) § 134 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 euro suuruse rahatrahviga. Keila Linnavalitsuse
lg 1 järgi selle eest, et ta olles kinnisasja kaasomanik jättis ehitise kasutamisel ja korrashoiul täitmata ehitusseadustiku nõuded, põhjustades sellega ehitise lagunemise ning varale ja keskkonnale ohtlikuks muutumise. Nii väärteoprotokolli kui väärteootsuse kohaselt rikkus V R sellise tegevusega
, 8; § 11 lg 1 ja § 16 lg 1, 2 sätestatut ning pani toime
Kaebus: V Ri esindaja Aleksei Smelov esitas Keila Linnavalitsuse 20.03.2020 otsusele kaebuse, mille kohaselt paluvad nad otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 162/329620000001 või alternatiivselt teha uus otsus, millega tühistada kohtuvälise menetleja väärteoasjas 162/329620000001 tehtud otsus osaliselt, s.o mõistetud rahatrahvi suuruse osas ja teha väärteoasjas uus otsus, millega kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaõige. Kaebaja ei ole toime pannud otsuses kirjeldatud tegu, mille eest teda karistati. Vastavalt otsusele ja protokollile kaebaja väärteo objektiivse koosseisu tunnused on kirjeldatud järgmiselt: „Kaebaja V R on kinnistu xxx, katastritunnus xxx (Kinnistu) kaasomanik xxx (31,5%) ulatuses alates 09.01.2017 a. (Kaasomanik). Kaebaja V R ehitise kaasomanikuna on jätnud täitmata
tulenevad (rikkunud) ehitisele esitatavaid nõudeid, mis on ehitusseadustiku § 134 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav väärtegu.“ Kohtuväline menetleja otsuses leidis, et kaebaja väärteo toimepanemine on tõendatud 11.02.2020 a. a. kell 12.00 koostatut paikvaatluseprotokolliga xxx, katastritunnus xxx, mille kohaselt kinnistul viidi läbi paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et kinnistul asub lagunenud abihoone ja lagunenud fassaadiga elumaja. Seega otsuse aluseks on toodut asjaolu, et kaebaja väidetav väärtegu seisneb selles, et kaebaja kinnistu kaasomanikuna rikkus ehituseadustiku nõuded. Kaebaja leiab, et selline kohtuvälise menetleja otsuse alus on ebaõige ja vastuolus asjaoludega. Kaebaja ei ole kinnistu kaasomanik ja seega tema kuidagi ei saanud panna toime kirjeldatud otsuses ja protokollis väärteo. Kaebaja on kinnistul asuva korterelamu korteriomandi omanik (lisa 3, väljavõtte kinnistusraamatust) ning kinnistul on asutatud korterühistu. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul kaebaja ei ole pannud tegu kirjeldatus otsuse ja protokollis, kuna tema ei ole kinnistu kaasomanik. KarS § 218 lg 1 järgi väärteona karistatav üksnes tingimusel, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt äriregistri väljavõttele kinnistul on asutatud xxx korteriühistu, r.k. xxx (Korteriühistu) (lisa 4, väljavõtte äriregistrist) korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 2 kohaselt korteriomandid ja korteriühistu luuakse kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi loomise kokkuleppega või kinnisasja omaniku jagamisavaldusega. KrtS § 1 p.4 kohaselt korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. KrtS § 1 p.1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 3 kohaselt isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Kaebaja leiab, et KrtS-st ei tulene, et konkreetsel korteriomanikul oleks lasunud iseseisev õiguslik kohustus tagada kinnistu mõtteliste osade korrashoid. KrtS kohaselt korteriomanikud vastutavad kinnistu ehitiste korrastamise eest korteriühistu kaudu aga mitte isiklikult. See kaebajal oli põhjendatud ootus, et kinnistu ehitistega tegeleb ja nende korrashoiu eest vastutab korteriühistu. Seega isegi kui oletada, et kaebajal tõepoolest oleks kohustus isiklikult hoida korras kinnistu ehitisi, ka siis kaebaja ei ole tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna temal oli põhjendatud ootus, et kinnistu ehitistega tegeleb ja nende korrashoiu eest vastutab korteriühistu vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse nõuetele. