← Eesti

2-21-10903/3

Obsah (13)§ 15§ 31§ 1§ 78§ 18§ 20§ 21§ 40§ 36§ 91§ 33§ 2§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasja number 2-21-10903 Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2021, Narva kohtumaja Kohtuasi D P avaldus pankroti välja kuulutamiseks Mene

) § 13 nõuetele ja

§-s 14 ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) §-s 371 sätestatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei ole. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb võtta menetlusse.

§ 15

lg 2 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi üle 22 000 euro ning võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Ly Müürsoo. Vastavalt

§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. 3 2-21-10903 Kohus kuulutab pankroti välja 18. juulil 2021 kell 16:00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Ly Müürsoo.

§ 78

lg 1 kohaselt toimub võlausaldajate esimene üldkoosolek mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada Viru Maakohtu Narva kohtumajas (arvestades kohtuniku graafikujärgset puhkust) 26. augustil 2021 kell 13.30 ja võlgniku vande andmine samal päeval kell 13.20. Vastavalt

§ 18

lg-tele 1 ja 3 võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamise määruse täidab ajutine haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus kuulutab pankroti välja ilma ajutist haldurit nimetamata, seega tuleb rakendada pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Vastavalt

§ 20lg 1, kohus võib keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.

Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes. Lähtuvalt

§ 21

lg-test 1 – 3, määrus, millega kehtestatakse

§ 20lõikes 1 nimetatud käsutuskeeld, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrus saadetakse võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse ärakirja viivitamatult võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale. Käsutuskeelu sissekandmise kohta kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse ning Eesti väärtpaberite keskregistrisse kohaldatakse vastavalt

§-des 40 ja 41 sätestatut. TsMS § 378 lg 1 p 2-6 kohaselt, hagi tagamise abinõud on: kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse; kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine; teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole; kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks; täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et pankrotimenetluse tagamiseks tuleb rakendada hagi tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamiseks peatada sundtäitmine võlgniku vara suhtes, keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Kanda kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelumärked, arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku suhtes kandeid kinnistusraamatus ei ole. Seega ei pea kohus edastama määrust kinnistusosakonnale vastavalt

§ 40lg 2.

4 2-21-10903

§ 36

lg 6 kohaselt, füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Vastavalt

§ 91

lg 1, füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (ärikeeld). Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 33

lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohus selgitab võlgnikule, et kohtulahenditega väljamõistetud võlgnevustest vabastamine ei ole pankrotimenetluse eesmärk

§ 2tähenduses.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, mitte võlgniku vabastamine oma kohustustest. Pankroti väljakuulutamisega ei kao võlgniku kohustused ära ega võlgnik ei vabane automaatselt nende tasumise kohustusest. Pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, millest tehakse võlausaldajale väljamaksed. Vara valitsemiseks määratakse pankrotihaldur, kellele läheb üle vara valitsemise õigus. Kui võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ning menetlus lõpetatakse raugemise tõttu. Ka pankrotimenetluse raugemine ei vabasta võlgnikku võlgadest. Samuti selgitab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist ja võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ka kõigist võlakohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, või algatamata jätmise otsustab kohus alles pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisel. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluskulud

§ 150

lg 1 p-de 1, p 2 ja p 5 ning lg 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesanne- 5 2-21-10903 te täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Viivitamatu täitmine

§ 31lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.