja heli patrullpolitseinik M. Räime ja A. Raidi esmasest suhtlemisest. Vormikaamera salvestise abil on võimalik isiku tuvastamine, seega võib selle kasutamine olla käsitatav isikuandmete töötlemisena. Vormikaamera salvestiselt ei nähtu, et ametnik oleks vormikaamera kasutamisest menetlusalust isikut teavitanud või saanud selleks loa. Isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
2. aprilli
3. a määrus (EL) nr 2016/679) artikli 6 lg 1 p e kohaselt loetakse andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete töötlemine seaduslikuks muu hulgas juhul kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Salvestamine oli seotud politseiametniku tööülesannete täitmisega ehk avaliku võimu teostamisega. Seega oli salvestamine seaduslik.
4. Kohus leiab, et vormikaameraga salvestamisest aktiivset teavitamist ei saagi alati ja igas olukorras eeldada. Käesolevalt oli ametnikel vaja õigusrikkumisele koheselt reageerida, A. Raidi sõiduk peatati ohu tõkestamiseks ja liiklusjärelevalve käigus. Seega oli politseiametnike põhjendatud tegevuseks esmalt sõiduk peatada, kontrollida, kes on roolis ning veenduda, et isik minema ei sõida või muul moel ohtlik ei ole. Samuti tuleb tõdeda, et kuigi salvestiselt ei nähtu, et A. Raidi oleks vormikaamera kasutamisest teavitatud ning GDPR-ist tulenevalt on avaliku võimu teostamisel salvestamine lubatud ka isiku nõusolekuta, kandis patrullsõiduk videosalvestamist hoitavat kleepsu ja see nähtub ka vormikaamera salvestise 01:22-01:24 minutilt. A. Raidi poolt kiiruse ületamise fakti möönmine („kui te nii ütlete, et see oli minu kiirus, siis mis ma oskan vastu öelda“) toimus patrullsõidukis viibides. Salvestamisest teavitamist võib seega pidada passiivseks. Lisaks oleks vormikaamera salvestis kui tõend sellisel kujul saadud ka juhul, kui M. Räim oleks A. Raidi eelnevalt salvestamisest suuliselt teavitanud. Puudub igasugune alus arvata, et A. Raid oleks salvestamisest teavitamisel käitunud kuidagi teisiti. Kohtu hinnangul annab vaidlusalune vormikaamera salvestis objektiivse kirjelduse juhtumist ning sellisele salvestusele kui tõendile on viidatud näiteks 4 4-20-2209 ringkonnakohtute lahendites kohtuasjades 4-20-2808/36, 1-20-4416/28, 1-19-8007/38, 1-197953/78, 1-20-2631/44, 4-20-618/33, 1-19-9270/57 ja 1-19-9797/19 ning veelgi enamates maakohtu lahendites. Kohtu hinnangul on politseiametnik M. Räime vormikaamera salvestise näol tegemist

§ 314lg 1 kohaselt lubatava tõendiga.

(II)

