KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2021.a, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1531 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekr

§ 230lg 2 järgi põhikaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise osas.

Teha väärteoasjas uus otsus: Mõista Andres Paasile KarS §

§ 230lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 95 trahviühiku ulatuses, so 380 eurot.

Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber 4100081886. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.03.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,019722 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 17.05.2021.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 18.06.2021.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.03.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,20,019722 karistati Andres Paasi KarS §

§ 230lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Vastavalt 19.02.2021 koostatud väärteoprotokollile nr AB1603712 juhtis Andres Paas 16.11.2020 kell 09:22 Tallinnas, Pärnu mnt, Pärnu mnt ja Juurdeveo tn ristmikul, liikudes kesklinna suunas, mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses. Juht sooritas möödasõitu eesliikuvast mootorsõidukist ühissõiduki jalgrattaraja kaudu, eirates osutusmärgi nr 525 a „Ühissõidukirada“ ja teekattemärgise 973 nõudeid ning ei hoidnud möödasõidetava ja jalgratturi suhtes ohutut külgvahet, põhjustades liiklusohu jalgratturile. Jalgrattur oli sunnitud ohu vältimiseks muutma sõidusuunda. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1,2, § 46 lg 3 ja § 51 lg 3 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 230 lg 2 ja LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 05.04.2021 esitas Andres Paas kohtule kaebuse, milles nõustub toimepandud rikkumisega ning on nõustunud ka väärteo eest määratud rahalise karistusega, kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut. Kaebaja tõi välja, et otsuse kohaselt kaebaja käitumises menetluse käigus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud, kuid kaebaja ilmus ülestunnistamisele ning kahetses puhtsüdamlikult rikkumist. Seega ei ole põhjendatud, miks ei ole menetleja kergendavaid asjaolusid karistuse määramisel arvesse võtnud. Kaebaja ei esitanud vastulauset, kuna eeldas, et menetleja on otsuse määramisel arvesse võtnud antud ütlusi ning puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebaja ei soovinud tahtlikult ja teadlikult kaasliiklejate elu ohtu seada ning liiklusohtliku olukorra tekitamine ei olnud lubamatu manöövri eesmärk ega kavatsus. Kaebaja tunnetab oma vastutust liikluses osalejana ning mõistab, et selline käitumine on liikluses keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Kaebaja on nõus, et ta on toime pannud väärteo ning mõistab selle raskust, kuid palub asjaolusid arvestades piirduda rahalise karistusega. Kaebaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ületab antud juhul isiku süü suurust ning on rikkumise raskust arvestades põhjendamatu. Kaebajal puudus tahtlus ja kavatsus seada ohtu kaasliiklejate vara ja tervist. Kaebuse esitaja kinnitab, et on teinud rikkumisest omad järeldused ning lubab edaspidiselt seaduserikkumisest hoiduda. Tegemist on esmakordse rikkumisega, seega on ka rahalisel karistusel soovitud preventiivne ja karistuslik toime. Kaebaja selgitab täiendavalt, et on alates 2020 a. märtsist olnud töötu ning otsinud aktiivselt tööd. Üle pika aja on ta leidnud endale püsiva töökoha, mille asukoht on xxxx. Töö alustamine on planeeritud alates aprilli keskpaigast. Kaebuse esitaja uueks töökohaks on ehitusvaldkond, kus peab igapäevaselt liiklema erinevate objektide vahel, mistõttu mõjuks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks isiku igapäevasele toimetulekule ja seaks ohtu rikkumise eest määratud rahalise karistuse täitmise. Juhtimisõigus on kaebajale vajalik igapäevaselt elamiseks vajaliku sissetuleku teenimiseks ja igapäevaseks asjaajamiseks. Kaebuse esitaja palub austatud kohtul arvestada ka asjaoluga, et kaebaja isa on surnud ning ema töötab xxxx äärmiselt suure koormusega ning kaebaja kohustuseks on ainukese lapsena aidata ema igapäevastes toimingutes ning muuhulgas käia iganädalaselt hooldamas vanemate talu xxxx(xxxx). Kaebajal on üks 11-aastane ülalpeetav, kellele tuleb igakuiselt maksta alimente. Eelnevat arvesse võttes on kaebaja vajadus igapäevaselt tööl käia ning omada juhtimisõigust, et toetada oma ema ja 11-aastast last, äärmiselt olulise tähtsusega. Kohtumenetlus 2 11.05.2021.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti uuris väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid (kaebus ja väärteoasja materjalid) ning isikulise tõendiallikana kuulas ära tunnistaja H L, kes oli väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud jalgrattur. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et töötab hetkel xxxx OÜ-s, objektil tegeleb meestega ja tarnib materjale, sõidab igapäevaselt. Praeguses töökohas töötab alates

