Obsah (7)

§ 101§ 99§ 96§ 100§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-3357 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juulil 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. K. (K.) ja D. K. (K.) hagi I. K. (K

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras elatisest maha arvestada lapsetoetuse ainuüksi seetõttu, et lapsel on õigus lapsetoetust saada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16). Hagejate seaduslik esindaja nõustub, et mõlemad vanemad peavad laste ülalpidamisse panustama võrdväärselt, kuid lapsega koos elava vanema kulud ja panus on alati suurem kui lahuselaval vanemal. Laste kasvades suurenevad ka nende vajadused. Kostja on materiaalselt kindlustatud ning suuteline lastele miinimummääras elatist tasuma. 2 Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks elatist maksnud veebruari ja aprillikuu eest. Kostja on esitanud maksekorraldused märtsikuus lastele 500 euro elatise tasumise kohta. Eeltoodu kinnitab hagejate seadusliku esindaja väitel seda, et kostja maksab lastele elatist millal tahab ja kuipalju tahab. KOSTJA VASTUS

1. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud alusetult ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ta ei ole enda ülalpidamiskohustuste laste ees rikkunud, ei ole rikkunud ka vanemate kokkuleppeid laste elukorralduse ja elatise osas, laste ema on kohtusse pöördunud põhjendamatult. Tsiviilasjas nr 2-20-5759 14.12.2020.a. kinnitatud suhtlemiskorra kohaselt viibivad lapsed alates 11.01.2021.a. isa juures üle nädala kolmapäeval kella 10.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 20.00-ni kui ei ole kooli- ega lasteaiapäev ning kui on kooli- ja lasteaiapäev, viib isa esmaspäeva hommikul lapsed kooli ja lasteaeda. Nimetatud suhtlemiskorra kohaselt viibivad lapsed emaga 64% ajast ja 36% isaga. Ajal, mil lapsed on isa juures, on nad ka isa vahetul ülalpidamisel. Kehtestatud suhtlemiskorda ei olnud isa ootamatu vahistamise tõttu võimalik täita 18.01.2021 kuni 18.03.2021.a. Kuigi isa peale vabastamist avaldas soovi lastega kohtumiseks, teatas ema, et isa ei saa lastega kohtuda enne kui saabub järgmine isa-laste suhtlemiskord algusega 31.03.2021.a. Laste isa on tasunud V. K.ile lastele rahas elatist ning ei ole enda kohustusi laste ülalpidamise osas rikkunud. Isa tasus lastele elatist alates vanemate lahku minemisest ning ka pere kooselu ajal kandis ema arvelduskontole raha lastele vajalike kulude katteks. Alates 2020.a. maikuust tasus I. K. elatist 200 eurot kuus ehk 100 eurot kummalegi lapsele. Alates 2020.a. septembrist tasus kummalegi lapsele 100 eurot ning lasteaia ja koolikulude tarbeks lisaks 50 eurot. Olukorras, kus vanematel on elatise tasumise osas kokkulepe ning ka suhtlemiskord, mil laste isa vahetult kannab ise laste kulud 36% ajast, on sügavalt arusaamatu, millele tuginevalt on nõutud elatist 292 eurot kuus kui V. K.ile laekuvad ka riiklikud peretoetused. Hagis ei ole selgitatud, millised on laste igakuised keskmised kulud, selgitamata ja tõendamata on ka see, millele tuginedes nõutakse elatist vanemate kokkuleppest suuremas summas. Hagiavalduses on kinnitatud, et 2021.a jaanuarikuus tasus I. K. elatist 300 eurot, mis on 50 eurot rohkem kui vanemate kokkulepe.
2. Tagasiulatuva nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada, millise olid hagejate kulud tagasiulatuval perioodil. Kuivõrd hagis puuduvad igasugused selgitused laste kulude kohta tagasiulatuval perioodil, ei ole võimalik nõude osas seisukohta kujundada. Lisaks elatisemakstele ostis I. K. D.ile 11.01.
3. s suusavarustuse ning tasus selle eest 296, 30 eurot. Arvestades, et laste kulude kandmisel peavad eelduslikult osalema mõlemad vanemad võrdselt, on ilmne, et olukorras, kus laste isa on tasunud elatise vastavalt vanemate kokkuleppele ning isegi seda ületavas summas ja ostnud ka lapsele suusavarustuse, on vanem eelduslikult täitnud ülalpidamist ette, mistõttu ei ole ka 2021.a veebruarikuu täiendavalt rahas elatise nõudmine õigustatud. Vahistamise tõttu tekkis I. K.l viivitus veebruari elatise ülekandmisega, kuid enne hagi esitamist oli V. K. juba saanud ka 2021.a. veebruarikuu elatise ülekande vastavalt vanemate kokkuleppele 250 eurot. 02.03.2021.a. tasus I. K. D.ile 125 eurot ja M.ile 125 eurot. Kostja märgib ka seda, et hagis ei ole selgitatud ega tõendatud, millest tulenevalt nõutakse lastele elatist