1. Politsei kiiruskaamera salvestiselt nähtub, kuidas 21.03.2020 kell 18.03.06 sõidab tumedat värvi sõiduk mööda maanteed ning tema kiiruseks on kasutatud mõõtevahendi s/n LE0984 kohaselt 163 km/h. Kell 18.03.20 vilgutab sõiduk korraks tuledega ja pöörab seejärel endast paremale poole jäävale kõrvalteele. Salvestiselt ei ole näha auto numbrimärki ega marki ning politseiametnike ütluste kohaselt ei tuvastanud nad mõõdetava sõiduki kauguse tõttu neid ka visuaalselt. Samas olid nii M. Räim kui ka V. Kiislar kohtule antud ütlustes kindlad, et pidasid kinni õige sõiduki, sest tegemist oli tumedat värvi sedaankerega sõidukiga, ühtegi teist sõidukit seal näha ei olnud ning sõidukile järgnesid nad sama teed pidi.
2. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt sõitis 21.03.2020 kell 18.03 Põlva-Reola mnt
3. kilomeetril Argo Raidi juhitud mootorsõiduk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx km/h piirangualas asulavälisel teel kiirusega 163 +/- 5 km/h. Kiirusmõõturit LaserCam 4 nr LE0984 testiti sama päeva hommikul kell 08:27 ning seade oli töökorras (KVM tl 2). Kiirusmõõtur LaserCam4 LE0984 taatlustunnistuse nr TTRS-19/00143 kohaselt oli seade taadeldud 05.06.2019 ning vastas nõuetele (KVM tl 7). Majandus- ja taristuministri 18.12.
4. a määruse nr 65 lisa punkti 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta.
5. Tunnistaja M. Räim selgitas 05.05.2021 kohtuistungil, et mõõtis 21.03.2020 õhtul kella 18 paiku xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 7ndal kilomeetril kiirusmõõteseadmega LaserCam4 xxxxx/xxxxxx tulnud auto kiiruseks 163 km/h. Sõiduk vilgutas lähenedes tuledega ja keeras paremale külavaheteele. Ta andis kiirusmõõteseadme paarimehe kätte, pani tööle sinise vilkuri, keeras vasakule kruusateele ja järgnes sõidukile. Teel oli veel üleval kerge tolm. Maanteelt oli kiirust ületanud sõidukit ka diagonaalis külgneval teel ilusti näha, seal oli kerge võsa, kuid puud ei olnud veel lehes. Silmside võis sõidukiga kaduda 5 - 10 sekundiks. Ta peatas sõiduki siniste ja punaste vilkuritega Kesktee 1 maja juures, s.o umbes kilomeetri kaugusel ja vähem kui minutiga, küsis dokumente ja et kuhu isik kiirustab. Sõiduki tagaistmel oli väike poiss. Isik väitis, et viib lapsi maale. Kiirusmõõturi videosalvestist nähes ja kiirust kuuldes isik seda ei tunnistanud ega eitanud ka.
6. Tunnistaja V. Kiislari ütluste kohaselt mõõtsid nad xxxxx-xxxxxxxxxxxx kiirust, kui nende suunas tulnud ja kiirust ületanud sõiduk maanteelt kruusateele keeras. Kontrolli teostamiseks järgnesid nad talle samast kohast siniste ja punaste vilkuritega. Kui sõiduk keeras, kadus ta küll vaateväljast, kuid jättis kruusateel endast maha kerge tolmupilve, mis oli piisav selleks, et järele minna. Läbi tolmu oli näha ka sõiduki punaseid tagatulesid. Sõiduk peatus taluhoovil, juht kiiruse ületamist ei tunnistanud ega ajanud ka vastu. Autos oli ka 6 - 7-aastane laps.
7. A. Raid ise selgitas kohtuistungil, et sõitis musta xxxxxxxxxx otsis enne lastega sõbra juurde maale sõitmist vähipüügi kohti. Ta oli just auto peatanud veendumaks, kas on õiges kohas, kui tema juurde saabus politsei, kutsus patrullsõidukisse ja küsis kas ta ületas kiirust. Politsei peatumismärguannet ta ei näinud. Kiirust mainiti talle alles patrullautos ning siis näidati ka salvestist, millelt nähtus tume auto, mis vilgutas tuledega ja keeras tee pealt ära. Tegemist 5 4-20-2209 polnud tema autoga, sest tema autol on heledad veljed ja esikannel, külgede peal nikkel ja kroomliistud. Samuti põlesid tema autol sel ajal päevatuled, lähituledele lülitab auto ise automaatselt kui väljas piisavalt pimedaks läheb. Ta ütles politseile, et salvestisel pole tema sõiduk ja tema kiirust ei ületanud, samuti küsis, kas politsei midagi segamini ei aja. Kogu asi tundus talle ajuvaba ja see tegi teda lõbusaks. Politsei vastas, et vastu vaidlemise korral pannakse ta paugupealt arestikambrisse.
