üldmenetluses Andrey LOSEV sünd. 15.05.1969, isikukood 36905153722, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud (käesoleval ajal Süüdistatav karistus ei kehti) Oli kahtlustatavana kinni peetud 18.09.2020 – 19.09.2020 Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Andrey LOSEV
lg.2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg.1 alusel arvata Andrey LOSEVI karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 18.09.2020 – 19.09.2020, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult 1 kuulub Andrey LOSEVIL kandmisele 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg.2 alusel määrata, et mõistetud karistusest 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kuulub Andrey LOSEVIL koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Andrey LOSEVI karistuse kandmise algus on alates tema karistuse kandmisele asumisest.
lg.1 alusel määrata, et ülejäänud karistus 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jäetakse Andrey LOSEVI suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
lg.1 p.1 – 6 alusel on Andrey LOSEV käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.2 p.2 alusel määrata, et Andrey LOSEV on katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Määrata Andrey LOSEV katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist ning mille täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg.1 p.1 alusel kohaldada Andrey LOSEVILE lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) aasta. Liiklusseaduse §127 alusel on Andrey LOSEV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2 Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Andrey LOSEVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 248 (kakssada nelikümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 47 €, kohtuistungil osalemine 133 €, kohtuotsuse kuulutamisel osalemine 27 €, käibemaks 41,40 €). Välja mõista Andrey LOSEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 405 (nelisada viis) eurot 60 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Andrey LOSEVIL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700014402 ning selgitus „1-20-8777 Andrey LOSEV kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistus Andrey Losev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS §424 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt selles, et tema isikuna, keda on varem kohtulikult karistatud Viru Maakohtu 13.12.2013 otsuse alusel KarS §424 järgi ehk mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (nimetatud karistus kehtis kuni 23.10.2020), juhtis uuesti, s.o. korduvalt 18.09.2020 kell 18.24 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Ereda külas Kohtla-Järve - Mäetaguse tee 10-ndal kilomeetril mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx) juhile keelatud seisundis, nimelt alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST (seerianr.ARDF-0054) tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,12 mg/l kohta ning vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ja lg.2 p.1 järgi loetakse ta alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega süüdistatakse Andrey Losevit KarS §424 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o. mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. 3 Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Andrey Losev tunnistas end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi ja avaldas kahetsust. Süüdistatava ütluste kohaselt tegeles ta 18.09.2020 xxx kaevanduses auto remondiga. Sellel päeval ei olnud tal plaanis kusagile sõita ja jaheduse vältimiseks tarvitas süüdistatav koos kolleegiga päeva jooksul 0,5 liitrit viina. Tööpäeva lõpuks sai auto remont valmis ja ülemus käskis süüdistataval auto xxx baasi viia. Süüdistatav ei julgenud ülemusele öelda, et tarvitas eelnevalt alkoholi, sest ta kartis vallandamist. Kui süüdistatav politsei poolt kinni peeti, kaotas ta siiski töö ja otsis kaks kuud uut tööd. Pärast intsidenti läks süüdistatav arsti vastuvõtule ja sai abi, et mitte enam alkoholi tarvitada. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et süüdistus KarS §424 lg.2 järgi ei ole põhjendatud ning süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida KarS §424 lg.1 järgi. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastas patrullpolitseinik D K 18.09.2020 Ida-Virumaal Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 10-ndal kilomeetril indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 Plus (seerianr.A418787, järgmise kontrolli aeg 28.09.2020) abil Andrey Losevi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 1,42 mg/l kohta. Joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus (märkused: alkoholilõhn), aeglane kõne, kerged koordinatsioonihäired, unine käitumine - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 18.09.2020 otsus, mille kohaselt kõrvaldati Andrey Losev 18.09.2020 kell 18.25 Liiklusseaduse §91 lg.2 p.2 alusel juhtimiselt, sest alkoholilõhn tema suust andis aluse arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt