1-21-5077/6

(21730000175)Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. juuni
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kannatanu XX (ik: XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski, kaebus RESOLUTSIOON Jätta kannatanu esindaja kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri
3. juuni
4. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 05.05.2021 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris XX kuriteoavaldus Y Ivanovi suhtes KarS § 121 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks selles, et viimane kasutas 18.04.2021 kella 22.10 ajal aadressil XXX, Tallinn kasutas XX suhtes füüsilist vägivalda ja tekitas sellega tervisekahjustusi.
6. 20.05.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas kuriteoavalduse alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 21730000175 selles vajaliku aluse puudumise tõttu. 2.
7. Abiprokurör selgitas, et XX kuriteoavalduses kirjeldatud kuriteosündmuse osas on juba alustatud 18.04.2021 kriminaalasi nr
8. Selles on uurimise all 18.04.2021 kella 22.00 ajal aadressil XXX, Tallinn asuva maja trepikojas toimunud kehaline väärkohtlemine, kus XX ründas oma endist abikaasat YY ja lõi teda valu tekitavalt jalaga, ja, millele läks vahele YY uus elukaaslane QQ. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimus XX ja YY vahel XXX, Tallinn asuva maja trepikojas konflikt, mille käigus karjus XX lapse juuresolekul YY peale, viskas teda kotiga ja lõi jalaga, mispeale jooksis YY-le appi QQ, kes helistas ka Häirekeskusesse ja hoidis XX politsei saabumiseni kinni. 1

(10)2.

1. Abiprokurör märkis, et kriminaalasja nr 21231500772 raames kontrollitakse 18.04.2021 toimunud konflikti kõiki asjaolusid, sh kuulatakse üle kannatanu, kahtlustatav ja tunnistajad ja seejärel antakse õiguslik hinnang toimunud konfliktile, määratletakse selle toimepanemises süüdi olevad isikud. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes võivad muutuda menetlusosaliste staatused, kuriteotunnuste puudumisel võidakse kriminaalmenetlus lõpetada või uute asjaolude selgumisel võidakse alustada uus kriminaalmenetlus. Kohtueelne menetlus kriminaalasjas nr 21231500772 ei olnud aga kuriteoavalduse lahendamise ajaks veel lõpule viidud. Abiprokurör leidis, et sama episoodi uurimiseks alustatud kriminaalmenetluse olemasolu välistab samal sündmusel põhineva uue kriminaalmenetluse alustamise.
2. 02.06.2021 esitas XX Riigiprokuratuurile kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör K. Pihlakase poolt 20.05.2021 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 21730000175 peale. Kaebaja taotles teatise tühistamist ja esitatud kuriteoavalduse alusel QQ suhtes KarS § 121 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. 3.
3. Kaebajale jäi arusaamatuks abiprokuröri otsustus mitte uurida QQ poolt kaebaja suhtes vägivalla kasutamise fakti: ründas kaebajat maskita, lõi kotiga vastu kõhtu, lõi kaebaja pea vastu betooni, lõi kaks korda jalaga. QQ sekkus kaebaja sõnul tema ja X ning AA vahel toimuvasse mõistmata nendevaheluse suhtlemise tava ja sisu. Kaebaja väidab, et YY ei ole tema rünnaku tagajärjel saanud kannatada. QQ vägivallatses kaebajaga asjatult, oli armukade. Kaebaja tunneb muret tema ja YY ühiste laste heaolu ja turvalisuse pärast, sest need elavad koos armukadeda ja agressiivse QQ-ga. Kaebaja märkis tema ja QQ vahel juhtunu osas, et QQ sekkus tema ja YY ning poja AA vahelisse suhtlusesse ilma, et oleks saanud selgust, mis toimub. QQ tuli ligi ja hakkas kaebajat ohjeldamatult lööma, jalaga peksma. Samuti kutsus QQ kohale politsei ilma, et oleks aru saanud, mis oli kaebaja ja YY vahel juhtunud. Kaebaja selgitas, et tema suhted lastega olid enne lahutust YY-st laitmatud (abielu lõppes YY süül, ta suhtles abielu ajal QQ-ga). Kaebaja selgits, et tema poeg AA ei karda teda. Poeg on isaga koos maganud alates ajast, mil ta sai 9-aastaseks, kaebaja suhtleb aktiivselt pojaga Viberis (3-5 korda nädalas), telefonitsi iga päev. Aktiivse suhtlemise tulemusena oli viimati telefoni arve 202 eurot. Niisamuti ei karda teda ka poeg L. Kaebaja väidab, et kõik tema ja YY vahel toimuv on viimase poolt lavastatud, kuna nende vahel esineb ühisvara (korter) jagamise probleem (kaebaja soovib sellest saada 90 000 eurot). YY ei ole nõus sellest rääkima, seetõttu väidabki, et ta kardab kaebajat. Tegelikult kardab YY, et kõik tema poolt valetatu tuleb avalikuks. 3.
4. Kaebaja selgitas abiprokuröri poolt kriminaalasja nr 21231502772 materjalidele tuginemise osas, et sealt nähtuvat mingit jalahoopi ei ole kaebaja YY-le andnud. Tunnistaja AA kordas selles osa oma ema valesid ütlusi. Kaebaja selgitas, et tema YY jalaga ei löönud, ta tabas teda jalaga, kui ta läks YY abistama katki läinud kilekotis olnud riiete kokkukorjamisel. Ka AA kinnitas seda asjaolu. Kaebaja märgib, et kui ta oleks YY jalaga löönud, siis oleks tal pidanud sellest ka sinikas tekkima. Seda aga ei tekkinud. Lisaks toimus sündmus koridoris, mis on nii väike, et kui seal on 3 seisvat inimest, siis ei saa neljas näha nende vahel toimuvat. Kaebaja väitis, et tunnistaja AA selgitusi ei saa võtta tõe pähe, kuna ta kirjeldab asjaolusid, milliste nägemiseks oleks ta pidanud nägema YY-st läbi. Kaebaja väitis, et tema ei ole YY jalaga löönud, ka pole toimunud teisi talle kahtlustuses ette heidetud tegusid, nagu 2020 oktoobris tema poolt YY kägistamist. Ka selles osas kordab tunnistaja AA ema sõnu. Tegelikult oli kaebajal 2020 oktoobris käes küünarkark, seda nähes hakkas YY karjuma pojale, et ta helistaks 112 ja ütleks, et kaebaja kägistab teda. Seda sündmust nägi pealt ka kaebaja tuttav S, kes saab kinnitada, et kaebaja ei kägistanud YY. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS 2

