← Eesti

2-17-8690/69

Obsah (5)§ 619§ 627§ 115§ 127§ 204

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 31. mai 2021.a, Tallinn Hagihind 2-17-8690 o

§ 619

alusel kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja, siin: hageja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja, siin: kostja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooltevahelise käsunduslepinguga oli kokku lepitud tööjõu rentimine hagejalt kostjale kostja betoonelementide valmistamise tehases töötamiseks. Hageja kohustus tagama kvalifikatsiooninõuetele vastavate Ukrainast pärit tööliste palkamise ja töötajate rentimise kostjale ja nende tööle asumise kostja heaks ja viimase juhtimise all. 5

  1. Hageja on esitanud ühe tasu nõude tulenevalt käsunduslepingu ehk renditööjõu vahendamise lepingu täitmisest. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, milles leppisid pooled seoses tasustamisega kokku ja millised asjaolud on sellega seoses tõendatud. 12.
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et renditööjõu vahendamise leping NL104-16 oli nende vahel sõlmitud (II kd t lk 32 00:03:45). 12.
  3. Poolte vahel on vaidlus, kas ja kui palju töötajaid hageja kostjale selle lepingu alusel vahendas ja kui palju nad kostja juures tööd tegid ning mis oli poolte kokkulepe tasu osas. 12.3.

§ 627lg 1 eeldab majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud käsunduslepingu tasulisust.

Lepingu punkti 4.1 kohaselt pidi kostja teenuse osutamise eest tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu punkti 4.2 alusel tasub kostja hagejale töötaja töötunnid vastavalt töölepingule, mille aluseks on tunnilehed, mis on eelnevalt aktsepteeritud kostja esindaja poolt. Lepingu punkti 4.3 järgi koostab hageja arve vastavalt kostja poolt esitatud töötaja tööaja arvestusele ja ületunnitöö kokkulepetele iga kuu 15. kuupäevaks maksetähtajaga 14 kalendripäeva. Lepingu punkti 2.1.8 alusel oli kostja kohustuseks maksta hagejale lepinguga ettenähtud alustel ja korras tasu teenuse osutamise eest. Seega olid pooled leppinud kokku tasulises käsunduslepingus ja kostja kohustus hagejale tasuma tasu (

§ 619). 12.4.

Kohus märgib, et lepingus ei ole kokku lepitud hageja poolt osutatava teenuse hinda. Hageja väitel leppisid pooled selles kokku suuliselt. Hinnakokkulepe oli kajastatud ja nähtus hageja poolt kostjale esitatud arvetel. 12.

