lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupp. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: R J; ik: xxxx; elukoht: xxxx. Kaitsja: Tiia-Edith Tammeleht, ik: 46412060280, asukoht: Pärnu mnt 41a, Tallinn, Harju maakond Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada R J kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja K P 07.05.2021 otsusele nr 2316,21,001830 R J karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja K P 07.05.2021 otsus nr 2316,21,001830 R J karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot täies ulatuses.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu 1190 euro ulatuses täies ulatuses. 1
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot selles, et R J 11.04.2021 kella 14.19 ajal xxxx linnaosas xxxx solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat Terviseameti töötajat (K.K) seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas tema suhtes väljendit „Käi perse“, mistõttu terviseameti töötaja tundis end solvatuna. Taoline käitumine on mõistetav kui üldtuntud solvav väljend ning solvavana tajus seda ka K.K. Sellise käitumisega pani menetlusalune isik R J toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse I Menetluslikud teated ja taotlused Kaebaja soovib VTMS § 120 lg 3 alusel asja arutamist kohtuistungil juhul, kui kohus leiab, et kaebusele lisatud tõendid vajavad täpsustamist. Kaebaja nõuded:
Jle karistusena rahatrahvi 60 trahvuühiku ulatuses, s.o 240 eurot (lisa 1). 2 Otsuse aluseks on võetud G M koostatud 11.04.2021 väärteoprotokoll, mille kohaselt R. J väidetavalt „solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat Terviseameti töötajat (K. K) seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas tema suhtes väljendit "Käi perse", mistõttu terviseameti töötaja tundis end solvatuna.“. Otsuses leitakse, et: „Kergendavad /raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Vastulauset ei ole esitatud.“ Lisaks määratleb menetleja otsuses
alusel solvamise mõiste järgmiselt: „käsitleb solvamistki inimese halvustamist ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid mittevalivas kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid.“. 2. Kaebaja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja otsust tehes oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes, kuna jättis väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamata. Isegi juhul, kui eeldada, et VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes ei ole rikkumist toimunud, on otsuse tegemisel menetlusõigust oluliselt rikutud muus osas (VTMS § 150 lg 2). Menetleja on ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigusnorme. Arvestamata on jäetud kergendavad asjaolud, ekslikult on leitud, et tegu pandi toime tahtlikult ning eksitavalt on väidetud, et vastulauset pole esitatud. Lisaks võib otsuses määratletud mõistest „solvamine“ teha järelduse, et R. J väljaöledu ei ole sellega hõlmatav, kuna tema öeldus puudus menetleja määratluses kirjeldatud eesmärk. Seetõttu on väär ka otsuses tehtud järeldus, et R. J väidetavas süüteos oli tahtlus. Ka on väärad ja eksitavad otsuses tehtud viited
§-le 274, kuna väidetavalt solvatud K. K ei olnud ega ole politseiametnik ning viide
lg-le 1, kuna osundatud sättes puudub laiend „ja avalikku korda kaitsvat muud isikut“. 3. Kogu olustikku, s.o taustasündmusi ja R. J põhjalikke selgitusi ning lisatud materjale tervikuna uurides ja hinnates pidanuks kohtuväline menetleja esmalt lahendama põhimõttelise küsimuse sellest: Kas isikule saab inkrimineerida süü(väär)tegu
lg 1 alusel olukorras, kus end väidetavalt solvatuna tundnud väidetav võimuesindaja oma ebaseadusliku tegevusega, sh võimu kuritarvitades on tavapäraselt viisaka ja õiguskuuleka isiku viinud sellisesse emotsionaalsesse seisundisse, kus iga mõistlik inimene võib eeldada, et isik kaotab enesevalitsuse. Kohtuväline menetleja, ühena võimuesindajatest, pidanuks teadma või R. J vastuväidete alusel vähemalt asuma välja selgitama, kas väidetavalt solvatu K. K tegevus oli õiguspärane või mitte ja kas oleks olnud alust menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Olukorras, kus tuvastamatu mundrikandja keeldub esitamast oma võimu teostamist õigustavat töötõendit, ei saa ainuüksi formaaljuriidikale tuginedes kodanikult eeldada, et ta loeb sellise isiku enda suhtes võimuesindajaks. Vahemärkusena olgu öeldud, et kaebajale teadaolevalt puudus ja puudub Terviseameti ametnikul kohustus katta suures osas oma nägu välitingimustes. Ainuüksi vormirõivas ei ole ei isiku ega ka tema võimuvolituse tuvastamise aluseks. Seepärast ei saa üksnes formaaljuriidikale tuginedes ka eeldada, et tekkinud olukord kohustanuks R. Jd iga hinna eest hoiduma emotsioonist ja oma väärikust minetades või alla surudes kuuletuma ebaseaduslikele, mh ebamõistlikuna näivatele korraldustele ja ähvardustele. Menetleja jättis täielikult tähelepanuta vastulause
lg-s 1 kvalifitseeritud ja karistamisele kuuluva väärteo, pidanuks menetleja süüteo koosseisu väljaselgitamisel arvestama rikkumise ilmselgelt kergendavaid asjaolusid ning analüüsima tahtluse olemasolu või selle puudumist, kuid ei teinud seda. Menetleja otsusest tervikuna nähtub menetluse pealiskaudsus ja kallutatus eesmärgile menetlusalusele isikule igal juhul süütegu inkrimineerida ja talle rahatrahv määrata. Sellega rikkus menetleja otseselt võimu kuritarvitamise põhiseaduslikku keeldu. 11.