(10)raha, viskas XX talle kaasasolnud suure koti näkku. Seejärel viskas XX ka teise koti kannatanu suunas. Asjad kukkusid kotist välja ja kannatanu asus neid kokku korjama. YY sõnul kasutas XX olukorra ära ja lõi jalaga kannatanut jõuga vastu jalga. Kannatanu tundis valu, hakkas karjuma ja nutma. Kõigepealt tuli kannatanule appi II korrusel elav TT ja seisis tema ning XX vahele, et viimane ei saaks enam kannatanut lüüa. Kannatanu elukaaslane QQ kuulis ka neljandalt korruselt, et kannatanu nutab ja vajab abi. Ta jooksis alla, tõukas XX kannatanust eemale ja viis trepikojast välja, et kannatanu saaks pojaga lahkuda. Edasist kannatanu QQ ja XX vahel ei näinud. 18.04.2021 kell 22.50 koostatud YY isiku läbivaatuse protokolli kohaselt YY juures visuaalsel vaatlusel (sh paremal jalal) väliseid vigastusi ei tuvastatud. 4.3.

1. Tunnistaja 10-aastase AA poolt 19.04.2021 kell 13.06 videoülekuulamisel antud ütluste kohaselt soovis tema isa XX 18.04.2021 kella 22.00 paiku temaga kokku saada, ta helistas fonolukule. Tunnistaja läks alla isaga kohtuma koos emaga, kuna üksi kartis. Isa ootas all trepikohas koos kahe kotiga. Isa viskas ühe koti tunnistajale. Siis hakkas isa ema peale karjuma, et kui halb ta on, et ta ei ela temaga ja elab teise mehega, kes meeldib lastele rohkem, kuna ta ei joo ega suitseta. Karjumise ajal viskas isa teise koti emale, see läks katki ja ema hakkas asju maast kokku korjama. Siis lõi isa jalaga ema vastu jalaga, ema hakkas karjuma ja nutma. Seda kuulis kasuisa, kes jooksis alla emale appi. Ka korteritest tuli inimesi välja, et aidata. Isa ja kasuisa karjusid üksteise peale, tõukasid üksteist ja isa hoidis kasuisa rinnust kinni, kasuisa lõi isa, mille peale isa kukkus. Kohaletulnud politsei tuvastas isal alkoholijoobe ja võttis ta endaga kaasa. 4.3.
2. 19.04.2021 kell 12.00 on QQ tunnistaja ülekuulamisel märkinud, et „18.04.2021 õhtusel ajal, kella 21.00 ja 22.00 vahel viibisin aadressil XXX, Tallinn asuva korteri vannitoas, kui minu juurde tuli mu pruut YY. Y ütles, et domofonile helistab tema endine abikaasa O , kes tahab üle anda nende ühistele lastele asju. Y ütles tema ja O ühisele pojale H-le, et ta läheks alla, võtaks asjad ja tuleks tagasi korterisse. H hakkas nutma ja röökima, et ta ei taha minna isa juurde, kuna kardab teda.. Siis läksid Y ja H koos alla (korter asub neljandal korrusel). Mina jätsin korteri välisukse lahti ja tulin korterist välja, et näha, mis trepikojas toimub. Y ja O rääkisid omavahel soome keeles. Mina kuulsin, kuidas O karjus. Mina soome keelt ei valda, ja oska öelda, mida ta