Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arvetest tulenev võlgnevus 16.12.2020 seisuga korteriühistu ees summas 2136,02 eurot. Nõude suurus on kooskõlas kliendi bilansis 2 summasid ja tasumisi kajastava tabeliga. Hageja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad dokumendid. Kostja hageja poolt esitatud nõude suurusele ja arvestusele vastu vaielnud ei ole. Kostja selgituste kohaselt on tema võlgnevused korteriühistu ees tekkinud seonduvalt kostja halva tervisega. Kostja on kinnitanud võlgnevuse olemasolu. Käesolevaks on kostja enda sõnul tervenenud ning võimeline võlgnevused tasuma. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt välja 2136,02 eurot hageja kasuks.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot (3 tundi, tunnitasu 100 eurot).
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 250 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on hagimaterjalidega tutvumine 1 tund ja hagiavalduse koostamine 2 tundi. Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Tunnitasu on 100 eurot, mis vastab kohtu hinnangul turusituatsioonile ja on põhjendatud. Põhjendatud õigusabikulud on seega 300 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 550 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 300 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja.
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3 Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.