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Antud väärteomenetluses ei ole tõendatud, et kaebaja võis tegutseda vähemalt kaudse tahtlusega ja võis tahtlikult soovida mitte tegeleda kinnistu ehitiste korrastamisega. Seega juba ainult selle põhjuse alusel väärteomenetlus kuulub lõpetamisele koosseisu puudumise alusel VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Vastavalt otsusele „Väärteo kvalifikatsioon: ehitusseadustik § 134 lg 1 „ Ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale või keskkonnale” Otsuses ei ole toodut ühtegi tõendit või asjaolu, mis tõendaksid, et on olemas vara, millele kinnistu ehitused on toonud ohtu mingi varale. Otsuses ei ole toodut ühtegi tõendit või asjaolu, mis tõendaksid, et kinnistul asuv abihoone ja elamu on toonud ohtu keskkonnale. Kaebaja leiab, et tema ei ole rikkunud ehitusseadustiku. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebaja leiab, et kaebaja teos puuduvad subjektiivse koosseisu tunnused ja tema tegevusetus ei ole õigusvastane. Kaebajale karistuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, samuti ei vasta karistus kaebaja süü suurusele. Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (KarS § 56 lg 1) ja kaebajale karistuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebaja leiab, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid tema hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka menetlusaluse isiku isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kaebaja töötab õpetajana koolis. Arvestades kaebuses esitatud põhjendusi ja kaebaja isikut ei saa käesoleval juhul 800 euro suuruse rahatrahvi määramist põhjendada eripreventiivsete eesmärkide ja õiguskorra tagamise huvidega. Asjaolud ja edasine menetluse käik: Harju Maakohtu 04.09.2020.a otsusega tühistati Keila Linnavalitsuse 20.03.2020.a. otsus väärteoasjas nr 162/329620000001 osaliselt ja tehti uus otsus, millega mõisteti V R süüdi
600 eurot. 10.03.2021 tühistas Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 04.09.2020 otsuse ja saatis V Ri kaebuse Harju Maakohtu teisele kohtukoosseisule uueks arutamiseks. 05.05.2021 kohtuistungil kinnitas kaebuse esitanud isiku kaitsja, et nad jäävad kaebuse juurde ning paluvad kaebuse rahuldada ja menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaitsja leiab, et menetlusaluse isiku tegevuses puudub väärteokoosseis. Menetlusalune isik ei olnud kunagi selle vastu, et tegeleda selle ehitise parandamisega, selles osas on kõik kohtuvälise menetleja avaldused valed. Riigikohus on öelnud (punkt 10.1),
lg 1 tähenduses tuleb tuvastada, et ehitis on ohtlik kellegi teise, mitte ehitisaluse kinnistu omaniku varale. Praeguses väärteoasjas on ainukese ehitisest lähtuva ohuna varale nimetatud ohtu selle samale ehitisele ehk siis ohtu mis
lg 1 tunnustele ei vasta, kuna kohus ei saa faktiliste asjaolude kindlaks tegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, pole selles asjas võimalik tuvastada, kas ehitisest lähtus oht ka kellegi teise, kui ehitisaluse kinnistu omaniku varale. Kohtuvälise menetleja arvamus, et seal võib midagi juhtuda ei ole tõendatud kogutud tõenditega. Oht keskkonnale ei ole tuvastatud. Kohtuväline menetleja jäi jätkuvalt seisukoha juurde, et ehitis ei olnud hooldatud ja korrashoitud ehitusseadustiku nõuetele vastavalt. Ehitise omanik on jätnud täitmata seadusest tulevad nõuded, mille tulemusena hoone laguneb, on kaotanud püsivuse ja visuaalse korrasoleku. Sellises olekus see hoone on ohtlik inimestele, kes seda kasutavad ja kes sinna satuvad, on ohus sõidukid, kes pargivad sinna, kuna juurdepääs on piiramata ja visuaalne korrasolek, oht ühiskonnale andes signaale, et sellised hooned Keila kesklinnas on aktsepteeritavad. Riigikohus on viidanud sellele, et peab täpsustama, mis see