§ 101

lg 1 alusel kui vanemate kokkuleppel oli isa poolt tasutav elatis 250 eurot kuus. Olukorras, kus vanematel on elatis kokku lepitud ning hagis ei ole mingilgi viisil laste kulusid tõendatud, ei ole võimalik kostja arvates hagi rahuldada. 3 Kostjale teadaolevalt sai tagasiulatuva haginõude perioodil D. koolist tasuta toidupaki iga 2 nädala tagant. Selliselt oli osa ühe hageja kuludest veel ka muul viisil kantud ning ka seda tuleb elatise hagi lahendamisel arvestada. 5. Lapsed saavad oma osa vanemate varalisest seisust ning üldjuhul tuleb mõlemal vanemal

§ 101

lg 1 sätestatud ulatuses laste ülalpidamises osaleda ning üksnes mõjuval põhjusel saab kohus väiksema elatise välja mõista. Olukorras, kus hagejate ema ise väidab, et tema sissetuleku moodustavad töötutoetus, peretoetus ja koolituse stipendium ja muu vara puudub, on alust arvata, et hagejate ema ei ole suuteline enda kohustust

§ 101

lg 1 sätestatud määras laste ülalpidamises täitma, mis ei ole aga aluseks miks peaks kostjalt suuremas ulatuses elatise välja mõistma. Kostja leiab, et olukorras, kus laste kulud on

§ 101

lg 1 sätestatust oluliselt väiksemad, tuleb hagejate kulud hagejatel tõendada, et saaks

§ 99

§ 102 lg 2 ja § 105 lg 3 kohaselt määrata, millised on laste igakuised keskmised tegelikud vajadused ning kummagi vanema kohustus laste ülalpidamiskulude kandmisel. Kostja palub arvestada ka seda, et laste kulud on osaliselt kaetud riikliku lastetoetuse arvelt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
2. V. K.i ja I. K. abielu lahutati Viru Maakohtu 14.09.2020..a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-10742 (I kd tl 7-10) Abielust sündisid 16.05.2013.a. poeg D. (I kd tl 14) ja 21.12.2016.a. poeg M. (I kd tl 13).
3. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. 9.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hagejad nõuavad elatist miinimummääras.
3. Laste elulaadi kujundavad eelkõige nende vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi 4 ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Lapsed elavad koos emaga, kuigi Viru Maakohtu 14.12.2020.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5729 kinnitatud kokkuleppe kohaselt, viibivad kuus märkimisväärse osa ajast ka isaga (36%)
2. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus nõustub, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks või ei vasta lapse ülalpidamiseks vajalikele tegelikele kuludele. Ka Riigikohus on korduvalt viidanud (vt nt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, kus vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 359 eurot kuus, 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud 319 eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf , uuringu lõpparuande lk 38, 39) Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Viidatud uuringus on küll välja toodud lapse vajaduspõhise miinimumelatise suurus, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel / muutmisel tuleks lähtuda üksnes laste minimaalsetest või standardvajadustest ja mitte arvestama kummagi vanema ülalpidamisvõime ja muude asjaoludega. Käesoleva ajani kehtib siiski üldreeglina

§ 101

lg 1 ning kas esinevad asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist väiksemas määras, hindab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Kui kohus peaks igal võimalikul juhul (sh juhul kui vanema varaline seisund võimaldab tasuda miinimumelatist), lähtuma

