lg 1 p 2 alusel ilma etteteatamise tähtajata põhjendades töölepingu ülesütlemist alljärgnevaga: 01.02.2019 toimus xxx raudteejaamas vahejuhtum, kus töötaja sõitis rongiga manöövrikorras läbi keelava signaali A
Samuti ei tehtud hagejale hoiatust seoses eksami mittesooritamisega ja võimaliku töövõime vähenemisega, mida kostja oleks pidanud hea usu põhimõttest tulenevalt tegema. Tööandja polnud kehtestanud reegleid, mis määranuks kindlaks käitumisreeglid olukordades kui töötaja saadetakse korduseksamile ning töötaja korduseksamit ei soorita. Hagejal oli võimalik enda käitumist parandada ning töökohustuste täitmiseks vajalik korduseksam sooritada, kuid tööandja ei andnud põhjendamatult hagejale selleks täiendavat võimalust. Seega ei olnud töötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine
lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatamiseta põhjendatud ja töölepingu ülesütlemine on tühine. 5. Põhjendamatud ja ebausutavad on tööandja väited, mille kohaselt tal pole võimalik pakkuda töötajale võimalust jätkata manöövritööde tegemist, kuna ülesütlemisavalduse esitamiseni oli tööandjal pakkuda avaldajale tööd manöövritöödel. Eluliselt ei ole usutav, et sõltumata aprillikuuks koostatud tööajakavast ei olnud alates 23.04.2019 enam hagejale manöövritööde tegemist pakkuda. Kostja ei ole põhjendatud ega selgitanud, kuidas hageja töö äkitselt lõppes või kas keegi teine hakkas alates 23.04.2019 hageja asemel manöövritöid tegema. Seega rikkus tööandja
2 Kostja vastuväited
08.03.2019 tutvus hageja hoiatuse ja sisejuurdluse kokkuvõttega ning kinnitas seda oma allkirjaga. 7. 27.03.2019 teavitas kostja hagejat eksami toimumisest 12.04.2019, mis toimus 2,5 kuud peale rikkumise toimepanemist. RdtS § 452 lg 4 kohaselt viib sertifikaadieksami ja vahekontrolli läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija. 12.04.2019 käis kostja eksamil, kuid seda positiivselt ei sooritanud. 22.04.2019 vormistas kostja töölepingu ülesütlemise avalduse ja tutvustas seda hagejale, kes keeldus avaldust allkirjastamast. Keelavast foorist läbisõitmisi on juhtunud kostja veeremijuhtidel harva, kuid need on väga olulised rikkumised, mis võivad erinevate asjaolude kokkulangemisel kaasa tuua suure varalise kahju infrastruktuuri ja veeremi kahjustamise näol, ohu rongis viibivate reisijate elule ja tervisele, samuti keskkonnareostuse ohu. Seetõttu toob keelavast foorist läbisõitmine kaasa kas sertifikaadi peatamise või töölepingu ülesütlemise, olenevalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Kostja ei ole sarnastel juhtumitel võimaldanud sertifikaadi korduseksami uut korduseksamit veeremijuhtidele, kelle sertifikaat on kehtetuks tunnistatud rikkumise tõttu. Peale hagejapoolset töölepingu rikkumist ei lõpetanud kostja temaga töösuhet, vaid andis võimaluse sooritada uuesti sertifikaadieksam. Kostja viis omal kulul läbi hageja täiendava koolituse, kus hagejal oli võimalik esitada instruktorjuhtidele küsimusi ja täpsustada kõiki talle selgusetuks jäänud asjaolusid. Kostjal ei olnud sellises olukorras