karjus. Vaatasin trepist alla ja nägin, kuidas O viskas Y suunas musta värvi kilekotti, mille sees olid asjad. Ma ei näinud, kas ta tabas selle kilekotiga Yt. Kilekotist kukkusid asjad – jalatsid ja riided välja. Y hakkas asju põrandalt korjama – see toimus trepikojas, esimesel korrusel, trepikoja välisukse ja trepi juures, ja siis lõi O teda ühel korral jalaga keha piirkonda (ma ei näinud, kuhu täpselt). Siis ma jooksin trepist alla, haarasin O l riietest kinni, panin ta kõhuli maha ja hoidsin tal vasakust käest kinni. Siis helistasin politseisse. Hoidsin teda kinni kuni politsei tulekuni. Y ütles, et O lõi teda jalaga vastu paremat jalga ja rääkis, et ta tundis tugevat füüsilist valu parema jala piirkonda. Ma ei näinud, kuhu O Y lõi, aga selgus, et jala piirkonda. Nähtavaid tervisekahjustusi ma Y-l ei näinud. ... Ma nägin ainult seda, kuidas O lõi Y ühe korra jalaga…“. QQ ütlusi kinnitavad tema kõned häirekeskusele, selgitus sündmuskohale saabunud politseinikele (vormikaamera salvestis) ja patrullpolitseinik PP poolt sündmuskohal nähtu. Tunnistaja sõnul nägi ta kella 22.25 paiku koos paarimees GG-ga trepikoja ees maas kahte meesterahvast üks oli teise peal, pealmine hoidis maaslamavat meest kinni. Kinni hoidjaks osutus QQ, kinni hoitavaks XX. QQ sõnul oli XX-l tekkinud tüli endises abikaasa YY-ga ja XX oli teda jalaga löönud, mispeale oli YY appi hüüdnud. QQ läkski appi. 4.3.
3. 19.04.2021 kell 14.00 toimunud kahtlustatava ülekuulamisel selgitas XX, et ei olnud 18.04.2021 kella 22.00 paiku YY XXX, Tallinn maja trepikojas valutekitavalt ühe korra jalaga vastu jalga löönud. XX märkis, et „ma ei ole näinud oma poegi poolteist kuud, kuna endine abikaasa Y ei lubanud mul nendega suhelda. Olen korduvalt pöördunud Y poole palvega lubada mul suhelda lastega, kuid Y vastas, et need on tema pojad ja keelas mul nendega suhelda. 4

(10)18.04.2021 kella 22.00 paiku tulin Y juurde, kus elavad mu pojad ja tõin temale 2 kilekotti riietega. Riietest oli juba varem juttu olnud, ja Y oli mulle öelnud, et ära osta liiga palju riideid“. Ülekuulamisel väitis XX, et ta oli enne ülekuulamist käinud arsti juures oma tervislikku olukorda kontrollimas, arst tuvastas, et XX-l oli süda rütmist väljas. Lisaks sellele leidis arst, et tema silma oli tabanud löök, kuna silma ümbrus oli sinine ja lisaks leidis, et tema pimesool on rebenenud ja, et see on reaktsioon eelmisel päeval toimunud juhtumile. 18.04.2021 kell 23.54 XX läbivaatuse protokollist nähtuvalt oli tal tuvastatud vasaku silma juures paistetus ja punetus, paremal pool otsmikul punetus. 4.3.

