KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 21.06.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-20-14211 D K hagi A Ki vastu elatise nõudes 2700 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D K (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja: A K (isikukood xxx, epost xxx Kohtuistung 10.05.2021 Resolutsioon
- Jätta hagi rahuldamata. Jätta rahuldamata D K hagi A Ki vastu elatise nõudes. Menetluskulud jätta D K kanda. Määrata A Ki hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt õpib hageja keskhariduse saamiseks erakoolis xxx, kus igakuine õppemaks on 350 eurot, samuti on vaja hagejal katta igapäevased kulutused. Hageja igakuised vajadused on kokku 810 eurot. Hageja ema ei tööta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 300 eurot kuus alates 19.07.
- Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on kostja töötuna arvel alates 2020.a. maikuust ning tal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Pooled ei vaidle selle üle ja tuvastatud on, et kostja on hageja isa (t.l. 4). Tuvastatud on, et hageja, kes on sündinud xxx, saades täiskasvanuks, on jätkanud õpinguid erakoolis xxx (t.l. 33, 39-40). Seega on hagejal õigust saada kostjalt elatis kuni hageja õpingute lõpetamiseni keskhariduse omandamiseks erakoolis xxx, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et kostja hagejat, kes on jätkanud täiskasvanuks saades õpinguid keskhariduse omandamiseks, üleval ei ole pidanud ning hageja on oma ema ülalpidamisel. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled ei vaidle hageja vajaduste üle, kuid kostja arvates ei ole temal võimalik hagejat üleval pidada. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus on tuvastas, et kostja on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud alates 21.05.2020 (t.l. 13 ning ka seisuga 18.03.2021 on kostja töötu (t.l. 30). Tolli- ja Maksuameti andmetel kostjal ei ole deklareeritud sissetulekut ajavahemikul 01.09.2019-28.02.2021, kostja sõnul ei ole talle ette nähtud ka töötutoetusi (t.l. 43). Seega on põhistatud kostja väide, et tema varalist seisundit arvestades, kus kostjal puuduvad igasugused sissetulekud ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja varanduslikust olukorrast tulenevalt oleks kostja võimeline andma hagejale ülalpidamist. Kuna kostja varanduslikust olukorrast tulenevalt, kus kostja ei tööta, siis ei ole põhistatud arvata, et kostja oleks võimeline andma hagejale ülalpidamist või oleks seda võimeline tegema kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuna hageja on ise täisealine, siis on kohtu arvates põhjendatud, kui täisealine hageja teeb endast kõik oleneva, et tagada enda ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu, millises ulatuses hageja vanemad seda mingil põhjusel ei tee, sest vaidlust ei ole, et hageja mõlemad vanemad on ilma tööta. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. 2 Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Kuna ka asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid, siis määrab kohus kostjale hüvitatavateks menetluskuludeks 0 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 3