Samuti pakkus kostja hagejale tööd ning maksis töötasu, et hageja saaks jätkata peale sertifikaadieksami läbimist kostja juures raudteeveeremijuhina. 8. 2019.a märtsi ja aprilli töögraafikutes oli hagejal töökohustustest vabu päevi ja/või perioode, mida ta sai kasutada õppimiseks. Hageja näol ei ole tegemist raudveeremijuhi õpilasega, kes pole iseseisvat liinitööd teinud, vaid tegemist oli veeremijuhiga, kes on kostja veeremit avalikul raudteel juhtinud alates jaanuarist 2017.a ja kelle otsene töökohustus oli eksami valdkonna küsimuste nõuete järgimine igapäevases liinitöös. Samuti on hageja jooksvalt osalenud RdtS § 451 lg 5 kohaselt sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajalikul perioodilisel täiendusõppel. Kostja ütles töölepingu üles
lg 1 p 2 alusel ilma täiendava hoiatuseta, sest hagejale anti sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest ja uuesti liinitööle lubamise eeldusest teada sisejuurdluse kokkuvõttes. Olukorras, kus hageja rikkus väga olulist töölepingu punkti suurema ohuallika valdamisel ega pidanud oluliseks piisavalt pingutada, et läbida korduseksam, ei pidanud kostja võimalikuks suunata hagejat järjekordsele korduseksamile. 3 9. Pooled ei sõlminud töölepingu muudatust, mille kohaselt oleks hageja püsivalt võetud tööle manöövritöödele. Kui hageja ei soovinud kostja juures raudteeveeremijuhina enam tööd teha, oleks ta pidanud esitama vastava avalduse teisele tööle üleviimiseks. Manöövritööde teostajatega sõlmitakse eraldi tingimustega tööleping. Kõik manöövritööde teostajate ametikohad olid ja on hetkel täidetud ning kostjal puudub vajadus täiendava manöövritööde teostaja järgi. Vabad töökohad, mida kostja hagejale pakkus, olid välja toodud ülesütlemisavalduses. Hageja sooviavaldust ei esitanud. Kostja hüvitas
Kostja on käitunud hagejaga igati vastutulelikult, lojaalselt ja heauskselt. Kohtuotsuse põhjendused 10.
lg 1 p 2 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Vastavalt
1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. 11. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 24.01.2017 töölepingu nr xxx ja 21.07.2017 töölepingu lisa, mille järgi töötas avaldaja raudteeveeremijuhi ametikohal; et hageja oli teadlik oma töökohustustest; et töölepingu rikkumisest tulenevalt tunnistati töötaja sertifikaat alates 02.02.2019 kehtetuks, mistõttu ei olnud töötajal sellest hetkest alates õigust juhtida tööandja raudteeveeremit avalikul raudteel; et hageja ei sooritanud 12.04.2019 korduseksamit, millest tulenevalt ei ole töötajal õigust juhtida avalikul raudteel tööandja raudteeveeremit; et 22.04.2019 töölepingu ülesütlemisavaldusega ütles tööandja eelnimetatud lepingu üles
lg 1 p 2 alusel; et ülesütlemisavalduse kohaselt oli töölepingu viimane päev 22.04.
Hageja väites, et eksami sooritamiseks ettevalmistumise aeg jäi tema jaoks liiga lühikeseks ning talle oleks tulnud võimaldada korduseksami sooritamine, võtab sisuliselt omaks, et tema teadmised ja oskused ei vastanud hoolimata täiendõppest temaga sõlmitud töölepingus nimetatud ametikoha - raudteeveeremijuhi, nõuetele. Kostja ei pidanud suunama hagejat pärast eksami mittesooritamist järjekordsele korduseksamile, sest tegemist oli kostja kui tööandja kaalutlusotsusega. Seadus selleks kostjat ei kohusta. Hagejal ei saanud olla ka ootust, et ta võib korduvalt sertifikaadi saamiseks eksameid sooritada. Põhjendamatud ja hagejaga töölepingu lõpetamisse mittepuutuvad on hageja etteheited kostjale eksamile suunamise korra puudumise kohta, kuivõrd töö- ja sisekorra juhendite väljatöötamise ja kehtestamise vajaduse üle otsustab tööandja. 14.
lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus on seisukohal, et keelavast signaalist möödasõit on oluline öökohustuste rikkumine, mis oma raskuse tõttu ei vaja töölepingu lõpetamiseks eelnevat hoiatamist. Kohus nõustub kostja põhjendustega selles, et kuivõrd hageja tööleping nägi ette töötamise raudteeveeremijuhina ja tal ei olnud peale sertifikaadi peatamist õigus raudteeveeremit juhtida, siis sõltus töö jätkamine eksami läbimisest ja sertifikaadi taastamisest. Seega puudus ka vajadus hageja täiendavaks hoiatamiseks eksami läbimise vajalikkuse või sertifikaadi puudumise tagajärjena töölepingu erakorralise lõpetamise kohta, sest see pidi olema antud tööülesandeid täitnud hagejale ilmselge. 15. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta sarnastel juhtumitel võimaldanud sertifikaadi korduseksami korduseksamit veeremijuhtidele, kelle sertifikaat on kehtetuks tunnistatud rikkumise tõttu. Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile ega tõendanud ühtegi konkreetset juhtumit ega töötajat, keda kostja oleks kohelnud hagejast soodsamalt. Seega on tema väited ebavõrdse kohtlemise kohta paljasõnalised. Lõpparvega on tõendatud, et töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud päevade eest maksis kostja hagejale vastavalt
See ei ole ka töölepingu lõpetamise tühiseks tunnistamise aluseks. 16. Töölepinguga on tõendatud, et poolte vahel kehtis tööleping, mille alusel kohustus hageja tegema tööd raudteeveeremijuhina. Kostja vastuväidete kohaselt olid hagejaga töölepingu lõpetamise ajal kõik manöövritööde teostajate ametikohad täidetud ning kostjal puudus vajadus oma struktuuris täiendava manöövritööde teostaja töökoha loomiseks. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja kohta igakuise tööajagraafiku koostamine ei takistanud temaga töölepingu erakorralist ülesütlemist. Hageja väide, et tema sõlmitud töölepingut 5 muudeti, kuna ta tegi manöövritöid, on tõendamata ja kostja ei ole seda väidet omaks võtnud. Kuivõrd hageja on vaidlustanud erakorralise ülesütlemise tema kui raudteeveeremi juhiga 24.01.2017 sõlmitud töölepingu, mitte kui manöövritööde teostajaga sõlmitud lepingu, siis ei ole asjassepuutuv vaidlus selle üle, kas hageja oleks sobinud manöövritöid teostama. Kuivõrd hagejaga töölepingu lõpetamise ajal olid kõik manöövritööde teostajate ametikohad täidetud ning kostjal puudus vajadus oma struktuuris täiendava manöövritööde teostaja töökoha loomiseks, siis ei pidanudki kostja hagejale teise töö pakkumisel kaaluma hageja sobivust manöövritöödele.
lg 2 tulenevalt peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, tööandjalt ei saa nõuda täiendava töökoha loomist. 17. Ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et kostja pakkus hagejale
lg 2 kohaselt teist tööd, milleks olid klienditeenindaja ja puhastusteenindaja ametikohad ja tegi ettepaneku esitada sooviavaldus. Vaidlus puudub, et hageja sooviavaldust tööpakkumistele ei esitanud. Töö korraldamise õigus on tööandjal, mistõttu oli tema otsustada, kas anda töökohustuste rikkumise tõttu sertifikaadi kaotanud hagejale võimalus oma sertifikaat taastada või koheselt tööleping lõpetada. Antud juhul ei lõpetanud kostja hagejaga töösuhet kohe pärast toimepandud rikkumist, vaid andis uue võimaluse töötada ja õppida, sooritada töölepingu järgsel ametikohal töötamiseks eksam sertifikaadi saamiseks, viis läbi täiendkoolituse, kandis koolituse ja eksami sooritamise kulud ning maksis hagejale töötasu. Järelikult on kostja käitunud hagejaga
lg 1 ja § 28 lg 1 järgi lojaalselt ja heauskselt ning kasutas töölepingu lõpetamist viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei olnud enam võimalik. 18. Kuna hageja ei sooritanud eksamit ega saanud seetõttu sertifikaati, mis tõendaks pädevust raudteeveeremit juhtida, siis ei saanud tööandja lubada teda igapäevaselt tööle raudteeveeremit juhtima. Järelikult oli tegemist töötaja sobimatuse ja ebapiisava tööoskusega oma ametikohale
lg 1 p 2 tähenduses, sest tal puudusid vajalikud teadmised ja oskused töökohal hakkama saamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seadusega kooskõlas ning hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, lepingu lõpetamiseks ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtpäevaks esitanud, siis jätab kohus kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses tema enda kanda. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.