KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.märtsil 2021 teatavakstegemise aeg ja koht tsivi

§ 55

kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Poolte vahel sõlmitud töölepinguga on tõendatud, et töötaja igaaastase põhipuhkuse kestuseks on 28 kalendripäeva. 7.

§ 71

sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 84

lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. 2

1. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetaksenimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
2. Töösuhte vältamise perioodist 15.11.2018 kuni 17.08.2020, tuleb maha arvestada aeg, kui töötaja oli poolte kokkuleppel tasustamata puhkusel 17.12.2019 - 17.01.2020 (32 kalendripäeva) ja 20.07.2020 20.08.2020 (29 kalendripäeva). Töötajal oli õigus töötatud ajavahemiku 01.01.2019 -17.08.2020 eest kasutada 40,96 puhkusepäeva. Hüvitise arvestamisel tuleb lähtuda töötasust 5561,49 eurot (veebruar 2020 - juuli 2020) ja arvestuse aluseks olevast 163-st kalendripäevast. Seega on ühe puhkuse päeva tasu 34,12 eurot ja puhkusehüvitise suurus 1397,56 eurot (34,12 eurot x 40,96 puhkusepäeva).
3. Töötaja kinnitus pretensioonide puudumise kohta töölepingu ülesütlemise avaldusel ei anna alust jätta töötaja õigustatud kasutama puhkuse hüvitise nõuet rahuldamata. Kohus jätab hageja nõude lahendamisel tähelepanuta kostja tasaarvestuse nõude, kuna kohus menetleb kostja vastuhagi, kui kui TVK-s kohtueelset menetlust mitteläbinud, vaid uut töövaidlusasja eraldiseisva hagina.
4. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes hagejale hüvitise kasutamata puhkuse eest maksmata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb hagi rahuldada ja hageja kasuks kostjalt välja mõista 1397,56 eurot brutotasuna. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3