§ 102

lg 2 asjaoludest (ja nende laiendamisest), puuduks

§ 101lg 1 säte igasuguse mõtte.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) mitte hinnata üksnes laste mõistlikke kulusid ja vajadusi ning vanema kanda tuleb jätta selline osa laste vajaduste rahuldamiseks, mis vastab tema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). Kohus rõhutab, et vanem ei pea maksma lastele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, samuti juhul kui laste vajadused on suuremad. Vanemate lahuselu tõttu ei peaks halvenema laste senine elustandard. Kooselu lõpetanud lapsevanemad peaksid end asetama olukorda, nagu nende kooselu ei oleks katkenud, ning säilitama lastele varasema elulaadi. 12. Kostja vaidleb hagejate elatise nõudele vastu, Esmalt märgib kostja, et vanemate vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt maksab ta laste ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus lapse kohta ja alates septembrist 2020 veel lisaks 50 eurot koolitarvetele ja lasteaiakuludele (kokku 250 eurot kahele lapsele). Hagejate seaduslik esindaja vaidleb kostja väidetele vastu ja märgib, et vanemate vahel ei ole olnud mingisugust kokkulepet elatisemaksete suuruse osas. Hagejate seaduslik esindaja ei eita kostja tehtud makseid, kuid märgib, et kostja tegi ülekandeid, millal tahtis ja sellises suuruses nagu tahtis. 5 Kohus on seisukohal, et kostja väited pooltevahelise kokkuleppe kohta, on paljasõnalised ja tõendamata. Isegi kui oleks vanemate vahel lepitud kokku elatise tasumises ja igakuiste maksete suuruses, siis ei välistaks ega piiraks see elatise hagi esitamist. Riigikohus on märkinud, et vanemate kokkulepe ei välista ega piira

§ 100

lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 19.06.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-18-6499/63) Kohus nõustub sellega, et kostja on laste kasvatamises ja nende ülalpidamises osalenud (mida tõendavad lastele tehtud regulaarsed ülekanded ja ostud, I kd tl 49, 50, 51-54, II kd tl 12-35), osalus on olnud regulaarne, kuid millegagi ei ole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise maksmiseks kostja tasutud suuruses. Kohus ei pea kostja väiteid vanemate kohtuvälise elatisekokkuleppe kohta (millega oleksid nõus mõlemad vanemad) eluliselt usutavaks ka arvestades vanemate vahelisi äärmisel keerulisi suhteid (tsiviilasjad nr 2-20-11092, 2-20-5759).
3. Üldjuhul tuleb vanematel anda lastele ülalpidamist võrdsetes osades. Riigikohus on oma 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-69-13, p 18). Viktoriaa K.i ja I. K. majanduslikku seisundit iseloomustavate tõendite põhjal on ilmne, et vanemate majanduslik võimekus on oluliselt erinev. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ajavahemikus 01.05.2020-30.04.2021 V. K.ile tehtud väljamakseid 2 514, 60 eurot (I kd tl 169,171). V. K.i kontode väljavõtetest nähtuvad järgmised laekumised: sotsiaalkindlustusametilt lastetoetus 120 eurot, töötukassa hüvitis vahemikus 198-334, 80 eurot, I. K. tasutud elatisraha (250 eurot) ja laekumised isalt V. M.(I kd tl 178-204); püsikuludena on käsitletavad väljamaksed Tele2 41 eurot, Telia 61,58 eurot, Elisa Teleteenused AS ca 30 eurot, lasteaed 15 eurot, lapse kunstiõpe 13 eurot, x järelmaks 26 eurot, pikapäevarühm 11,52 eurot, KÜ X ca 85 eurot, kütteperioodil AS-le Kiviõli Soojus 100 eurot. Kinnis- ja vallasvara registrite põhjal V. K.ile ei kuulu. Töötamise registri andmetel V. K. ei tööta. I. K. töötasu suurus on 2560 eurot kuus (neto) (I kd tl 55) Äriregistri andmetel on kostja osanik /asutaja/juhatuse liige järgmistes äriühingutes: OÜ X, X OÜ, X OÜ, MTÜ X, MTÜ X üks asutajatest, juhatuse liige SA-s X. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ajavahemikus 01.05.2020-30.04.2021.a saanud tulu 30 345, 50 eurot (I kd tl 170, 173-174) Kinnistusraamatusse on I. K. kantud kinnistu xxx (registriosa nr xxx omanikuna. 6