  1. Vastavalt lepingu punktile 1.2.4 volitas hageja kostjat end suhetes renditava töötajaga esindama muu hulgas seoses töötaja tööaja arvestuse pidamisega ning vastavalt lepingu punktile 2.1.1 oli see kostja kohustuseks. Kostja poolt renditava töötaja tööaja arvestuse pidamist oli täpsustatud ka lepingu punktis 2.1.
  3. Kuigi kostja ei ole vaielnud vastu lepingu sõlmimisele, on ta esitanud vastuväite, et tegelikult hageja teenust ei osutanud või ei osutanud hagis näidatud mahus, kuna Maksu- ja Tolliametilt saadud dokumentidest nähtuvalt ei olnud hageja enamikust ajast enda juurde tööle vormistatud enamikke töötajaid, kelle rentimise ja vahendamise eest ta kostjalt tasu nõuab. Kostja tugineb vastuväite esitamisel lepingu punktile 3.1.4, mille kohaselt hageja oli kohustatud tagama töölepinguliste kohustuste täitmise töötaja ees ulatuses, milles selleks pole volitatud kostjat ning kindlustama tööõigussuhtest tulenevate riiklike maksude tasumist. Kostja hinnangul kohustus hageja seega sõlmima kõikide töötajatega töölepingu ning tasuma töötasudelt kõik seaduses ettenähtud maksud. Kostja järeldab, et juhul, kui vastavaid töölepinguid ei sõlmiti ja/või maksusid töötasudelt ei tasutud, siis ei olnud töötajad ka hageja juures tööl ja ei saanud hagejalt palka. Sellisel juhul ei saanud hageja nimetatud töötajaid vahendada ka kostjale ning hageja ei saa selliste töötajate väidetavate töötundide eest nõuda kostjalt tasu. Kohus nõudis kostja taotlusel Eesti Vabariigi Maksuja Tolliametilt välja andmed hageja poolt töötamise registris registreeritud töötajate kohta ja nendele isikutele deklareeritud tööjõumaksude kohta (I kd 117-131). Kostja on analüüsinud Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmeid HOLMELON OÜ töötajate registri osas ning samuti ka esitatud deklaratsioonide osas ning on tuvastanud, et mitmeid töötajaid, kelle osas hageja on märkinud, et töötaja on kostja heaks töötanud, ei ole tegelikkuses kajastatud hageja juures töötavate töötajate nimekirjas töötamise registris. Samuti nähtub nimetatud võrdlusest, et teatud töötajad ei tööta hageja juures osadel kuupäevadel, kui hageja on märkinud, et töötajad on kostja juures tööl olnud. Täiendavalt 6 nähtub, et mitmetele töötajatele ei ole hageja töötasude tasumist üldse deklareerinud ehk hageja ei ole töötajatele palka maksnud (I kd lk 134-140). 13.
  4. Kohus loeb tõendatuks, et hageja poolt kostjale rendile antud töötajad tegid nii palju tunde, kui aktidel (I kd lk 7-10) näidatud. Lepingu punkti 1.2.4 alusel oli töötajate tööaja arvestuse pidamise volitus antud kostjale ning punktist 2.1.3 tulenes kostjale kohustus vastavat arvestust pidada. Kõik aktid on koostatud ja allkirjastatud kostja töötajate poolt. Seega on hageja esitanud tõendid, et tema poolt kostjale rendile antud töötajad on teinud tööd aktides märgitud mahus. Lisaks on hagejalt tööjõu rentimist kinnitanud ka tunnistaja M T (II kd lk 67-68). Tunnistaja oli alates jaanuarist 2017 kostja tehase juht. Ta oli teadlik tehase eelmise juhi, T V poolt hagejaga sõlmitud tööjõu rendilepingust. Talle oli teada rendi hind. Tunnistaja kinnitas renditööjõu tundide arvu ja arve summa. Tunnistaja ei teadnud täpselt, kui palju töötajaid hageja kostjale igakuiselt rentis, aga umbes 50% tööjõust. Hageja täitis tunnistaja kinnitusel tööjõurendi lepingut. 13.
  5. Kostja üldjuhul ei peaks esitama negatiivse asjaolu (et töötajad ei ole teinud üldse või hageja poolt nimetatud mahus) tõendamiseks tõendeid. Käesolev olukord on aga erandlik ja teistsugune, kuna hageja on esitanud kirjalikud tõendid töötajate ja tundide arvu kohta aktide näol, mis on koostatud ja allkirjastatud kostja töötajate poolt. Samuti on kostja juhatuse liige allkirjastanud kolm arvet (I kd lk 11-13) ja tegevjuht kinnitanud veel kahe arve õigsust (I kd lk 193-194). Seega antud juhul on vastupidise tõendamise koormis kohtu hinnangul kostjal. Kostja peaks selgitama ja tõendama, miks tema enda töötajad koostasid ja allkirjastasid töötajate tööarvestuse tabelid ja juhatuse liige allkirjastas arveid, kui need ei kajasta kostja arvates tegelikkust ja hageja nõue on fabritseeritud. 13.