1. Kriminaalasja nr 21231500772 materjalidest nähtuvalt on tuvastatud 18.04.2021 kella 22.00 paiku XXX, Tallinn asuva maja trepikojas alkoholijoobes XX poolt endise abikaasa YY ründamine sõnaliselt ja siis ka füüsiliselt: kõigepealt asjadega kotiga viskamine ja seejärel valutekitatavalt teda jalaga vastu jalga löömine, mille tulemusena hakkas YY nutma ja kutsus abi. Appi tulnutest (TT ja QQ) QQ tõukas XX löögiga YY-st eemale trepikojast välja, haaras tal riietest, pani ta kõhuli maha, hoidis vasakust käest seljal kinni ja surudes teda enda keharaskusega maha, kutsus politsei. XX selle tegevuse raames oma rünnet enne selle mahasurumist ei lõpetanud. Nii tekitas QQ XXle tema ründe tõrjumise käigus tervisekahjustusi: vasaku silma juures oleva paistetuse ja punetuse ning paremal otsmikul punetuse. Nendest asjaoludest nähtuvalt ei ole aga kinnitust leidnud kuriteoavalduses märgitud faktid, et sellel õhtul oleks XXX, Tallinn trepikojas QQ põhjendamatult XX rünnanud, löönud teda kotiga vastu kõhtu ja kaks korda jalaga. 4.3.
2. QQ on YY-le appi tulles tõrjunud XX-st lähtunud YY õigusvastast füüsilist rünnet, ta on tegutsenud hädakaitseseisundis. QQ-le teadaolevalt oli XX olnud ka varasemalt YY suhtes vägivaldne. QQ oli YY-ga koos elanud u 1 aasta ja selle aja jooksul oli XX erineval politsei sekkumist vajaval moel YY tülitanud (vt 19.04.2021 õiend kriminaalasjas nr 212315000772 67 väljakutse kohta ajavahemikul 01.01.2017-19.04.2021). Seetõttu oli QQ-l põhjust ka arvata, et tema poolt 18.04.2021 õhtul nähtud YY ühekordne löömine ei pruukinud sellega piirduda. Ründe tõrjumisel on QQ kasutanud XX suhtes füüsilist jõudu: tõugates ta löögiga YY-st eemale ja surudes ta keharaskusega maha, muutes ta liikumisvõimetuks. Selle tegevuse raames ei ole QQ ületanud hädakaitse piire. XX-l tuvastatud tervisekahjustused on saanud füüsilise jõu kasutamise tulemusena, milline on olnud proportsioonis XX-st lähtunud ohuga. 4.3.
3. Riigiprokuröri hinnangul oli QQ poolt XX ründe tõrjumine vajalik, sest nagu öeldud oli XX juba ka varasemalt olnud YY suhtes vägivaldne ja rikkus 18.04.2021 talle sellise tegevuse tõttu 26.01.2021 kohaldatud lähenemiskeeldu. QQ poolt kasutatud viis XX ründe tõrjumiseks oli sobiv, see lõpetas tema ründe ja võimaldas YY-l koos pojaga turvaliselt sündmuskohalt lahkuda. QQ poolt XX suhtes kasutatud füüsiline jõud trepikojast välja tõukamisel, tema kõhuli maha surumisel ja selliselt hoidmisel on olnud proportsioonis XX-st lähtuva ohuga, selle raames XX-l tekkinud tervisekahjustused on tulenenud XX poolt lähtunud ründe tõrjumistegevusest: paistetus ja punetus vasaku silma juures XX-le antud löögist ta YY-st eemale, trepikojast välja tõugata ning punetus paremal otsmikul ta ründe lõpetamiseks asfaldile jõuga maha surumisest. 4.3.
4. Nii leidis riigiprokurör kokkuvõttes, et kuivõrd kuriteoavalduses kirjeldatud QQ poolt 18.04.2021 kella 22.00 paiku XX suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise asjaoludes ei ole tuvastatav QQ tegevuse õigusvastasus, ta on tegutsenud XX ründe tõrjumisel KarS § 28 mõttes hädakaitseseisundis, siis puudub ka alus nende asjaolude osas eraldiseisvalt kriminaalmenetluse alustamiseks. 4.
5. Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et kuivõrd XX Riigiprokuratuurile esitatud kaebus ei sisalda selliseid argumente, millised võimaldaksid 20.05.2021 koostatud teatises nr 21730000175 vastu võetud kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust muuta või tühistada, jäetakse see rahuldamata. 5