lg 1 p 6 järgi loetakse karistust kergendavaks asjaoluks muuhulgas süüteo toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Sama sätte lg 2 järgi võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid. Riigikohus on 16.05.2007 lahendis nr 3-1-1-14-07 märkinud, et „karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Menetleja seda ei teinud. 12. Tuginedes VTMS § 149 lg-le 2 leiame, et ka tahtlus väärteokoosseisu subjektiivse tunnusena on määratletud materiaalõiguslikult ebaõigesti.
Kui ametnik oma provokatiivse ja üleoleva käitumisega, sh rikkudes ise oma kohustusi ning ületades võimu piire viib isiku hingeliselt sellisesse seisu, et ta kaotab kontrolli oma emotsioonide üle, siis ei saa kogemata väljaöeldud tavakäibes kasutatavaid ebatsensuurseid fraase lugeda ei kavatsetuseks, otseseks ega kaudseks tahtluseks ametnikku solvata. Kui R. J ebatsensuurset sõna sisaldanud küsimust vaadeldavas juhtumis üldse solvanguks saab pidada, siis sai see olla solvang ettevaatamatusest, mitte kavatsetus ega tahtlus. R. Jl puudus eesmärk ja tahe riivata ametniku väärikust või teda kuidagi alandada, veel vähem oli tema eesmärgiks õõnestada avalikku korda. Vastupidi, just avaliku korra nimel ja soovist, et seda järgiksid ka võimuesindajad, kaitses ta oma kodanikuõigusi. R. J asus instinktiivselt ametniku poolt tekitatud emotsionaalse seisundi tõttu kaitsesse, mistõttu muutus tähelepanematuks. Sellist seisundit ei saa ette näha ega inimesele inkrimineerida tahtlusena kedagi solvata.
Ehkki koosseisupärase teo õigusvastasust eeldatakse, saab erandjuhtudel öelda, et koosseisupärases teos ebaõigust ei sisaldu. Sellisteks erandjuhtudeks on olukorrad, kus esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Kui esinevad asjaolud, mis võivad teo õigusvastasuse välistada ehk kui teatud asjaolude tõttu saab kahelda selles, kas õigusvastasust on põhjust eeldada, tuleb õigusvastasuse esinemist kontrollida. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium osutanud sellele, et kohtueelne menetleja on kohustatud välja selgitama ka süüdistatavat õigustavad asjaolud (vt RKKKo 3-1-1-12-11, p 25.3). Ehkki viitab osundatud Riigikohtu seisukoht teo õigusvastasusele, leiame, et isegi juhul kui kohtu hinnangul käesolevas asjas õigusvastasus puudub, puuduvad R. J teos siiski väärteo tunnused. Tema eesmärk ei olnud solvata K. K ja ta ka ei teinud seda faktiliselt. Tema ebakohane sõnakasutus oli otseselt tingitud K. K represseerivast käitumisest, mis viis R. J emotsionaalselt tasakaalust välja. Seetõttu palume kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Karistuse määr
R J´le on määratud karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses ehk summas 240 eurot. Seega on kohtuväline menetleja määranud karistuse sanktsiooni alammäära lähedaselt. R J karistuse mõistmisel on kohtuvälise menetleja esindaja arvesse võtnud
sätestatud asjaolusid, s.h süü suurust aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestatud on m.h isikul samalaadsete väärteokaristuste puudumist. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et Riigikohtu korduva praktika kohaselt tuleb karistuse määramisel aluseks võtta sanktsiooni keskmine määra ning olenevalt
sätestatud asjaoludest ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist saab karistuse määramisel liikuda kas alla- või ülespoole. Käesoleval juhul, arvestades, et ei esine ka karistust kergendavaid asjaolusid, ei ole põhjendatud mõistetud karistuse vähendamine. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebaja poolt toimepandud tegu, mis on kvalifitseeritud
Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse osas Kaebuse esitaja on oma kaebuses palunud kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses, millisest taotlusest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja, kes edastas kohtule oma kirjaliku seisukoha kaebuse osas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas 9 väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Menetlusalusele isikule heidetakse ette
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist.