  6. Kostja on oma vastuväite esitamisel tuginenud Maksu- ja Tolliameti poolt antud hageja töötajate töötamise registri ja arvestatud maksude infole (I kd lk 117-132). Kostja on esitanud väite, et aktides märgitud isikud ei ole saanud nii palju tunde tööd teha (I kd lk 134-140). Kostja väitel on MTA andmetega tõendatud, et aktidel näidatud 20 854,8 tunnist on alusetud ehk valed vähemalt 16 078,30 tundi (I kd lk 135, p 2.8) ehk üle 77%. Kostja oma väite kohta muid tõendeid esitanud ei ole. Kostja on esitanud ka protsessuaalse tasaarvestuse avalduse
  7. aasta kohta, tuginedes samasugusele loogikale ja arvutuskäigule (I kd lk 155-156). 13.
  8. Kohtu hinnangul ei tõenda MTA poolt esitatud andmed hageja maksude tasumise ja töötajate registris registreerimise kohta seda, et hageja ei saanud mingil juhul neid töötajaid kostjale rendile anda või vahendada. Küsimus sellest, kas hageja on korrektselt täitnud maksuseadusest tulenevaid kohustusi riigi ees, ei tõenda hageja ja kostja vahelise lepingu mittetäitmist või selle lepingu rikkumist ja kostjale kahju tekitamist. Isegi kui hageja on jätnud mingid tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata ning töötamise registri kanded tegemata, ei tähenda ainuüksi need asjaolud kostjale tööjõu renditeenuse mitteosutamist. Kostja esitatud väited ja arvestused ei ole hageja tõendeid ümber lükanud ega neid kahtluse alla seadnud. Kostja ei ole esitanud mingit selgitust selles osas, miks tema enda töötajad koostasid ja allkirjastasid tööaja arvestuse tabeleid, mis sisaldasid keskmiselt üle kolmveerandi ulatuses vale infot. Kohtu arvates on väheusutav, et hageja oleks saanud kostjat ulatuslikult sisuliselt petta juba lepingu sõlmimise esimesest päevast ning et kostja ei oleks seda juba varem avastanud ja sellele kohaselt reageerinud. Kostja ei ole tõendanud mingite pretensioonide esitamist enne kohtumenetlust. 24.11.2020 kohtuistungil kinnitas kostja lepinguline esindaja, et allkiri aktil kinnitab seda, et selline tundide arv oli olemas (II kd lk 33, 00:22:50) ja et aktidega kinnitati, et sellised töötajad olid hageja poolt kostjale renditud ja nad tegid aktidel näidatud arvu tunde tööd (II kd lk 33, 00:25:35). 7 13.4.
  9. Arvete allkirjastamise kohta selgitas kostja, et see võis olla kinnitus kättesaamise, mitte sellega nõustumise kohta (II kd lk 33, 00:22:50). Samas ei ole kostja esitanud väidet, et tema hinnangul tõele mittevastava arve saamisel hagejalt oleks kostja sellele kuidagi reageerinud ja nõudnud selle tühistamist, ümbertegemist vms. Vastavalt lepingu punktile 6.3 peab poole nõue teisele poolele, mis tuleneb lepingu rikkumisest, olema kirjalikus vormis. Ühtegi tõendit sellise nõude esitamise kohta (mistahes vormis) kostja kohtus esitanud ei ole. Seetõttu loeb kohus need arved kostja poolt aktsepteerituks. 13.
  10. Kohtu arvates ei oma õiguslikku tähendust ka asjaolu, et hageja esindaja olla andnud loa või palunud renditud töötajate tööaja arvestuse tabelite kustutamiseks kostja töötaja arvutist (I kd lk 49). Vaidlus puudub, et need tabelid on olemas ja hageja poolt kohtule esitatud. Kas need ka kostja töötaja arvutis veel täiendavalt on elektrooniliselt olemas või isegi, kui hageja poolt on antud arvutist kustutamise korraldus, ei tõenda esitatud tabelite ebaõigsust. 13.
  11. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud aktidega on tõendatud kostjale aktides nimetatud isikute tööjõuna rentimine ja nende poolt tehtud töötundide arv.
  12. Lepingu punkti 4.1 kohaselt (I kd lk 5 pöördel) pidi kostja teenuse osutamise eest tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel, millele lisandub käibemaks 20%. Ehkki lepingus ei ole kokkulepet hinna kohta sätestatud, saab kohtu arvates selle tuvastada pooltevahelistelt arvetelt, millest osa on kostja poolt ka aktsepteeritud. 14.
  13. Järgnevalt tuvastab kohus, millised arved ja nõuded on hageja renditööjõu vahendamise lepingule tuginedes kohtule esitanud. 14.1.