oht on varale ja milline oht on keskkonnale. Varale oht on selge, et hoone on kaotanud püsivuse, ta ei vasta ehitusseadustiku nõuetele ja ei teda ei ole nõuetekohaselt hooldatud. Keskkonnale tekkinud on oht isegi suurem, kui varale, kuna keskkond kui selline on põhimõtteliselt kõik, mis meid ümbritseb. Ehk materiaalne, virtuaalne keskkond, ta ohustab linnapilti, kuna asub kesklinnas peatee ääres visuaalselt, mis ehitusseadustik nõuab, et oleks korras. Ohustab sinna sattunud inimesi, kõige suurem oht on lastele. Kuna see oli ka piiramata, siis oli reaalne oht elule ja tervisele. Hoonelt langevad ehitusmaterjalid, eterniitplaadid on alla kukkunud, seal on mingid lauajupid, mis reostavad looduskeskkonda ja linnakeskkonda, ehk on tekkinud jäätmed, mis on oht looduskeskkonnale ja lisaks inimestele oht. Hoonest on tehtud nelja aasta jooksul palju pilte, on vaadeldud koha peal ja läbi aerofotode need ongi tõendusmaterjal, palja silmaga on näha, ilma eksperdi abita, et hoone on osaliselt kokku varisenud ja ta on kaotanud oma püsivuse. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ei ole midagi teinud, ei ole seda hoonet hooldanud, ega remontinud, ei ole täitnud ühtegi ehitusseaduse nõuet. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 119 ja § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; kaebuse lahendamiseks selgitab kohus VtMS §-s 133 sätestatud küsimused. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Esmalt analüüsib kohus kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsust sisuliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et: väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.03.2015. a kohtuotsuse nr 3-1-1-5-15, p 6 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.06.2011. a kohtuotsuse nr 3-1-1-45-11, p 9). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt väljendanud seisukohta, et: VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.12.2014. a kohtuotsuse nr 3-1-1-88-14, p 6.3 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.06.2013. a kohtuotsuse nr 3-1-1-71-13, p 7). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Väärteoprotokollis on V Rile ette heidetud järgmist: 11. 02.2020 kell 12.00 koostati paikvaatlusprotokoll xxx linn, katastritunnus xxx, mille kohaselt on kinnistul lagunenud abihoone ja lagunenud fassaadiga elumaja. Kinnistu kaasomanik on xxx (31,5%) ulatuses alates 09.01.2017.a V R. Abihoone lõunapoolne sein on viltu, selle püsimiseks on see teostatud ajutiste palkidega, mis ei ole ette nähtud hoone püsimiseks. Abihoone katus on 1/2 kuni 2/3 osas sisse varisenud ning hoone konstruktsioonid, sarikad ja seinad on saanud püsivaid kahjustusi. Ehitise katus on osaliselt lagunenud ja seda pole kaua aega hooldatud. Arvestades hoone (ehitise seisundit) ei ole seda nõuete kohaselt hooldatud. Ehitise kasutamine võib olla ohtlik inimeste elule ja tervisele, ehitise ligipääs on piiramata ja eriti ohtlik sinna sattuda võivatele lastele. Hoone välisilme on korratu ja visuaalselt on ehtis inetu, ning kindlasti ei ole seda sellisena ehitatud. Kinnistul asuv ehitis ei ole visuaalselt korras ega vasta
nõuetele. Lagunenud ehtis on ohtlik ümbritsevale keskkonnale, kuna seal kasutatud ja alla kukkunud ehitusmaterjalid (krohv, värv, puit, eterniit jne) saastavad keskkonda ja hoone elemendid on ohtlikud selle lähedusse sattuda võivatele inimestele ja ehitise omanikule. Samuti on ehitis ohtlik varale, kuna see on juba varisenud, tekitanud kahju ning on tõenäoline selle edasine hävimine. Ehitise lagunemisel tekkinud ja kinnistul asuvad ehitusjäätmed reostavad ehitise ümbrust ja keskkonda. sellises seisus ehitist ei ole võimalik ohutult kasutada. Ehitusseadustiku
sätestab nõuded ehitise korrashoiule: ehitise korrashoid hõlmab toiminguid, mille eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.
