27.03.2021 tasus kaebaja kaebuse eest riigilõivu 15 eurot. 09.04.2021 esitas kaebaja menetlusdokumendi pealkirjaga „Kaebus koos dokumentide koopiatega“. Kaebaja märkis, et esitas 30.11.2020 vaide Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 314, kuid vaie jäeti rahuldamata ning kuna kaebaja ei ole nõus korralduse sisuga, siis esitas kaebuse halduskohtule. Kaebaja palus kohtul välja nõuda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt tehtud käekirjauuringud, et tutvuda nende sisuga. Lisaks palus kaebaja peatada Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 jõustumine kuni selle kohtuliku arutamise lõpuni. Kuna kaebaja ei olnud kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi, siis jättis kohus kaebuse 22.04.2021 määrusega veelkord käiguta. Muuhulgas selgitas kohus kaebajale määruses järgmist: „/…/ Kohtule esitatud andmete alusel on selgunud, et kaebaja 30.11.2020 vaiet ei jäetud rahuldamata, vaid see tagastati Riigikantselei 13.01.2021 kirjaga „Teade vaide tagastamise kohta“ nr 7-5.9/20-02535-9, kuna vaide esitamise tähtaeg oli möödunud ja vaide esitamise tähtaega ei ennistatud. Seega olukorras, kus halduskohtule on 20.01.2021 esitatud kaebus Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korralduse nr 314 peale, peab kohus kontrollima kaebuse esitamise tähtaegsust. Kuna vaide esitamise tähtaega ei ennistatud, siis see tähendab, 1 et vaiet ei vaadatud sisuliselt läbi. Kohus peab selles olukorras kontrollima, kas vaie tagastati õiguspäraselt. Kui kohus leiab, et vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei kohaldu
lg 2 kohane tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks, vaid tuleb lähtuda
§-s 46 sätestatud tähtaegadest. Kohus selgitab kaebajale, et kaebajal tuleb teatada, millal talle Riigikantselei 13.01.2021 kiri „Teade vaide tagastamise kohta“ nr 7-5.9/20-02535-9 teatavaks tehti. Samuti kohus veelkord selgitab, et kaebaja poolt tähtaega ületades esitatud vaide menetlemine ja Riigikantselei otsustus, mitte ennistada vaide esitamise tähtaega, ei peatanud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 halduskohtus vaidlustamise tähtaegu tulenevalt
§-st 46. Kaebajal tuleb kaebust täiendada ja konkreetselt teatada, millise
lg 2 kohase nõude kaebaja soovib kohtule Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 vaidlustamiseks esitada. Kohus ei vaata lihtsalt niisama, ilma konkreetset seaduses sätestatud nõuet esitamata, läbi kaebaja kodakondsuse äravõtmist. Iga kaebuse liigi (vt
lg 2) osas kehtivad kaebuse kohtule esitamise tähtajad ja tingimused (vt
ja § 46).
lg 5 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Samuti tuleb kaebajal täpsustada, mida ta peab silmas 09.04.2021 menetlusdokumendis (kaebus) märgitu all: „Palun peatada Vabariigi Valitsuse korralduse 314 jõustumine kuni selle kohtuliku arutamise lõpuni“. Kaebajal tuleb teatada, kas kaebaja tahteks on esitada esialgse õiguskaitse taotlus (
§-d 249-251). Kui jah, siis selleks tuleb esitada põhjendatud taotlus (
lg 1), mida tuleb ka põhistada (
Lisaks tuleb halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõiv 15 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 ja esitada kohtule tõend tasumise kohta. Kohus selgitab, et
Sellise nõude esitamine ei oleks ka antud juhul perspektiivne, kuna Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korraldus nr 314 on juba jõustunud selle teatavakstegemisel, so 12.10.
Kohus veelkord rõhutab, et juhul kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, siis tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused/…/.“ Kohus andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates määruse kätte toimetamisest. Kaebaja taotlusel kohus 03.05.2021 pikendas kohtumäärusele vastamise tähtaega kuni 10.05.
lg 2 kohast konkreetset nõuet Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 vaidlustamiseks. Samuti ei ole kaebaja teatanud, millal talle Riigikantselei 13.01.2021 kiri nr 7-5.9/20-02535-9 teatavaks tehti ega ole taotlenud ka tähtaja ennistamist Vabariigi Valitsuse korralduse nr 314 vaidlustamise osas juhul, kui ta soovib selle tühistamist. Seega on kaebuse olulised puudused kõrvaldamata, mis takistab asja läbivaatamist ja seetõttu ei saa kohus kaebust menetlusse võtta. Vastavalt
lg 1 p-le 2 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole käiguta jätmise määrusele vastanud ega ole taotlenud ka kohtu määratud tähtaja pikendamist. Seega kaebaja ei ole kaebuse olulisi puuduseid kõrvaldanud. Kuna jätkuvalt on ebaselge kaebuse nõue, mistõttu ei ole võimalik kontrollida kaebuse tähtaegsust, siis takistavad nimetatud olulised puudused asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus vastavalt
lg 1 p-le 2 kaebuse selle esitajale.
lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse
lg 1 p 2 alusel, siis kuulub tasutud riigilõiv 15,00 eurot kaebajale tagastamisele (
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.