  14. Hageja on esitanud 31.01.2017 arve nr 170002, selgitusega „Leping nr NL 104-16“, summas 75 654,39 eurot (I kd lk 11), millest kostja 13.07.2017 tasus 15 000 eurot, seega tasumata on sellest 60 654,39 eurot. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 7 (II kd lk 33 pöördel, 00:40:07), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste (II kd lk 32 pöördel, 00:11:30) kohaselt on see akt allkirjastatud T Vi poolt, kes on kostja tootmisjuht, direktor ja juhatuse liige. Arve on allkirjastatud T Vi ja hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole vaidlustanud arve ega akti enda juhatuse liikme poolt allkirjastamise fakti. 14.1.
  15. Hageja on esitanud 31.01.2017 arve nr 170004, selgitusega „Leping nr NL 104-16 täiendavad kulud“, summas 1344 eurot (I kd lk 13), mis on kostja poolt tasumata. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on see arve allkirjastatud T Vi ja hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). 14.1.
  16. Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170007, selgitusega „Leping nr NL 104-16 täiendavad kulud“, summas 1596,36 eurot (I kd lk 15), mis on kostja poolt tasumata. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on see arve allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole seda arvet allkirjastanud. 14.1.
  17. Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170008, selgitusega „
  18. Leping nr NL 104-16;
  19. Ületöö tunnid“, summas 78 379,59 eurot (I kd lk 16), mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 8 (II kd lk 34, 00:45:21), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid veebruaris
  20. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste (II kd lk 32 pöördel, 8 00:11:30) kohaselt on see akt allkirjastatud M M ja T Le poolt, kes on vastavalt kostja tootmisjuht ja tootmismeister. Arve on allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole vaidlustanud akti allkirjastamise fakti. 14.1.
  21. Hageja on esitanud 31.03.2017 arve nr 170011, selgitusega „
  22. Leping nr NL 104-16;
  23. Ületöö tunnid“, summas 59 155,20 eurot (I kd lk 18), mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 9 (II kd lk 34, 00:48:48), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid märtsis
  24. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste (II kd lk 32 pöördel, 00:11:30) kohaselt on see akt allkirjastatud kostja töötajate M M ja T Le poolt. Arve on allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole vaidlustanud akti allkirjastamise fakti. 14.1.
  25. Hageja on esitanud 02.05.2017 arve nr 170014, selgitusega „
  26. Leping nr NL 104-16;
  27. Ületunni töö; 1-31.03.2017; 1-30.04.2017“, summas 87 829,81 eurot (I kd lk 19), mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 10 (II kd lk 34 pöördel, 00:50:58), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid aprillis
  28. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste (II kd lk 32 pöördel, 00:11:30) kohaselt on see akt allkirjastatud kostja töötaja M M poolt. Arve on allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole vaidlustanud akti allkirjastamise fakti. 14.1.
  29. Hageja on esitanud ka poolte seaduslike esindajate poolt 11.04.2017 digitaalselt allkirjastatud „Akti nr 001-04.2017“ (I kd lk 193-194), milles on pooled kinnitanud arvete nr 170010 ja 170011 summad kokku 63 355,20 eurot ning kinnitanud, et tööd teostati ajavahemikul 1-31.03.
  30. 14.
  31. Kostja esitas 17.09.2019 menetlusdokumendiga (I kd lk 155-156) hageja poolt kostjale
  32. aastal esitatud kõik arved (I kd lk 158-181) ja pangakonto väljavõtted hageja arvete tasumise kohta (I kd lk 182-187). 14.
  33. 24.11.2020 istungil selgitas hageja arvete sisu (II kd lk 33 pöördel, alates 00:37:26). Renditööjõu arvetel kajastati vastaval kuul renditud töötajate arv, mis korrutati normtundide kohta kokkulepitud tasuga 1896 eurot. 10.03.2021 istungil selgitas hageja täpsustavalt, et normtundideks loeti töötaja kohta kalendrikuus 200 tundi ja kõik töötaja töötatud tunnid üle selle olid ületunnid (II kd lk 94 pöördel, 00:06:04). Hageja selgitas, et arvetel on kajastatud vastaval kuul töötajate põhitöötunnid ja põhitöötundide arvestus või summa kuni 1-200 töötunnini, mis on arvestatud igal töötajal, on 1896 eurot. See on fikseeritud hind, mida pooled eelnevalt juba kokku leppisid ja mis hageja on Exceli tabeli näol esitanud. Kohus sai hageja selgitusest aru nii, et arvel on kajastatud nö ühe töötaja 200-le normtunnile vastav fikseeritud tasu töötaja kohta, milleks oli 1896 eurot ning ületundide tasu, mida arvestati töötaja kohta arvates töötaja poolt 200 töötunni täitumisest. Selliste ületundide tasu suurus varieerus, olles jaanuaris 11,79 eurot, veebruaris 14,91 eurot, märtsis 12,99 eurot ja aprillis 14,37 eurot iga tunni kohta. 14.