1. Kostja on seisukohal, et arvestades suhtluskorda (Viru Maakohtu 14.12.2020.a. määrus tsiviilasjas nr 2-20-5729, I kd tl 42-48), mille kohaselt viibivad lapsed isa juures ca 36% ajast, kannab isa sel ajal laste ülalpidamiskulu vahetult ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd lapsed viibivad kuus 36% ajast isa juures ja ta kannab sel ajal ülalpidamiskulu vahetult, tuleb seda elatise suuruse määramisel arvestada. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2, 28.03.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-11905/66). Arvestades, et hagejate seaduslikul esindajal puudub käesoleval ajal püsiv sissetulek töötasu näol, ja millest tulenevalt on poolte majanduslik võimekus oluliselt erinev, ei pea kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada lastele määratud peretoetust. Vanema (V. K.i) majandusliku seisundi paranemisel, tuleks lastetoetust kohtu hinnangul arvestada (st vähendada kostja elatisemakset poole lastetoetuse määra võrra).
2. Hagejad on esitanud kostja vastu ka tagasiulatuva elatise nõude (jaanuarist 2021-märtsini 2021.a. 868 eurot). Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on seisukohal, et lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud (vt Riigikohtu 12.05.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-186491/96 p 14.2) Hagiavalduse kohaselt maksis kostja jaanuaris 2021.a. hagejatele elatist 300 eurot (V. K.i konto väljavõte I kd tl 15). Lisaks eeltoodule ostis kostja jaanuaris 2021.a. pojale suusavarustuse maksumusega kokku 296, 30 (I kd tl 50) Kostja esitatud maksekorralduste järgi on märtsis 2021.a. makstud kokku 500 eurot (I kd 51-54) Kostja ei ole elatist jaanuarist-märtsini tasunud seaduses sätestatud miinimummääras, kuid kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et laste vajadused oleksid olnud mingis ulatuses katmata või et hagejad oleksid nõudnud sel perioodil just miinimummääras. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et miinimummääras oleks kostjal tulnud jaanuarist märtsini 2021.a. tasuda kahele lapsele kokku 1752 eurot. kostja on eespoolviidatud tõendite kohaselt tasunud 1096,30 eurot. Arvestades, et lapsed viibivad kuus 36% isa juures, pidanuks kostja aritmeetiliselt tasuma kokku 1121,28 eurot. Seega ei ole jaanuarist-märtsini 2021.a. kosta laste huve kahjustanud elatise osalise tasumata jätmisega.

1. Poolte esitatud laste kulusid kajastavate tõendite kohta märgib kohus, et osa V. K.i esitatud tõenditest ei ole asjakohased ega seostatavad otseselt laste kuludega (nt Olerexi kütusetšekid I kd tl 75, xxxx apteegist I kd tl 76). Maxima ja teiste toidukaupluste kassatšekkidelt (I kd tl 77-104, 120155) ei ole kohtul võimalik arvestada laste tarbeks kulutatut. Kohus ei sea ka kahtluse alla seda, et 7 hagejate seaduslik esindaja on laste ülalpidamiseks kulu kandnud. Kulud toidule on iseenesest mõistetavad ja ei vaja kohtu hinnangul eraldi tõendamist kui just lastel eridieedist tulenevalt lisakulude vajadust ei ole. Osa esitatud tõendeid korduvad (I kd tl 107-118). Nimetatud asjakohatud ja korduvad kuludokumendid jätab kohus tähelepanuta. Asjakohased on tõendid, mis seotud otseselt laste ostudega (Takko Fashion, Pepco I kd tl 91; Pargi Keskus Juku pood I kd tl 92-94, 105, voodid I kd tl 100-101, 106), kostja kulud (II kd tl 12-35).
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab I. K.lt välja elatise laste ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus arvestab, et 36% ajast viibivad lapsed isaga ja selle aja eest kannab isa ülalpidamiskulu vahetult (36% 292-st on 105, 12 ehk ca 105 eurot ; 292-105= 187) Igakuise elatisemakse suurus ühele lapsele kujuneb seega 187 eurot kuus, kahele lapsele kokku 374 eurot. Tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata.
3. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8