8. M. Räime ja V. Kiislari antud ütlusi kinnitavad nii kiiruskaamera salvestis kui ka M. Räime vormikaamera salvestis. Kuigi kaitsja hinnangul oli tee märg, mistõttu ei saanud sõiduk jätta endast maha ka tolmupilve, nähtub kiiruskaamera salvestiselt vastupidine. Nimelt on salvestise viimastelt sekunditelt selgelt tuvastatav kuidas kiirust ületanud sõiduki kruusateele pööramise hetkel tekib üles ka tolm. Vormikaamera salvestiselt tolmu küll enam ei nähtu, kuid samas olekski tunnistajate kirjeldatud kerge tolmupilv pidanud selleks ajaks hajuma kui kaamera mõned minutid hiljem pärast sõiduki peatamist kruusatee poole filmib.
9. Seega kinnitavad mõlemad politseiametnikud, et nägid teelt ära pööranud autot võsa vahel ja siis kadus see mõneks hetkeks silmist. Kaitsja väidab, et mets oli tihe ja politseiametnikud kõrvalteel liikuvat autot näha ei saanud. Kohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et maanteelt on osaliselt näha tee, millele rikkunud sõiduk pööras, on järeldatav nii Google Maps kaardilt kui ka menetlusaluse isiku enda tehtud salvestuselt. Kaardilt on tuvastatav ka see, et kõrvaltee läheb maantee suhtes diagonaalselt.
10. Lisaks kinnitavad salvestised M. Räime väidet, et sõiduk sai kinni peetud umbes minutiga – kiirus 163 km/h mõõdeti kell 18.03.06, kell 18.03.21 keeras kiirust ületanud sõiduk kruusateele ning kell 18.04.25 algab M. Räime vormikaamera salvestis, kusjuures ametnik on selleks ajaks jõudnud juba A. Raidi sõidukini. Kohtu hinnangul on eluliselt väheusutav, et Põlvamaa külavaheteel satuks sisuliselt minutipealt kokku kaks visuaalselt väga sarnast sõidukit, kusjuures tunnistajad seal ühtegi teist sõidukit sel hetkel liikumas ei näinud. Ka A. Raid ei osanud enda sõnul teisi sõidukeid tähele panna.
11. A. Raidi kohtuistungil antud ütlusi ja kaitseväiteid toetavad asjaolud seevastu puuduvad. Vormikaamera salvestiselt nähtub, et A. Raidi kaebuses esitatud väited politsei poolt peatumismärguande mitteandmise kohta ei vasta tõele. Politseisõiduk, millel töötavad sinised ja punased vilkurid on vormikaamera salvestise vaateväljas 1:07 minutil (s.o kell 18.05.32). Ka ei ole tõene A. Raidi väide selle kohta, et kiirust mainiti talle esimest korda alles patrullsõidukis. Vormikaamera salvestise kohaselt mainis M. Räim esimest korda A. Raidile asjaolu, et fikseeris kiiruse 160 kandis kell 18.05.00, seistes samal ajal tema sõiduki kõrval ning olles vahetult kontrollinud A. Raidi dokumente ja lasknud tal indikaatorvahendisse puhuda. A. Raid pidi fikseeritud kiirust ka kuulma, sest vastas ametniku avaldatule „Tõesti? Mis ma nüüd siis oskan öelda... See on nüüd küll pahasti siis jah…“
12. Kaitseväite kohaselt pidi kiirust ületanud auto kruusateel edasi liikuma väga kiiresti. On tõepoolest võimalik, et liiklusreegleid rikkunud sõiduki juht püüab võimalikult kiiresti piirkonnast lahkuda. Samas on ka teine, eluliselt vähemalt sama usutav võimalus - lubatust suuremat sõidukiirust teadvustav juht silmab politseiautot ning otsustab pöörata kõrvalteele, juhuks kui ehk politseiautol ei õnnestunud kiirust fikseerida ja nad ei pea vajalikuks järele tulla. Politseiauto nägemise järel jätkab kiiruse ületamist vaid väga paadunud rikkuja.
13. Kaitseväite kohaselt ei sarnane kaebaja sõiduk kiirusmõõtekaamera salvestiselt nähtuva sõidukiga, sest A. Raidi sõidukil olid heledad veljed. See fakt nähtub ka kaitsja esitatud 6 4-20-2209 müügikuulutuse fotodelt. See aga ei ole asjaoluks, mis välistaks, et tegemist oli A. Raidi sõidukiga. Nimelt nähtub politsei vormikaamera salvestise 12ndalt sekundilt selgelt asjaolu, et A. Raidi juhitud sõiduki veljed on määrdunud. Ka sõiduk ise on üleni kaetud pori ja tolmu, sh rohkete poripritsmetega vähemalt kuni poole ukseni. Arvestades kiirusmõõtekaameralt nähtuva salvestise kvaliteeti, ei ole sellelt võimalik tuvastada, kas kiirust ületanud sõidukil olid tegelikult ka tumedat värvi veljed või tundusid need tumedad olevat üksnes neid katva mustuse tõttu.