1. aprillist
2. Eelmine töökoht oli xxxx. Kui see pandeemia alguse sai, siis kahjuks seal töö lõppes, see oli 2020 märtsis. Siiani on elanud töötu abirahast. Teab, et käitus tol päeval valesti, tunnistab oma süüd. On meenutanud, et keegi keeras talle võib-olla ette, ei mäleta nii detailselt, miks selline olukord tekkis. Reeglite järgi oleks ta pidanud hoopis teistpidi käituma, pidurdama, hoo maha võtma, oli vales reas. Sooritas bussirajalt sõiduautost möödasõitu ja tol hetkel oli ka jalgrattur paremal. Käitus valesti. Kaotaks töö, kui juhtimisõigus ära võetakse. Igapäevaselt ta ei sõida niimoodi. Kindlasti möödus liiga lähedalt jalgratturist. Kui ta oleks ise jalgratturi rollis, siis ta ei tunneks ennast liikluses turvaliselt. Talle näidati seda linnakaamera videosalvestist. On küll hirmus seda vaadata ja tunnistabki oma süüd. Tal on hea meel, et see nii õnnelikult lõppes ja keegi viga ei saanud. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Osundas, et menetlusaluse isiku poolt liikluses kasutatud sõidustiil ei olnud kooskõlas liiklusseaduse normidega, see oli põhjendamatult agressiivne ning ei arvesta kindlasti teiste liiklejatega. Menetlusalune isik ise ka ei osanud põhjendada seda, miks ta sellise manöövri sooritas. Ehk siis liikluses siiski ei tohi liigelda pelgalt selliselt nagu inimene ise tahab või heaks arvab. Tuleb arvestada ka teistega ja ette näha võimalikke ohte. See on iga juhi kohustus. Menetlusalune isik tõstatas oma kaebusega asjaolu, et juhtimisõigus on vajalik oma tööülesannete teostamiseks. See ei saa olla erandlik asjaolu või ei saa tekkida järsku. Juhtimisõiguse kui eriõiguse säilitamiseks peab isik jälgima õigusnorme, st liiklusseaduses sätestatut. Kui see on isikule oluline kas siis pere või töökontekstis, siis isik ise peab tegema kõik selleks, et seda mitte kaotada ehk siis olema hoolas liikluses, mis tegelikult ei ole raske saavutada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest 3-1-1-6-17 tuleneb, et liiklussüüteo toimepannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutakski juhtimisõiguse äravõtmine endast enam piiranguid kaasatoovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesoleval juhul ühtegi sellist asjaolu meil esinenud ei ole. Kohtuvälise menetleja hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega otsuses tehtud ulatuses. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Kohus, kohtuliku arutamise käigus ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, uurinud asjas olevaid tõendeid ning hinnanud tunnistaja ütlusi, leiab, et Andres Paasi käitumises väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas on tuvastatavad talle etteheidetavad väärteokoosseisud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Andres Paas järgmisi liiklusseaduse sätteid: LS § 51 lg 3 p 3 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. LS § 46 lg 3 järgi peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. 3 LS § 16 lg 1,2 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Andres Paas tunnistab ise, et pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teod, st rikkus ülaltoodud norme. Lisaks süü omaksvõtule on väärteo toimepanemine tõendamist leidnud videosalvestusega CD-plaadil, millest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud ning tunnistaja H L ütlustega. Kohtu hinnangul on väärteoasja materjalide juures olev videosalvestus lubatav tõend, millest nähtuvad ammendavalt tõendamiseseme asjaolud. Nii on salvestuselt selgelt näha A. Paasi poolt juhitud sõiduki asukoht salvestise ajal ning väärteo toimepanemise tehiolud, muuhulgas ohtlik manööver jalgrattarajal ning videosalvestisel talletatu kattub tunnistaja H L ütlustega. Nii kirjeldas H L, kuidas sõitis rattaga tööle xxxx poolt linna poole mööda xxxx maanteed. Ootas punase foori taga xxxx mnt ja xxxx ristmikul. Kui tuli läks roheliseks, hakkas sõitma mööda jalgrattarada sõiduteel, jalgrattarada läheb risti üle bussiraja ja siis jätkab kahe sõiduraja vahelt. Kui oli paar sekundit