  34. Hageja poolt esitatud arvetel kajastatu alusel loeb kohus tõendatuks, et pooltel oli renditööjõu osas hinna kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hagejale ühe töötaja eest renti 1896 eurot. Selline hind on läbivalt olnud kajastatud hageja poolt
  35. aastal esitatud arvetel. Samuti on kostja juhatuse liige kinnitanud sellist hinnakokkulepet 31.01.2017 arve nr 170002 allkirjastamisega (I kd lk 11) ja kostja tehase juht M T enda 11.04.2017 kinnitusega arve nr 170011 kohta (I kd lk 193-194). 14.
  36. Ületunnitöö tasu osas samuti lepingus eraldi kirjalikku kokkulepet ei ole. Kostja on
  37. aasta hageja arvete kohaselt aktsepteerinud tasu 11,71 eurot iga tunni eest. 9 31.01.2017 arve nr 170002 allkirjastamisega (I kd lk 11) on kostja aktsepteerinud tasu kokkulepet 11,79 eurot iga ületöö tunni eest. Kohus loeb selle kokkuleppe tõendatuks. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe
  38. aasta veebruari, märtsi ja aprilli kuus sellest suurema tasu osas. 14.
  39. Järgnevalt tuvastab kohus, milliste arvete alusel on seoses renditööjõuga hageja nõuded tõendatud ja põhjendatud. 14.6.
  40. Hageja nõue 31.01.2017 arve nr 170002, selgitusega „Leping nr NL 104-16“, summas 75 654,39 eurot (I kd lk 11), millest kostja 13.07.2017 tasus 15 000 eurot, seega tasumata on sellest 60 654,39 eurot. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet allkirjastades aktsepteerinud, samuti on tunnustanud seda osaliselt tasudes. 14.6.
  41. Hageja on esitanud 31.01.2017 arve nr 170004, selgitusega „Leping nr NL 104-16 täiendavad kulud“, summas 1344 eurot (I kd lk 13), mis on kostja poolt tasumata. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet allkirjastades aktsepteerinud. 14.6.
  42. Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170007, selgitusega „Leping nr NL 104-16 täiendavad kulud“, summas 1596,36 eurot (I kd lk 15), mis on kostja poolt tasumata. Kohus leiab, et nõue nimetatud arve alusel tõendatud ei ole. Pooltevaheline leping ei näinud ette täiendavate kulude tasumist. Lepingu punki 1.2.3 alusel oli töötajaga seotud kulude kandmine delegeeritud kostjale, seetõttu peaks kostja tõendama vastava teistsuguse kokkuleppe olemasolu poolte vahel. Tunnistaja M T ei kinnitanud oma ütlustega selle konkreetse arve aktsepteerimist. 14.6.
  43. Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170008, selgitusega „
  44. Leping nr NL 104-16;
  45. Ületöö tunnid“, summas 78 379,59 eurot (I kd lk 16), mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 8 (II kd lk 34, 00:45:21), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid veebruaris
  46. Nimetatud arve alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt. Veebruari akti kohaselt töötas kostja juures 26 töötajat, kellele kokku on arvestatud 6101,3 tundi. Arve on esitatud 22 töötaja põhitasu (1896 eurot) eest 50 054,44 eurot koos käibemaksuga. Seega on arve esitatud väiksemas mahus, kui kostja juures on töötajaid sel kuul töötanud, mistõttu loeb kohus selle põhjendatuks. Ületundide arvuks tuleb veebruari tööaja tabeli järgi 1601,5 tundi (kõikide töötajate, kelle töötundide arv ületab 200 tundi, seda ületavas osas). Kuna lisatundide eest on arve esitatud 1581 tunni kohta, on ka see vähem, kui akti järgi hagejal õigus nõuda oleks. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooltel oli sel kuul kokkulepe ületunni tasu 14,91 eurot tunni kohta, nagu arvel märgitud. Kohtu hinnangul on tõendatud ületunni kohta tasu suurus 11,79 eurot (nagu on aktsepteerinud kostja jaanuari arvel). Seega kuulub selle arve alusel hageja nõue rahuldamisele summas 22 367,99 eurot koos käibemaksuga (1581 x 11,79 x 20%). 14.6.
  47. Hageja on esitanud 31.03.2017 arve nr 170011, selgitusega „
  48. Leping nr NL 104-16;