14. Mis puutub A. Raidi väitesse heleda esikandle ja külgedel olevate kroomliistude kohta, siis nii vormikaamera kui ka kiirusmõõtekaamera salvestiselt on näha, et sõiduki külgprofiil on tume. Sõiduki esiosa välimuse tuvastamist kiirusmõõtekaamera salvestis üheselt ei võimalda. Seega ei ole auto välimus ega see, et menetlusalune isik oli ise enne politseiautot seisma jäänud, asjaoluks, mis annaks kaitseversioonile kaalu.
15. Lisaks kõigele eeltoodule pidas A. Raidi kaitsja vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et kiirust ületanud juht provotseeris politseiametnikke tulede vilgutamisega. Kohtuistungil möönsid pooled, et tulede vilgutamine võis olla nii tahtlik kui tahtmatu tegevus. Kohus nõustub, et provotseerimine on üks võimalus. Teise võimalusena võis juht aga järsult kiirust maha pidurdades ja kõrvalteele pöörates puudutada kogemata kaugtulede lülitamise hooba. Lõppkokkuvõttes ei oma väärteokoosseisu tõendamise kontekstis tähendust asjaolu, miks sõiduk tegelikult tulesid vilgutas ning kohus sellel pikemalt ei peatu.
16. Kohtu hinnangul on A. Raidi ütlused ebausaldusväärsed. Neid ei toeta ükski teine tõend ning ka elulise usutavuse aspekt.
17. Menetlusalune isik ja tema kaitsja selgitavad vormikaamera salvestuselt nähtuvat A. Raidi käitumist kartusega politseiametnike suhtes. Kohtuistungil tajutu seda ei kinnita – kohtusaalis viibimine ja menetluse läbiviimine ei tekitanud A. Raidis ebamugavustunnet või hirmu ning teisiti ei olnud see ka väärteoprotokolli koostamise ajal. Vormikaamera salvestis võimaldab kohapeal toimunule hinnangut anda ilma seal viibinud isikute ümberjutustuseta, millega paratamatult kaasneb sündmust tajuva isiku hinnang sündmusele. Salvestiselt ei nähtu politseiametnike käitumises mistahes avalikku ega ka varjatud survestamist või ähvardust. Ka A. Raid ise ei paistnud ennast selles situatsioonis, endast ligikaudu 25 aastat nooremate ametnikega suheldes ebamugavalt tundvalt. See nähtub muuhulgas tema näoilmest. Isikule etteheidetav rikkumine on tõsine – kiiruse ületamine 68 km/h on pigem erandlik ning eluliselt ei ole usutav, et isik, kellele seda alusetult ette heidetakse, ei asu ennast süüdistuse vastu koheselt kaitsma.
18. A. Raidi kaitsja peamine seisukoht on see, et politseiametnikud ei ole tuvastanud sõidukit, mis tegelikult lubatud sõidukiirust ületas ning kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt isiku kasuks. Asjaolu, et mõneks hetkeks kadus sõiduk politseiametnike vaateväljast, võimaldab rääkida kahtlusest. Samas ei jäänud see kahtlus menetluse käigus kõrvaldamata. Riigikohus on leidnud, et ka vaid ühe keskse tähendusega süüstava tõendi olemasolu korral tuleb kohtul lahendada isiku süüküsimus enda siseveendumuse alusel. Seda tehes peab kohus kooskõlas loogikareeglitega jälgitavalt põhjendama, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et sündmused suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust just nii aset leidsid nagu see tuleb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo 1-20-1301 p 12). 7 4-20-2209
19. Tõendite uurimise tulemusena asub kohus seisukohale, et sündmused leidsid väga suure tõenäosusega aset just selliselt nagu on sisustatud väärteoetteheide. A. Raid on pannud toime LS § 227 lg-s 4 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo.
20. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et A. Raid võis teo toime panna ettevaatamatusest. Sellist võimalust pidas kohtuistungil tõenäoliseks ka kohtuvälise menetleja esindaja. Tegemist oli võimsa autoga, mis menetlusaluse isiku jaoks oli võõras. Nendes oludes on võimalik, et maanteel normaalsetes ilmaoludes liigeldes võib kiirust lühiajaliselt ka sedavõrd suurel määral ületada seda ise tähele panemata. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo koosseisupärasuse seisukohalt ei oma subjektiivne külg tähendust – KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
21. A. Raidi teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (III) 34.