sõitnud mööda diagonaalset bussirattarada, siis tuli selja tagant üks must kaubik suurel kiirusel väga lähedalt mööda, sõitis üle rattaraja, siis jätkas sõitu ühe poolega rattarajas, teise poolega bussirajas, kuni siis lõpuks läks tagasi autoritta. Sõitis väga lähedalt mööda, arvas, et tundis õlaga kas auto külge või õhkpatja, mis auto tekitas. Ehmus, aga jätkas sõitu. Kuna ta juhuslikult filmis telefoniga, siis saatis selle video liiklusjärelevalvekeskusesse. Tahtis filmida, kuidas see rattarada nii absurdselt läheb üle tee ja siis ta jätkas filmimist, kui valgusfoor oli roheliseks läinud. Antud juhul oli telefon käes, aga pärast seda tegi oma rattale telefonihoidja, mis filmib koguaeg. Ta ei ole kindel, kas peatus pärast seda juhtumit. Arvab, et sõitis mööda rattarada edasi. Selle situatsiooni pärast ta oma liikumiskiirust või suunda otseselt muutma ei pidanud, lähedalt mööduva auto tõttu kaldus veidi paremale, aga jäi siiski rattaraja raamesse. Tunnetas ohtu oma elule või tervisele. Lähtudes videosalvestusel kajastatust ning tunnistaja poolt avaldatust ei kahtle kohus, et väärteokirjelduses toodud ajal ja kohas ei veendunud Andres Paas möödasõidu ohutuses ning ei hoidnud ei möödasõidetava sõiduki ega jalgratturi suhtes ohutut külgvahet. Ometi pidi Andres Paas sõidukijuhina olema teadlik liiklusseaduses sätestatust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Olukorras, kus Andres Paas tegi möödasõitu eesliikuvast mootorsõidukist ühissõiduki jalgrattaraja kaudu, eiras ta ka osutusmärgi nr 525 a „Ühissõidukirada“ ja teekattemärgise 973 nõudeid. Andres Paasi käitumine oli liiklusnormide eiramise tõttu jalgratturile ootamatu ning põhjustas sündmust kui tervikut arvestades seetõttu ka jalgratturile liiklusohu. Arvestades Andres Paasi ütlusi ja asjas kogutud tõendeid, on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja seega õigesti leidnud, et Andres Paas rikkus väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas LS § 51 lg 3 p 3, § 46 lg 3 sätestatut, täites LS § 230 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht. Samuti rikkus LS § 16 lg 1,2 sätestatut, täites LS § 242 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, kui sellega on tekitatud liiklusoht. Kohtu hinnangul pani Andres Paas teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Andres Paas, teades sõidukijuhina liiklusnorme, asus sooritama möödasõitu viisil, mis on vastuolus liiklusseaduses sätestatuga. Kohtu hinnangul ei saanud möödasõidul jääda Andres Paasile märkamata ka jalgrattur, kuid nimetatu ei takistanud tal manöövrist loobuma. Vastupidi, Andres Paas jätkas möödasõitu 4 ühissõiduki jalgrattaraja kaudu, hoidmata jalgratturiga ohutut külgvahet. Seega pidas Andres Paas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 230 lg 2 ja § 242 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 230 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et A. Paasi poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, on õige eelpool tuvastatud väärteokoosseise käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. LS § 230 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Kaaludes karistusliigi valikut leiab kohus, et A. Paasi isikuandmed, toimepandud teo tehiolud ning süü suurus võimaldavad antud juhul kohaldada kergemat karistusliiki, s.o rahatrahvi. Kuigi väärteoasja materjalide juurde lisatud karistusregistri teatisest nähtuvalt on A. Paasil kaks kehtivat väärteokaristust, on tegemist kustunud karistustega, mida kohus karistuse mõistmisel arvesse ei võta. Karistusregistri teatise kohaselt on A. Paasi varasemalt karistatud väärteo toimepanemise eest kahel korral: - 10.02.2010 on LS (kuni 2011) § 74

§ 230lg 2 järgi 95 trahviühiku ulatuses, so 380 eurot.

Sellises määras karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, et mõjutada A. Paasi hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. Samuti arvestab see ühiskonna heaolu tervikuna, kuna kõik isikud peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6