See on ohutu, kui ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale.
lg 1 sätestab, et ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Ehitiselt eeldatakse selle mehhaanilist vastupidavust ja stabiilsust.
16 sätestab, et ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded.
lg 1 ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek, lg 2: ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise kasutusajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid.
sätestab ehitise omaniku kohustused, mis kohustab tagama ehitise korrashoiu, kasutamise ohutuse ja selle kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Haapsalu mnt 47 asuvat majandushoonet (ehitist) ei ole pika aja jooksul nõuetekohaselt hooldatud ja selle visuaalne korrasolek ei sobi linnapilti. Jättes täitmata ehitise omanikuna ehitusseadustikus toodud nõuded ehitise kasutamisel ja korrashoiul, mis tõid kaasa ehitise lagunemise ja muutumise vara- ja keskkonnaohtlikuks, on V R ehitise kaasomanikuna jätnud täitma
tulenevad nõuded, mis on
Samasugune etteheide V Rile on välja toodud ka kohtuvälise menetleja 20.03.2020.a otsuses. Seega tuleb kohtul käesoleval juhul kontrollida, kas V R on toime pannud talle etteheidetava teo ning kas teda on võimalik sellise teo eest ka karistada. 05.05.2021 toimunud kohtuistungil loeti poolte kokkuleppel avaldatuks varasemad V.Ri antud ütlused, tema uuesti ülekuulamist keegi ei taotlenud. Samuti loeti avaldatuks ka kõik asjale lisatud dokumendid. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt kuulus V Rile xxx linnas kinnistul katastritunnusega xxx korter nr xxx ja korter nr xxx. Notarlepingu p 6.4.1 kohaselt kuulus väärteoprotokolli koostamise hetkel kaebajale 31,5 % xxx kinnistu kaasomandist. Äriregistri väljavõtte kinnitab, et xxx linn kinnistu on kantud registrisse, kui korteriühistu. Käesolevaks hetkeks ei ole enam vaidlust selles, et pärast kinnistu korteriomanditeks jagamist ja korteriühistu loomist on omanik jätkuvalt kohustatud tagama kortermaja ja abihoone nõuetele vastavust.
lg 1 p 4 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Seega ehitusseadustikust tulenevate kohustuste subjektina käsitatakse eeskätt omanikku ehk isikut, kellele kuulub ehitisealuse kinnistu omand. (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 47; Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 2018. a otsus nr 3-15-1607/35, p 10.) Asjaõigusseaduse § 70 lg-te 2 ja 3 järgi on ka kaasomand üks omandi liik. Eeltoodust tulenevalt on
lg 1 kohustatud subjekt muu hulgas ka korteriomanik ning korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei välista tema karistamist