§ 133

p 7 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks välja muuhulgas ka selle, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 227 lg 4 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Argo Raidile määranud karistuseks LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 130 trahviühikut, s.o 520 eurot.
2. A. Raidi süü suurust mõjutab eelkõige kiiruse ületamise määr. LS § 227 lg 4 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. A. Raid ületas kiirust mitte vähem kui 68 km/h. Arvestades, et tegemist on lubatud sõidukiiruse küllaltki suure ületamisega, tuleb tema süüd väärteokoosseisu mõttes pidada vähemalt keskmises määras olevaks. A. Raidi süüd suurendab ka asjaolu, et tema sõidukis viibisid laps(ed). A. Raidil puuduvad kehtivad karistused, mis võimaldab prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist heaks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. See tähendab, et karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Arvestades, et Eestis on liiklusõnnetuste, sh liiklussurmade arv endiselt arvestatavalt suur, ei saa niivõrd suurt kiiruse ületamist pidada kuidagi aktsepteeritavaks. Seda veel eriti olukorras, kus sõidukis viibib peale juhi isikuid, kellel puudub oma vanusest tulenevalt nii võimalus kui ka teadmine rikkumise ulatusele tähelepanu juhtida. A. Raidi suhtes ei kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist, seega võiks mõistetav põhikaristus olla vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja on A. Raidi karistanud rahatrahviga, mis juba jääb pisut alla sanktsiooni keskmise. Reformatio in peius keeld ei võimalda kohtul kaebaja olukorda raskendada. Järelikult puudub igasugune alus rääkida ka A. Raidile mõistetud karistuse kergendamisest. 8 4-20-2209
3. Kohus leiab, et karistuse on määranud pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Menetlus ei kuulu

§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja A. Raidi kaebuse rahuldamata. A. Raidil tuleb tasuda rahatrahv 130 trahviühikut ehk 520 eurot edasikaebetähtaja jooksul kohtuvälise menetleja 17.04.
2. a otsuses toodud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri.
3. A. Raidi kaitsja taotles hüvitada menetlusalusele isiku poolt valitud kaitsjale, Advokaadibüroo Sirk & Saareväli OÜ vandeadvokaat Indrek Sirkile makstud tasu, mis taotluse kohaselt on osutatud tunnihinnaga 150 eurot. Kohtule esitatud arvete nr 200336, 200505 ja 210507 kohaselt on A. Raidile kokku osutatud õigusabiteenuseid summas 2313,20 eurot.

§ 23

kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamisel

§ 29lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel.

Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jääb kaitsja tasu menetlusaluse isiku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9