  49. Ületöö tunnid“, summas 59 155,20 eurot (I kd lk 18), mis on kostja poolt tasumata. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet oma kinnitusega (I kd lk 193-194) aktsepteerinud. 10 14.6.
  50. Hageja on esitanud 02.05.2017 arve nr 170014, selgitusega „
  51. Leping nr NL 104-16;
  52. Ületunni töö; 1-31.03.2017; 1-30.04.2017“, summas 87 829,81 eurot (I kd lk 19), mis on kostja poolt tasumata. Nimetatud arve alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt. Aprilli akti kohaselt töötas kostja juures 25 töötajat, kellele kokku on arvestatud 3975,5 tundi. Arve on esitatud 20 töötaja põhitasu (1896 eurot) eest 45 504 eurot koos käibemaksuga. Seega on arve esitatud väiksemas mahus, kui kostja juures on töötajaid sel kuul töötanud, mistõttu loeb kohus selle põhjendatuks. Ületundide arvuks tuleb märtsi tööaja tabeli järgi 2275 tundi (kõikide töötajate, kelle töötundide arv ületab 200 tundi, seda ületavas osas). Kuna lisatundide eest on arve esitatud 2275 tunni kohta, vastab see tööaja tabelile ja on põhjendatud. Ületundide arvuks tuleb aprilli tööaja tabeli järgi 406 tundi (kõikide töötajate, kelle töötundide arv ületab 200 tundi, seda ületavas osas). Kuna lisatundide eest on arve esitatud 398 tunni kohta, on ka see vähem, kui akti järgi hagejal õigus nõuda oleks. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooltel oli nendel kuudel kokkulepe ületunni tasu 12,99 eurot või 14,37 eurot iga tunni kohta, nagu arvel märgitud. Kohtu hinnangul on tõendatud ületunni kohta tasu suurus 11,79 eurot (nagu on aktsepteerinud kostja jaanuari arvel). Seega kuulub selle arve alusel hageja nõue rahuldamisele summas 37 817,60 eurot koos käibemaksuga ((2275 + 398) x 11,79 x 20%).
  53. Hageja teine nõue põhineb 28.06.2016 rendilepingul nr 06-2016 (II kd 47-48). Nimetatud lepinguga andis hageja kostjale rendile teleskooptõstuki koos kahvli-kopa ja tõstekonksuga (lepingu p 1.1). Renditasu kalendrikuu eest oli 4 500 eurot, millele lisandus käibemaks (leping p 4.7). Tunnistaja M T kinnitas 20.01.2021 kohtuistungil, et teleskooptõstuk kostja poolt rendile võetud oli. Kui tema hakkas tehast juhtima, kauples ta esimese asjana alla selle hinna ja mõni kuu hiljem lõpetas selle lepingu üldse. Tõstuki rendiga kaasnesid lisakulud, kõik kulu osad kuulusid kostja poolt tasumisele. Kui kostja midagi lõhkus tõstuki juures, pidi selle korda tegema. Rehvid olid üheks probleemiks. Kütus oli kostja kulu. 15.
  54. Hageja on esitanud 31.01.2017 arve nr 170003, selgitusega „Rendileping nr 06-2016 28.06.2016“, summas 5499,60 eurot (I kd lk 12), mis on kostja poolt tasumata. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet allkirjastades aktsepteerinud. 15.
  55. Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170006, selgitusega „Rendileping nr 06-2016 28.06.2016“, summas 4200 eurot (I kd lk 14), mis on kostja poolt tasumata. Kohus leiab, et nimetatud arve alusel on hageja nõue tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Tunnistaja M T ütlustest tuleneb, et tõstuk hagejalt renditud ja kostja kasutuses oli. Samuti nähtub siin allakaubeldud hind (eelmise kuu 4500 + km asemel 3500 + km), nagu tunnistaja oma ütlustes selgitas. 15.
  56. Hageja on esitanud 31.03.2017 arve nr 170010, selgitusega „Rendileping nr 06-2016 28.06.2016“, summas 4200 eurot (I kd lk 14), mis on kostja poolt tasumata. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet oma kinnitusega (I kd lk 193-194) aktsepteerinud.
  57. Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja põhinõue 290 797,22 eurot. 11
  58. Hageja on esitanud viivise nõude. Tulenevalt renditööjõu vahendamise lepingu p-st 5.5 on Holmelon OÜ-l õigus nõuda maksetega viivitamisel viivist 0,15% tasumata summalt kalendripäevas. Tegelikult leppisid pooled hageja väitel lepingu sõlmimisel kokku väiksemas viivise määras ehk 0,05% päevas (I kd lk 1 pöördel). Kostja ei ole viivise määrale ega selle vähendamisele võrreldes lepingus sätestatuga vastu vaielnud, mistõttu kohus lähtub sellest. 17.
  59. Hageja 31.01.2017 arve nr 170002 summas 75 654,39 eurot (I kd lk 11) tasumise tähtaeg oli 16.02.