Keila Linnavalitsus tegi V Rile 27.03.2018 ettekirjutuse nr 4.1.-1.3/330-1 xxx kinnistul asuva abihoone korrastamiseks või lammutamiseks. Nimelt kohustati V.Ri ettekirjutusega tagama xxx asuval kinnistul oleva ehitise visuaalne korrasolek, ohutus ja asjatundlik korrashoid. V. Ril tuli korrastada vastavalt nõuetele ja kehtivale ehitusprojektile ehitise katus, seinad, ukseavad ja uksed; taastada hoone kandevkonstruktsioonid, katus ja välisseinad; muuta ohutuks hoone katus, seinad ja kandekonstruktsioonid; taastada ehitise välisilme ja fassaadielemendid, katus ja avatäited (uksed); uksed värvida, korrastada ja muuta ohutuks; hoone seinad katta ühtlase värviga või fassaadikattega, et tagada ehitise visuaalne korrasolek; katus korrastada; tagada hoone ohutus ja visuaalne korrasolek. Vajadusel võis omanik kaaluda ehitise lammutamist, milleks tuli taotleda ehitusluba ja lammutamine pidi olema ohutu ja selle läbiviimine pidi vastama ehitusseadustiku nõuetele. Ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtajaks määrati 01.07.2018. Tallinna Halduskohtu 17.06.2020 otsusega kohustati Keila linna esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus täiteasjas 023/2019/1599 ja keelati Keila linnal 19.08.2019 täitekorralduse alusel sunniraha rakendamine ja sissenõudmine. Kohus asus seisukohale, et korteriühistu moodustamisel läksid ettekirjutusega kaebajale kinnistu kaasomandiga seotud kohustused seaduse alusel üle korteriühistule kui kolmandale isikule. Kohus märkis, et ettekirjutusega pandud kohustusi ei saa käsitleda kui selle adressaadiga lahutamatult seotud kohustusi, kuivõrd tegemist on kaasomandist tuleneva kohustusega, mis võib üle minna, kas seaduse alusel või tehingu alusel. Seega kohtu hinnangul ei pidanud Keila linn tegema uut ettekirjutust, kuid sunniraha rakendamine peale 22.03.2019 üksnes V Ri suhtes ei olnud enam õiguspärane. V.R on 24.08.2020 kohtuistungil kinnitanud, et 26.02.2020 koostati talle protokoll, kinnistu xxx linnas on xxx korteri ja xxx omanikuga. Kuur kuulub korteriühistule. Tema väärteoprotokollis nimetatud abihoonet korrastanud, hooldanud ja remontinud ei ole. Ta ei ela sellel aadressil ja ei takista teistel omanikel teha remonti. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määrav, kas V.R oli eeltoodud abihoone lammutamise poolt või vastu. Väärteoprotokolli koostamise hetkel oli V.R üks kaasomanikest, kaasomand on üks omandi liike ning
lg 1 p 4 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Seega V.R oli väärteoprotokolli koostamise hetkel isikuks, keda võis
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest vastutusele võtta.
lg 1 järgi heidetakse Valeri Rile ette ehitisele esitatavate nõuete rikkumist, mis on toonud kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale või keskkonnale. Nii väärteoprotokolli kui väärteootsuse kohaselt rikkus V R
, § 8; § 11 lg 1; § 16 lg 1, 2 sätestatut.
sätestab nõuded ehitise korrashoiule: ehitise korrashoid hõlmab toiminguid, mille eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.
Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist.
lg 1 sätestab, et ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu.
