← Eesti

3-21-1648/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1648 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tallinna Vangla 07

) § 116 lg 1 alusel ei pea kohus menetlusabi taotluse rahuldamist põhjendama. 8.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki lähtuvalt sellest, millised probleemid taotleja oma 07.06.2021 pöördumises esile tõi. 2

(4)Taotleja ei olnud rahul kambriukse vaateava (uksesilma) suletud olekus hoidmisega, 23 tundi ööpäevas kambris viibimisega ja sellega, et lukustatud kambris olevad kinnipeetavad ei saa erinevates tegevustes osaleda (kool, kirik, sotsiaalprogrammid). Seega saab kohus aru, et esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on Tallinna Vangla kohustamine lahendada 07.06.2021 pöördumises välja toodud probleemid. 9.

§ 249

lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla on kinnitanud, et asjakohan vaidemenetlus on pooleli, mistõttu esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav.

  1. Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal on raske psüühikahäire ja kui tema taotlust ei rahuldata, siis ta võib oma vaimse seisundi tõttu muutuda ohtlikuks vanglaametnikele. Esialgse õiguskaitse vajadus on olemas, kui esineb oht, et taotleja enda õigused saavad enne kaebust lahendava kohtuotsuse tegemist pöördumatult kahjustada. Praegusel juhul peaks selline oht esinema juba vaidemenetluse ajal. Kohtul puudub alus arvata, et kui taotleja esialgset õigustkaitset ei saa, siis see ohustab tema vaimset tervist ja heaolu juba vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja Dagmar Rüütli 09.07.2021 õiendi kohaselt on taotleja alates Tallinna Vanglasse saabumisest käinud sageli psühhiaatri vastuvõtul (keskmiselt kord kuus) ning ka kliinilise psühholoogi vastuvõtul (5 korral). Taotleja ei ole ühelgi vastuvõtul väljendanud probleeme, mida võiks selgelt seostada üksinda kambris olemisega. Isegi vastupidi – 18.05.2021 kliinilise psühholoogi vastuvõtul on kinnipeetav avaldanud soovi üksi kambris olla, kuna kardab, et kellegagi koos olles võib konflikt tekkida (Tallinna Vangla 26.07.2021 vastuse lisa 5). Seega leiab kohus, et kui taotleja vaimse tervise seisund oleks selline, et ta vajab võimalust rohkem väljaspool kambrit viibida ja kambrist uksesilma kaudu välja näha, oleks vastav arsti ettekirjutus vanglale juba tehtud. Taotleja on 07.06.2021 vanglale esitatud pöördumisest märkinud üksnes seda, et kambriukse vaateava suletud olekus hoidmine ärritab teda. Kinnipidamisega kaasneb paratamatult mitmeid ärritavaid asjaolusid, mistõttu üksnes sellest ei piisa, et eeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Taotlejale on tagatud jalutamisvõimalus värkes õhus vähemalt 1 tund päevas, mis on VangS § 55 lg-ga 2 kooskõlas. Taotleja ei ole viidanud inimväärikust alandavatele tingimustele kambris (nt ruumipuudus, halvad olmetingimused), mille tasakaalustamiseks oleks vaja rohkem kui 1 tund päevas väljaspool kambrit viibida. Seega ei ole kohus veendunud, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
  2. Kui taotleja peaks esitama Tallinna Vangla 07.07.2021 vastuse nr 5-18/21/15213-2 peale kaebuse, sõltub kaebuse perspektiiv muuhulgas sellest, kas Tallinna Vangla tõlgendas taotleja 07.06.2021 pöördumist õigesti märgukirjana. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg-st 1 tuleneb kohustus märgukirjale vastata, kuid haldusorganil ei ole kohustust arvestada märgukirjas tehtud ettepanekuid. Sellisel juhul oleks kaebajal õigus nõuda üksnes märgukirjale uuesti vastamist. Kohus leiab, et kaebaja 07.06.2021 pöördumisele põhjalikuma hinnangu andmine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võimalik, sest taotlus tuleb lahendada viivitamata. Seetõttu ei saa eeldatava kaebuse vähesele persektiivile tugineda.
  3. Julgeoleku tagamine vanglas on vajalik nii vanglaametnike kui ka kinnipeetavate õigushüvede kaitseks. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib praegusel juhul ohustada vangla julgeolekut. Tallinna Vangla on 26.07.2021 vastuses selgitanud, et taotleja paikneb alates 04.09.2020 eraldatud lukustatud kambris täiendava julgeolekuabinõuna ja tema suhtes on rakendatud ka muid täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest ta on ohtlik. Tallinna Vangla on 26.07.2021 vastuses esitanud ülevaate taotleja rohketest korrarikkumistest alates 04.09.2020 (12 erineval kuupäeval). Muuhulgas on taotleja kahjustanud vangla vara ja ähvardanud vanglaametnikke ning teisi kinnipeetavaid. Tallinna Vangla on viidanud, et Tallinna 3

(4)Halduskohus nõustus 14.07.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-1515 vanglaga, et taotleja on ohtlik ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud. Nimetatud haldusasi puudutas Tallinna Vangla 30.06.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/132 taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Seega puudub kohtul alus kahelda täiendavate julgeolekuabinõude õiguspärasuses. Vangla on 26.07.2021 vastuses selgitanud, et kambriukse vaateava katmata jätmine loob kambris viibivale kinnipeetavale võimaluse õigusrikkumiste toimepanemiseks, kuivõrd kinnipeetavatel on igal ajahetkel ülevaade väljaspool kambrit toimuvast, mis annab võimaluse keelatud tegevusega vahele jäämist vältida. Pikema väljaspool kambrit viibimise aja võimaldamine juba vaidemenetluse ajal looks taotleja varasemat käitumist arvestades asjatuid riske. Seega ei pea kohus põhjendatuks võimaldada taotlejal juba vaidemenetluse ajal rohkem väljaspool kambrit liikuda ja võimaldada tal kambriukse vaateavast pidevalt välja näha. 13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.