  60. Kostja tasus 13.07.2017 15 000 eurot. Perioodil 17.02.-13.07.2017 viivitas kostja 147 päeva 75 654,39 euro tasumisega, millelt viivis 0,05% päevas on 37,83 eurot ehk kokku 5561,01 eurot. Perioodil 14.07.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) viivitas kostja 1418 päeva 60 654,39 euro tasumisega, millelt viivis 0,05% päevas on 30,33 eurot ehk kokku 43 007,94 eurot. 17.
  61. Hageja 31.01.2017 arve nr 170004 summas 1344 eurot (I kd lk 13) tasumise kuupäev oli 16.02.
  62. Perioodil 17.02.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1565 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 0,67 eurot ehk kokku 1048,55 eurot. 17.
  63. Hageja 28.02.2017 arve nr 170008 (I kd lk 16), mille kohus rahuldab summas 72 422,43 eurot, tasumise kuupäev oli 20.03.
  64. Perioodil 21.03.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1533 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 36,21 eurot ehk kokku 55 509,93 eurot. 17.
  65. Hageja 31.03.2017 arve nr 170011 summas 59 155,20 eurot (I kd lk 18) tasumise kuupäev oli 17.04.
  66. Perioodil 18.04.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1505 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 29,58 eurot ehk kokku 44 517,90 eurot. 17.
  67. Hageja 02.05.2017 arve nr 170014 summas (I kd lk 19), mille kohus rahuldab summas 83 321,60 eurot, tasumise kuupäev oli 20.05.
  68. Perioodil 21.05.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1472 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 41,66 eurot ehk kokku 61 323,52 eurot.
  69. Renditööjõu vahendamise lepingu alusel kuulub väljamõistmisele viivis summas 210 968,85 eurot seisuga 31.05.2021, samuti viivis 0,05% päevas alates 01.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
  70. Tulenevalt tõstuki rendilepingu p 4.5 on Holmelon OÜ-l õigus nõuda maksetega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt kalendripäevas. Tegelikult leppisid pooled hageja väitel lepingu sõlmimisel kokku väiksemas viivise määras ehk 0,05% päevas (I kd lk 1 pöördel), hageja ei ole väitnud, et tõstuki rendilepingu puhul sellist viivise vähendamist ei toimunud. Kostja ei ole viivise määrale ega selle vähendamisele võrreldes lepingus sätestatuga vastu vaielnud, mistõttu kohus lähtub sellest. Siiski on tõstuki rendilepingus ette nähtud viivise maksimaalseks määraks 10% võlgnevuse üldsummast. 12 19.
  71. Hageja 31.01.2017 arve nr 170003 summas 5499,60 eurot (I kd lk 12) tasumise kuupäev oli 16.02.
  72. Perioodil 17.02.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1565 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 2,75 eurot ehk kokku 4303,75 eurot. Kuna viivise summa ületab lepingu punkti 4.5 10% piirangut, rahuldab kohus viivise nõude 549,96 euro ulatuses. 19.
  73. Hageja 28.02.2017 arve nr 170006 summas 4200 eurot (I kd lk 14) tasumise kuupäev oli 16.03.
  74. Perioodil 17.03.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1537 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 2,10 eurot ehk kokku 3227,70 eurot. Kuna viivise summa ületab lepingu punkti 4.5 10% piirangut, rahuldab kohus viivise nõude 420 euro ulatuses. 19.
  75. Hageja 31.03.2017 arve nr 170010 summas 4200 eurot (I kd lk 14) tasumise kuupäev oli 17.04.
  76. Perioodil 18.04.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1505 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 2,10 eurot ehk kokku 3160,50 eurot. Kuna viivise summa ületab lepingu punkti 4.5 10% piirangut, rahuldab kohus viivise nõude 420 euro ulatuses.
  77. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hageja nõude mingis osas rahuldab (I kd lk 155-156). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud nõude olemasolu, millele tuginedes tasaarvestuse avaldus hageja nõudele esitada. 20.
  78. Kohus on kostjale 24.11.2020 istungil selgitanud (II kd lk 34 pöördel, 00:58:05 jj), et lepingulise suhte korral ei saa kostja tasaarvestamisel tugineda alusetu rikastumise regulatsioonile, kui leping ei lange ära. Kostja peab esitama kahju hüvitamise nõude, mille koosseisu tõendamiskoormis on kostjal. Kostja on sellest selgitusest aru saanud (II kd lk 34 pöördel, 01:00:58). 20.
  79. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2); 20.2.5.