§s 275 nähakse ette vastutus avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Seejuures võivad solvavad väljendid käia nii võimuesindaja isiku kui ka tema ametialase tegevuse suhtes ning tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Sellest tulenevalt on kaitstavaks õigushüveks avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. Seega tuleks etteheidetavas teos süüteo koosseisu tuvastamiseks tuvastada kas ründe alla sattunu, ehk solvatu puhul on tegemist võimuesindajaga ja kas see võimuesindaja kaitses ka avalikku korda. Kohtuvälise menetleja esindaja koostatud kirjalikus seisukohas on küll üpris ammendavalt lahti kirjutatud avaliku korra mõiste ja Terviseameti järelevalve ülesanded ja volitused, kuid kohtu arvates jääb kirjalikus seisukohas välja toodust menetlusalusele isikule süüks arvatava süüteokoosseisu tõendamiseks siiski väheseks. Menetlusalusele isikule heidetakse ette võimuesindaja solvamist, s.t solvamise adressaadiks on võimuesindaja, kes täidab oma ametikohustusi. Seega on tegemist spetsiifilise süüteokoosseisuga, kus solvangu adressaadi eriline isikutunnus on teo toimepanija karistamise eelduseks, s.t süüteokoosseisu olemasolu kindlakstegemiseks tuleb eelnevalt tuvastada, et solvangu adressaadiks on võimuesindaja, ametiisik, kes täidab temale omaseid ja ametiseisundist tulenevaid ülesandeid. Seega tuleb ennekõike tõendada seda, et solvangu adressaat oli võimuesindaja ja kellel on avaliku korra kaitsmise ülesanded, s.t et see võimuesindaja seisund tuleneb ametisse nimetamisest (Terviseameti peadirektori käskkiri) või valimisest või lepingu alusel teenistus- või töösuhtest. Väärteoasjas ühtegi dokumenti, millega oleks tõendatud K K töötamine Terviseametis, ei ole. Kohtu arvates ei ole väärteoasja kohtuvälises menetluses tõendatud menetlusalusele isikule süüks arvatava väärteokoosseisu olulisimat asjaolu, s.o solvangu adressaadi erilist isikutunnust ja sellest tulenevat võimuesindaja avaliku korra kaitsmise kohustust. Väärteomenetluse käigus on üle kuulatud menetlusalune isik, kes on märkinud, et temale ligines „terviseametnik“ koos politseiametnike ning kiirreageerijatega ning hiljem küsis ametnikult tema töötõendit. Hilisemates täiendavates lisaütlustes, mis ei ole ülekuulamisprotokollina vormistatud ja mida saab lugeda pigem vastulauseks väärteoprotokollile, on menetlusalune isik ära märkinud ka selle, et peale korduvaid töötõendi küsimisi seda töötõendit K. K talle ka näitas. Seega tuleneb menetlusaluse isiku kirjalikest selgitustest see, et ta sai teada, et tegemist on Terviseameti töötajaga. Tunnistajana üle kuulatud K. Ku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ülekuulamisprotokolli tunnistaja isikuandmetesse märgitud töökohana Terviseamet ja tunnistaja ütlustest tulenevalt teostas tunnistaja 11.04.2021 kell 14.10 Xxxx Kesklinna linnaosas Terviseameti ametnikuna koos paarimehega avalikku korda, kuhu oli kutsutud ka politsei. Seega on asjaolu, et K.K oli või võis olla 11.04.2021 Terviseameti töötaja, tuvastatav vaid menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustest. Kohtu arvates ei saa sellist olulist asjaolu tõendada menetlusaluse isiku ja/või tunnistaja ütlustega, vaid asjakohase ametisse või teenistusse nimetamise käskkirjaga, millest saab üheselt tuvastada ka isiku, käesoleval juhul solvangu adressaadi kui võimuesindaja staatuse. Sellele järgnevalt saaks Terviseameti põhimääruse ja Korrakaitseseaduse sätete alusel asuda tuvastama ka seda, kas ametnikust võimuesindaja täitis ka riikliku järelevalve ülesandeid ja kas ta selle järelevalve käigus kaitses ka avalikku korda. Kohtu arvates ei ole vaidlusaluses väärteoasjas tunnistaja K K võimuesindaja seisundit asjakohaste tõenditega tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule 10 inkrimineeritud ja spetsiifilise teokirjeldusega väärtegu, kuivõrd on tõendamata süüteo erilise isikutunnusega adressaadi olemasolu. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõenditega, õigupoolest vaid menetlusaluse isiku enda ütluste ja tunnistaja ütlustega, ei ole menetlusaluse isiku teos
Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumine ei sisalda endas ka mõne muu süüteo tunnuseid. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetlus tuleb menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise, ehk väärteomenetlust välistava asjaolu esinemise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Seetõttu puudub vajadus hakata analüüsima ka VTMS § 133 punktides 2 kuni 10 loetletud kaebuse lahendamisel otsustatavaid muid küsimusi. Kaitsja esitas kohtule esitatud kaebuses ka taotluse hüvitada VTMS § 23 alusel R. Jle tema poolt kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Vastavalt VTMS § 23 sätetele väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotleti vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebemenetluse tulemusena on kohus jõudnud veendumusele, et menetlusaluse isiku kaitsja kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik valinud endale kaebemenetluses kaitsjaks Tiia E. Tammelehe ning kohtule esitatud taotluse kohaselt on kaitsja ajakulu olnud 9,92 tundi ning kaitsja tunnitasu suuruseks 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Seega on taotluse kohaselt R Jle osutatud õigusabi kuluks 1190 eurot. Arvestades väärteoasja keerukust, menetluse pikkust ning kehtivaid õigusteenuse hindu leiab kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu kogusummat tuleb lugeda mõistliku suurusega tasuks. Taotluse kohaselt on menetlusalusele isikule osutatud õigusabi teenust kokku 9,92 tunni ulatuses ning tegemist on kirjaliku menetlusega VTMS § 120 lg 1 mõttes. Kuivõrd valitud kaitsja osales vaid kaebemenetluses ning koostas kaebuse, siis peab kohus taotluses märgitud ajakulu reaalseks, mõistlikuks ja põhjendatuks ning kohtu arvates on osutatud õigusabi olnud ka vajalik kogu osutatud õigusabi mahus. Kohtule on esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus, milles on näidatud ära osutatud õigusabi liikide kaupa ja tööle kulunud ajakulu ja tunnitasu summas 120 eurot. Kohus leiab, et viidatud tunnitasu saab arvestades kehtivaid õigusabiteenuste hindu lugeda mõistliku suurusega tasuks ning alust selle vähendamiseks ei ole. Samas ei nähtu seda, kas R J on temale osutatud õigusabi eest tasunud või mitte ja seetõttu ei saa kohus ka lahendisse märkida, millisele arveldusarvele tuleks hüvitatav kulu tasuda. Selles küsimuses on kohtupraktika seisukohal, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (3-1-1-4-14, p 10). Kuigi kohtule ei ole esitatud andmeid õigusteenuse eest tasumise kohta, võib taotlusest üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul on vähemalt tekkinud tasu maksmise kohustus. Puutuvalt tasu hüvitamise adressaati saab samuti senise kohtupraktika pinnalt asuda seisukohale, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele, mitte advokaadibüroo pidajale (3-1-1-112-16, p 56). Seega peab menetlusalune isik otsuse jõustumise järgselt ise pöörduma hüvitise saamiseks, esitades oma arvelduskonto numbri, millise alusel hüvitatakse talle ka tekkinud kulu. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks esitatud taotlus rahuldada ja R Jle tuleb tema valitud kaitsja õigusabi eest tehtud kulutused hüvitada täies ulatuses. 11 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli vaidlustatud otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnikuks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja. Seega on kohtuväliseks menetlejaks riigieelarvest rahastatav asutus, mistõttu tuleb menetlusalusele isikule hüvitatav õigusabi kulu summas 1190, 00 eurot hüvitada R Jle riigieelarve vahenditest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.