(10)KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE

1. Riigiprokuratuuri 14.06.
2. a määrusele esitas kaebuse kannatanu XX esindaja vandeadvokaat K. Isokoski, kes palub välja nõuda kriminaalasja nr 21231500772 materjalid ning tühistada Riigiprokuratuuri 14.06.2021 määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri alustama QQ suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel XXle kehavigastuste tekitamise eest. 5.
3. Kaebuses märgitakse esmalt, et XX ei nõustu Riigiprokuratuuri põhjendustega. Nimelt taotles XX kriminaalasja algatamist QQ suhtes KarS § 121 lg 1 tunnustel, kuna QQ oma tegevusega tekitas talle kehavigastusi. QQ tegevus ei lähtunud YY kaitsmise motiivist, vaid isikliku vaenu pinnalt. QQ lõi XX näkku, kaks korda jalaga, lõi otsmikuga vastu maad, väänas vasakut kätt. 18.04.2021 toimunud XX läbivaatuse protokollist nähtuvalt on tal tuvastatud vasaku silma juures paistetus ja punetus ning paremal pool otsmikul punetus. 5.
4. Riigiprokuratuur on asunud seisukohale, et QQ on YY-le appi tulles tõrjunud XX-st lähtunud YY õigusvastast füüsilist rünnet. QQ poolt XX suhtes kasutatud füüsiline jõud trepikojast välja löömisel, tema kõhuli maha surumisel ja selliselt hoidmisel on olnud proportsioonis XX-st lähtuva ohuga ning QQ on tegutsenud hädakaitseseisundis KarS § 28 mõttes. Riigiprokuratuuri määrusest nähtub, et on uuritud valikuliselt kriminaalasjas nr 21231500772 kogutud tõendeid. Riigiprokuratuur on arvestanud ainult neile sobivaid ütlusi ning meelevaldselt teinud neile sobivaid järeldusi ning jätnud arvestamata XX seisukohta tõendavad ütlused. 5.
5. Tunnistaja QQ poolt 19.04.2021 antud ütluste kohaselt tunnistaja nägi, et O lõi YY ühel korral jalaga keha piirkonda (ta ei näinud, kuhu täpselt). Siis ta jooksis trepist alla, haaras O l riietest kinni, pani ta kõhuli maha ja hoidis tal vasakust käest kinni. Siis helistas ta politseisse. Tunnistaja QQ räägib riietest kinni haaramisest ja kõhuli maha panemisest. Riigiprokuratuuri määruses aga räägitakse pikali löömisest, mis seletaks verevalumid XX silma juures. Arusaamatu on, kuidas QQ sai neljandalt korruselt näha seda, mis toimus esimesel korrusel välisukse juures XX ja YY vahel. Samal ajal QQ ise häirekõnet helistades teatas, et ta täpselt ei näinud. Samuti teatas QQ häirekeskusele, et ta lihtsalt peatus, et aidata. Vaatamata sellele ei ole prokuratuur pidanud vajalikuks välja selgitada vastuolusid QQ ütlustes ning seda, milline QQ tegevus konkreetselt oli. 5.
6. Tunnistaja AA (XX ja YY alaealine poeg) ütlusi on Riigiprokuratuur arvestanud osaliselt, tähelepanuta on jäetud ütlused osas, mis puudutavad QQ tegevust. Tunnistaja AA on 19.04.2021 andnud ütlusi, mis käsitlevad QQ tegevust: ” XX lõi ema jalaga ja siis Y (kasuisa) kuulis seda ja tal oli see viimane närv, kuna ta on koguaeg seda tahtnud teha, aga ema ei ole lubanud ja siis ta lihtsalt jooksis alla, pani ema kaugemale ja siis algas kaklus, nad karjusid üksteise peale, ropendasid ja siis lõpuks Y lõi teda vastu nägu ja siis XX kukkus ja siis ta hakkas teda seal peksma. AA ütlused kinnitavad XX aluseid kriminaalasja algatamiseks QQ suhtes. Ei ole päris otseselt arusaadav, mida mõeldakse selle all, et QQ on koguaeg tahtnud seda teha, aga YY ei ole seda lubanud, kuid QQ järgnevat tegevust arvestades on ilmselge, et selle all mõeldakse XX-le peksa anda. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et QQ ja XX karjusid üksteise peale ja ropendasid ja peale seda QQ lõi XX pikali ja hakkas peksma. Selleks ajaks YY oli juba lahkunud ning XX ei kujutanud talle mingit ohtu. Seega ei saa lugeda QQ tegutsemist hädakaitseseisundis tegevuseks, vaid tegemist oli QQ personaalse rünnakuga XX vastu. 5.
7. 18.04.2021 koostatud kiirabikaardi kohaselt on XX-l lisaks 18.04.2021 saadud kehavigastustele (pindmine peavigastus)
8. a teostatud operatsiooni tagajärjel tekkinud kõhusong. QQ tegevus, keha piirkonda löömine ja maas kinnihoidmine, on tunduvalt halvendanud XX tervislikku seisundit ja põhjustanud verevalumi mao piirkonda. XX on sunnitud Tallinna Vanglas igapäevaselt ravimeid tarvitama. Tervisekaart esitatakse täiendavalt. 6

(10)5.