lg 1 ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Käesoleva väärteomenetluse raames on 11.02.2020.a. koostatud paikvaatlusprotokoll (koos fotodega), millega on tuvastatud, et xxx katastritunnusega xxx kinnistul asub lagunenud abihoone. Abihoone lõunapoolne sein on vajunud viltu, selle püsimiseks on see toestatud ajutiste palkidega, mis ei ole ette nähtud hoone püsimiseks (fotod 1,2,3,7). Abihoone katus on ca ½ kuni 2/3 osas sisse varisenud (fotod 1,2,4,5,7), hoone kandevkonstruktsioonid, sarikad ja seinad on saanud püsivaid kahjustusi. Ehitise katus on kaetud samblaga, eterniidiplaadid osaliselt lagunenud ja pole kaua aega hooldatud. Arvestades hoone seisundit ei ole seda ehitist nõuetekohaselt hooldatud. Hoone kasutamine võib olla ohtlik inimeste elule ja tervisele, hoonele ligipääs on piiramata ja eriti ohtlik on selline ehitis sinna sattuda võivatele lastele. Hoone välisilme on korratu, visuaalselt ehitis kole ja sellisena seda ehitatud ei ole. Seega kogutud tõenditega tuvastatud, et xxx kinnistul asuva abihoonet ei ole
nõuete kohaselt korras hoitud, hooldatud ega pole säilitatud selle seisundit, mis tagaks selle kasutatavuse. Kahtlemata selline osaliselt sisse vajunud katusega, viltu vajunud ja ajutiste palkidega toestatud abihoone võib sinna lähedale sattuvatele inimestele olla ohtlik ning on ka visuaalselt kole. Kuid
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseis näeb ette, et lisaks ehitisele esitatavate nõuete rikkumisele tuleb tuvastada, kas ehitisele esitatavate nõuete rikkumine on toonud kaasa ka ehitisest lähtuva ohu varale või keskkonnale. Kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis on sisustatud ohtu varale ehitise ohtlikkusega sellele ehitisele endale. Riigikohus selgitas, et analoogselt liiklussüütegudega ei ole enda vara kahjustamine karistatav. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et oht varale seisneb selles, et hoone on kaotanud oma püsivuse, ta ei vasta
nõuetele ja teda ei ole nõuete kohaselt hooldatud. Kellegi teise kui omanike vara ohtu seadmist väärteomenetluse raames tuvastatud ei ole. Seega ka käesoleval hetkel on ohuna varale menetleja nimetatud üksnes ohtu sellelesamale ehitisele ehk siis ohtu, mis
Mis puudutab ohtu keskkonnale, siis kohus ei saa nõustuda menetleja käsitlusega, et nimetatud abihoone on visuaalselt ohtlik keskkonnale. Millegi koleda või lagunenu nägemine ei ole ohtlik ning selles ei saa seisneda oht keskkonnale. Riigikohus selgitas, et ehitusmaterjalid küll võivad reostada ümbrust ja saastada keskkonda aga pelgalt ka selle seiga paljasõnalise nentimisega ei saa jaatada ehitisest lähtuvat ohtu keskkonnale
Kohtuliku uurimist pooled millegi täiendada ei soovinud. Väärteomenetluse raames kogutud tõendid näitavad üheselt, et tegemist on küll amortiseerunud hoonega aga konkreetset ohtu keskkonnale kohtuväline menetleja sedastanud ei ole. Paikvaatluse protokollist ja selle fotodest ei nähtu ka sellised asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul jaatada võimalikku keskkonna ohtu. Siinkohal tuleb märkida, et iga ehitis omab mõju keskkonnale aga kas see mõju on viltuvajunud seinte ja osaliselt varisenud katuse tõttu suurem kui siis kui kasutamiskõlbliku hoone korral, on küsitav. Ühtegi reostust tuvastatud ei ole. Samuti ei ole kogutud materjalide hulgas pilte, kas ja kuidas on kukkunud ehitusmaterjalid näiteks maapinnale ning kas ja kuidas on mõjutatud sellega keskkonda. Samuti ei saa kohtu hinnangul samastada ohtu keskkonnale ohuga inimestele (sh lastele). See, et hoone on varisemisohtlik ja ohtlik sinna lähedale sattuvatele inimestele, ei ole käsitletav ohuna keskkonnale. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks väita, et ehitisele esitatavate nõuete rikkumine V.Ri poolt tõi kaasa ehitisest lähtuva ohu varale või keskkonnale, mistõttu teos puuduvad menetlusalusele isiku ette heidetud väärteo tunnused. Eeltoodu tulemusena lõpetab kohus väärteomenetluse väärteomenetlust välistavatel asjaoludel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning tühistab kaevatava otsuse. Kuivõrd eeltoodud põhjustel puudub väärteokoosseis, ei võta kohus seisukohta teiste kaitsja poolt kaebuses esitatud väidete osas. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. V.Ri kaitsja on esitanud tasutaotluse summas 2145,60 eurot. Kohus leiab, et kaebaja õigusabikulud nimetatud ulatuses on põhjendatud ning kuuluvad Keila Linnavalitsuse poolt hüvitamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.