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3); 20.2.6.

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

20.2.

  1. 20.2.
  2. 20.2.
  3. 20.2.
  4. 20.
  5. Kohtu hinnangul ei ole kostja kahju koosseisu elemente tõendanud. Kostja on jooksvalt tasunud hageja esitatud arvete alusel, seega neid aktsepteerinud. Kostja on 10.03.2017 esitanud hagejale saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg hageja ees seisuga 31.12.2016 65 048,25 eurot (II kd lk 43).

§ 204

lg 2 sätestab, et kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid saldo vaidlustamise kohta. Kuigi kostja ei pea tõendama negatiivset asjaolu, et tal kohustust hageja ees ei ole ja et hageja talle teenust ei osutanud, on antud juhul kostjal eeltoodust tulenevalt tavapärasest suurem tõendamiskoormis. Kostja ei ole enda esitatud pinnalt põhistanud ega usutavaks teinud, et hageja on teda lepingu sõlmimisest peale petnud ja 13 alusetult raha kasseerinud, kuid kostja ei ole seda varem märganud ega sellele kuidagi reageerinud. Seetõttu on kostja kahju nõue tervikuna tõendamata ja menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks alus puudub.

  1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 290 797,22 eurot, viivis 212 358,81 eurot. Edasiulatuva viivise nõue kuulub rahuldamisele renditööjõu vahendamise lepingu alusel väljastatud arvete puhul, kuna tõstuki rendilepingu alusel väljastatud arvete osas on 10% limiit täitunud. Seega mõistab kohus viivise 0,05% päevas välja summalt 276 897,62 eurot alates 01.06.2021.a kuni selle täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivise summaga mitte üle selle põhinõude summa.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
  3. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 370 040,93 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
  4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (põhinõude 290 797,22 eurot) ning kostja tasus hagejale menetluse kestel 15 000 eurot, mille osas kohus menetluse lõpetas ja millises osas jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda, siis kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.
  5. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.