1. Eeltoodu alusel on XX seisukohal, et on alust kriminaalasja algatamiseks QQ suhtes talle kehavigastuste tekitamisel 18.04.
2. a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, Riigiprokuratuuri määruse kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuurist välja nõutud kriminaalasja nr 21730000175 alustamata jätmise materjalid kui ka menetletava kriminaalasja nr 21231500772 materjalid (millega on samuti ühendatud kriminaalasi nr 20231501837 – 02.09.
4. a episood), mis on vahetult seotud antud sündmuse asjaolude ja sellega seotud isikutega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 14.06.
5. a määruse tühistamiseks ning kohustamiseks kriminaalmenetlust alustada. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel kaalutud piisava põhjalikkusega tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses.
6. Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejate põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja ei pea vajalikuks üle korrata asjaolusid selle kohta, miks antud juhul pole võimalik sedastada kuriteo toimepanemist QQ poolt. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud. Seejuures on riigiprokurör igakülgselt oma seisukohta põhjendanud, samuti nagu ka eelnev menetleja, mistõttu ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu menetleja põhjenduste ja käsitlusega, ei tähenda iseenesest seda, et menetleja on jõudnud ebaõigele järeldusele selle kohta, et puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Riigiprokuratuur leidis põhjendatult, et kaebuses välja toodud isiku QQ käitumises ei ole kõnealusel juhul tuvastatavad KarS 121 järgi sätestatud kuriteo tunnused, sest QQ tõrjus YYle appi tulles XX-st lähtunud YY õigusvastast füüsilist rünnet, tegutsedes hädakaitseseisundis, kuid ei ületanud hädakaitse piire. Seega kasutas QQ YY suhtes toimepandud ründe tõrjumisel ja selle lõpetamiseks XX vastu küll füüsilist jõudu, mille käigus sai XX tõepoolest tervisekahjustusi, kuid need olid proportsioonis XX-st lähtunud ohuga YY-le, sest XX on varem kasutanud füüsilist vägivalda YY suhtes ja ka kõnealune sündmus sai alguse sellest, et XX kasutas taas YY suhtes vägivalda, kuigi tal oli viimase suhtes koguni ajutist lähenemiskeeldu kohaldatud ja QQ sekkus kõnealusel juhul vältimatult selleks, et selline rünne XX poolt YY suhtes lõpetada ja takistada ründe jätkumist. Seega oli ründe tõrjumine QQ poolt kooskõlas taotletava eesmärgi – YY kaitsmisega ja tema tegevus lähtus YY kaitsmise motiividest, mitte isikliku vaenu pinnalt, sest XX oli ka varasemalt ja tarvitas ka vahetult sellele eelnevalt YY suhtes vägivalda. Sellele, et XX on varasemalt füüsilist vägivalda YY suhtes tarvitanud viitab kriminaalasjaga nr 21231500772 ühendatud teine kriminaalasi varasema vägivallaepisoodiga seoses 02.09.
7. a. Seda ei muuda olematuks kaebuse esitaja kahtlus selles, kas QQ sai sündmust ikka neljandalt korruselt pealt näha, sest esiteks kinnitas QQ ise, et nägigi vaid põgusalt löömist, mitte seda, kuhu XX löök YY täpselt tabas. Teiseks ei ole küsimust selles, et YY nuttis ja karjus, millele reageerisid ka naabrid, saades aru olukorra tõsidusest, seega pidi ka sellises olukorras möönma QQ vajadust elukaaslasele appi minna võimaliku ründe tõrjumiseks, mida oli alus eeldada ka ainuüksi XX varasema vägivaldse käitumise pinnalt YY suhtes, mis oli ka põhjuseks, miks oli kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu. Kusjuures asja materjalidest nähtuvalt oli sunnitud politsei korduvalt sekkuma perevägivalda, mis oli tingitud XX joobeseisundist ja sellest tulenevatest konfliktidest ja nende sagedaste juhtumite tõttu oli pere sattunud ka lastekaitse huviorbiiti ja ka kahetsusväärselt antud sündmuse tunnistajaks olnud XX ja YY ühisele lapsele oli tema üleelamiste tõttu osutatud vajalikku nõustamist. Seega oli kõige eeltoodu pinnalt küllaldane alus karta vägivaldse käitumise jätkumist YY suhtes. Seda ei muuda samuti olematuks asjaolu, kas rüseluse käigus QQ XX vaid tõukas või siiski lõi, sest 7

(10)kahtlust pole selles, et sellise QQ tegevuse käigus XX tõepoolest tervisekahjustusi sai, kuid need olid ometi vajalikud XX poolse ründe tõrjumiseks ja ründe võimaliku jätkumise takistamiseks YY suhtes ja kooskõlas taotletava eesmärgi – YY kaitsmisega.

1. Seejuures ei oma olulist tähtsust ka X-de poja tunnistus, mille pinnalt võiks justkui välja lugeda, et QQ oli juba varem avaldanud soovi kaebuse esitaja korrale kutsumiseks. Nimelt, kaebuse esitaja järjepideva käitumise pinnalt (alkoholijoobes konfliktid ja vägivald YY suhtes) oli inimlikult mõistetav soov lõpetada järjepidev rünne XX poolt QQ elukaaslase YY vastu. Tähtsust omab aga seejuures eelkõige asjaolu, et mitte QQ ei rünnanud väidetavast isiklikust vaenust lähtuvalt kaebuse esitajat (nagu väidetakse kaebuses), vaid alles XX poolt YY ründamisel sekkus QQ konflikti ja asus seejärel XX rünnet tõrjuma olemasolevate ja kohaste vahenditega, mille käigus sai viimane paratamatult tervisekahjustusi. Jõu kasutamine QQ poolt oli aga põhjendatud XX ründe tõrjumiseks ja selle jätkuvuse ärahoidmiseks, mis eskaleerus XX mahasurumise ja kinnihoidmisega kuni politsei saabumiseni, kelle QQ oli seejuures ise kutsunud. Ei ole välistatud, et QQ poolt XX mahasurumise ja kinnihoidmise käigus võis viimane saada vigastuse otsmikule ja ka operatsioonijärgne kehaline olukord võis saada mõnevõrra kannatada (konkreetsed andmed selle kohta siiski puuduvad) ning samuti võis XX käsi väändumiskahjustusi saada, kuid see kõik oli vajalik tema enda poolsest käitumisest tingitud ohu mahasurumise ja õigusvastase käitumise jätkumise takistamise vajadusest lähtuvalt. Seejuures ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas XX uksest välja toimetamise, maha surumise ja kinnihoidmise ajaks oli vahetu rünne YY suhtes selles mõttes juba lõppenud, et viimane oli sündmuskohast eemale lahkunud, sest küsimust pole selles, et QQ tegutsemine sai alguse ja oli jätkuvalt kantud kaebuse esitaja poolsest ründest YY vastu ja sellise ründe tõrjumise eesmärgil ja seega QQ tegutses YY kaitsmise vajadusest lähtuvalt.
2. Ringkonnakohtu selline seisukoht on kooskõlas sarnase kohtupraktikaga (Riigikohtu lahend nr 1-19-8038), kus hädakaitseseisundis olnud isikule hädaabi pakkunud isiku tegevuse tulemusel saabus koguni ründajale surm ja kus leiti, et kuigi isik, kelle vastu rünne valdavalt suunatud oli ja kelle kaitsmise eesmärgil ründe tõrjuja tegutses, oli tegelikult ise selleks ajaks pigem sündmuste keskelt taandunud ja lahkunud kaugemale (eemale ründajast ja tema võimalikus jätkuvast ründest) ja ründe intensiivsus oli seega selleks ajaks hääbunud ja ajaliselt oli sündmuste keskmest juba mõni aeg möödunud, oli hädaabi teostanud isik hädakaitseseisundis olnud isiku kaitsmisel tegutsenud ikkagi jätkuvalt vaid tahtlusega tõrjuda rünne ja selle võimalik jätkuvus, et hoida ära võimalik hädakaitseseisundis olnud isiku õigushüvede jätkuva kahjustamise võimalus (mis oli jätkuvalt reaalne) ning tema käitumine ründe tõrjumisel, mis oli ometi sedavõrd intensiivne ja selliseid kaitsevahendeid kasutav, et tõi endaga kaasa ründaja surma, siis ei olnud ometi ründe tõrjuja (hädaabi teostaja) käitumine õigusvastane, kuivõrd tegemist oli hädakaitseseisundiga, mille piire ei ületatud. Seega selles kontekstis ründe tõrjumine ja selle lõpetamine isegi, kui QQ käitumine oli intensiivne ja ta kasutas rohkem jõudu, kui XX-le sobinuks, põhjustades talle mõningase tervisekahjustuse, oli võttes arvesse XX käitumist YY suhtes ja seda, et rünnet oli vaja tõrjuda ja takistada selle jätkuvus, oli QQ käitumine ikkagi proportsionaalne ründe tõrjumiseks ja jõudu ei kasutatud rohkem, kui oli vajalik ründe lõpetamisesk, et takistada XX vägivaldne käitumine YY suhtes ja selle võimalik jätkuvus.
3. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Käesoleval juhul esines QQ käitumises hädaabi kujul õigusvastasust välistav asjaolu. Lahendada küsimus sellest, kas YY kui KarS § 28 lg 1 tähenduses teine isik oli vaatlusalusel hetkel hädakaitseseisundis, tuleb sellele vastata 8

(10)jaatavalt. Hädakaitseseisund eeldab KarS § 28 lg 1 kohaselt kas vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet. Otsustamaks, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et järgneda võib vahetu rünne, tuleb igal üksikjuhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal. Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. Seega ei eelda hädakaitseseisund veel mingi õiguse kahjustamist, vaid piisab sellest, kui on reaalne oht, et ründaja käitumine selleks kohe muutub/on muutumas ning kaitsetegevusega viivitamine tõstaks ebamõistlikult kahjuliku tagajärje saabumise riski. Asjaomases praktikas on rõhutatud sedagi, et võimaliku hädakaitse situatsiooni tunnustamiseks ei tule vaadelda mitte vahetult enne hädakaitsetegevust toimunut, vaid ka sellele eelnenud sündmuste käiku. Aluseks tuleb seega võtta sündmuste käik tervikpildis. Materjalide kohaselt olid käesoleval juhul toimunud varasemad füüsilised ründed korduvalt XX poolt YY vastu, millega seoses oli kutsutud välja lugematu arv kordi ka politsei, oli juba alustatud ka kriminaalmenetlust (mis küll esmalt lõpetati, kuid käesolevate sündmuste valguses uuendati) ja kohaldatud ka ajutist lähenemiskeeldu. Antud juhul kasutas XX lisaks varasemale vägivaldsele käitumisele YY suhtes uuesti vahetult enne QQ sekkumist YY suhtes vägivalda, millise ründe tõrjumiseks ja jätkuvuse vältimiseks QQ sekkus. Kusjuures oli küllaldane alus karta XX poolt vahetult toimunud ja ka varasema käitumise pinnalt ründe jätkumist YY suhtes, mistõttu sellises olukorras tuleb lugeda rünne jätkuvaks ning seega vahetuks seni, kuni toimunu tehiolud enda terviklikkuses annavad alust uskuda selle kordumist. Nii QQ-l kui ka YY-l oli seetõttu eelnevate sündmuste käiku arvesse võttes alus karta, et XX võib vägivallategude toimepanemist YY suhtes jätkata. Seega ka mõttelise objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt tuleb jaatada jätkuvat ründeolukorda, kuivõrd XX-st lähtuv oht ei olnud olemasoleva teabe valguses mingil moel n-ö üle hinnatud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et YY oli XX-st lähtuva jätkuva ründeohu tõttu hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 tähenduses ning QQ-l oli õigus hädakaitsetegevusele hädaabi vormis. Seega tuleb ka hädaabi korral ründe tõrjumise õigusena mõista ründe täieliku lõpetamise õigust selleks sobiva vahendiga. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid seda vaid juhul, kui isikul on valida mitme samaväärse kaitsevahendi vahel, s.o isik ei pea võtma üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski. QQ valitud vahend hädakaitseõiguse teostamiseks oli vaieldamatult sobilik, lõpetades õigusvastase ründe lõplikult, kahjustamata ründajat ebaproportsionaalselt ja ülemäära. Seega oli kaitsevahend säästvaim, takistas ründe jätkumise, kuid ei kahjustanud ründajat kuidagi ülemäära. Samuti ei ole kõnealusel juhul alust rääkida ka hädakaitsepiiride ületamisest, kuivõrd kasutatud kaitsevahend ei olnud ilmses mittevastavuses ründe ohtlikkusega. Samuti tegutses QQ vältimatult ka kaitsetahtega. 11. Seega jäeti põhjendatult kriminaalmenetlus alustamata tulenevalt QQ käitumisest konkreetse sündmuse ajal, kuivõrd viimane tegutses hädakaitseseisundis, mille piire ta ei ületanud. Küll aga viitas kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustamisel menetleja põhjendatult ka sellele, mis sel hetkel aktuaalne oli, et kriminaalmenetlust alustatakse konkreetse kuriteosündmuse osas ja 9

(10)selles osas on antud juhul juba ka kriminaalmenetlust alustatud. Selle käigus selgitatakse välja kõik tehiolud, teostatakse vajalikud menetlustoimingud ja kogutakse kõik võimalikud tõendid ja tehakse otsustus isikute menetlusseisundi osas, milline võib menetluse jooksu tulenvalt kogutud tõendite sisust ja tegelikest asjaoludest ka muutuda. Seega olukorras, kus konkreetselt XX kuriteokaebuse alusel QQ suhtes menetlust sama sündmusega seoses teistkordselt ei alustata, ei tähenda, et kõiki asjaolusid teise menetluse raames, mis on seotud sama sündmusega, välja ei selgitata ja ei kontrollita ka XX versiooni juhtunust ja tema väiteid QQ käitumise kohta. Tõsi, kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on käesolevaks ajaks sõlmitud prokuratuuris kokkulepe ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on jõudnud viidatud kriminaalasi kohtumenetlusse. Seega on käesolevaks ajaks olukord muutunud selles osas, et XX väited QQ kui võimaliku kahtlustatava kohta ei leidnud kriminaalmenetluse jooksul siiski küllaldaselt tõendamist. See ei tähenda aga seda, et menetleja oleks sellisele järeldusele ebaõigesti jõudnud. Käesoleval juhul ei olnud alust sama kuriteosündmusega seoses teise kriminaalmenetluse loomine samade asjaolude väljaselitamiseks ja samade menetlustoimingute teostamiseks. Küll aga ei ole kaebuse esitaja väited leidnud kinnitust QQ kui võimaliku kahtlustatava kohta ja tema poolt kuriteo toimepanemise kohta KarS § 121 järgi, mistõttu jäeti kokkuvõtvalt kriminaalmenetlus põhjendatult alustamata ja puudub alus kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamiseks eraldi väidetavalt XX suhtes toimepandud kuriteoga seoses. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on kooskõlas seadusega, mistõttu puuduvad alused seadusliku Riigiprokuratuuri otsustuse tühistamiseks. 12. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 14.06.2021. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10