tuvastas patrullpolitseinik D K 18.09.2020 kell 18.51 Ida-Virumaal Jõhvis Ülesõidu 1 tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110EST (seerianr.ARDF0054, järgmise hoolduse aeg 01.21) abil Andrey Losevi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 1,12 mg/l kohta - Mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljatrükk ja taatlustunnistus, mille kohaselt oli tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 MK III EST läbinud kordustaatluse ja vastas esitatud nõuetele - Juhiloa kehtivuse väljatrükk, mille kohaselt on Andrey Losevi juhiluba kehtiv ja tema juhtimisõigus kehtib kuni 04.09.2017 - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti Andrey Losev 18.09.2020 kell 18.24 kuriteos kahtlustatavana kinni ja vabastati 19.09.2020 kell 13.25 - Karistusregistri väljavõte Andrey Losevi kohta, millest nähtub, et seisuga 19.09.2020 on süüdistataval 3 kehtivat kriminaal- ja 2 kehtivat väärteokaristust - Karistusregistri väljavõte Andrey Losevi kohta, millest nähtub, et seisuga 29.11.2020 on süüdistataval 2 kehtivat väärteokaristust 4 - - - - - Väljatrükk Kinnipeetavate registrist, mille kohaselt viibis Andrey Losev kinnipidamisasutuses 03.02.2014 – 23.10.2015 Viru Maakohtu 13.12.2013 otsus, mille kohaselt mõisteti süüdistatav süüdistuses KarS §424 ja §329 järgi süüdi ning karistati KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 kuud 7 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 1 aasta Viru Ringkonnaprokuratuuri 06.11.2013 süüdistusakt, mille kohaselt süüdistati Andrey Losevit selles, et ta juhtis 15.07.2013 kell 23.00 Narvas Kangelaste tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes isikuna, kellelt oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud Tõend, mille kohaselt manustati Andrey Losevile 01.10.2020 veenisiseselt ravimit xxx Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus menetluskulude osas kohtueelses menetluses ning abiprokurör Sergei Listovi poolt 23.10.2020 koostatud Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt vandeadvokaadi taotlus rahuldati ja kulu summas 124,80 € hüvitati Õiend, mille kohaselt võeti Andrey Losevilt DNA proov ja sõrmejäljed, mis kanti riiklikusse registrisse Tõend isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli süüdistatavale 2019 tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa peale tulumaksu mahaarvamist 7476 € Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille kohaselt oli süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus 2019 13,62 € Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik P K kohtueelne ettekanne koos lisadega, mille kohaselt vastab korter aadressil xxx elektroonilise valve kohaldamise eeldustele. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Andrey Losevile on esitatud süüdistus KarS §424 lg.2 järgi selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Viru Maakohtu 13.12.2013 otsuse alusel KarS §424 järgi, juhtis uuesti, s.o. korduvalt 18.09.2020 kell 18.24 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Ereda külas Kohtla-Järve - Mäetaguse tee 10-ndal kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes. KarS §424 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 5 Süüteokoosseis KarS §424 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Korduvus ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus, mis tähendab, et süüdlane on varem toime pannud samasuguse süüteo. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Andrey Losev juhtis 18.09.2020 kell 18.24 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Ereda külas Kohtla-Järve Mäetaguse tee 10-ndal kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1 ja lg.2 p.1 tähenduses. Andrey Losevi alkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110EST (seerianr.ARDF-0054) kasutamise protokolli ja väljatrükiga. Nii nähtub eelnimetatud tõenditest, et 18.09.2020 kell 18.51 tuvastati Andrey Losevil alkoholijoobe mõõtetulemus 1,12 mg/l (lõplik lugem 1,24 mg/, laiendmääramatus 0,12 mg/l). Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, kas süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida KarS §424 lg.2 või lg.1 järgi. Kohtukõnes märkis abiprokurör Sergei Listov, et teo toimepanemise ajal oli Andrey Losevil 3 kehtivat kriminaalkaristust, s.h. Viru Maakohtu 13.12.2013 otsus tema karistamises KarS §424 järgi. Abiprokurör viitas oma kohtukõnes Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2020 lahendile nr.1-17-10050 ja Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsusele nr.1-19-8975, milledes olid erinevad seisukohad seaduse tõlgendamisel. Abiprokurör oli seisukohal, et korduvuse arvestamisel on oluline, kas karistus on kehtiv teo toimepanemise ajal, mitte aga süüdistuse esitamise ajal või kohtuotsuse kuulutamise ajal. Nimelt leidis abiprokurör, et analoogne oleks olukord, kui süüdistatav paneks uue kuriteo toime katseajal ning kerkiks küsimus KarS §65 lg.2 alusel karistuste liitmisest. Samuti ei oleks vaidlust, kui asi oleks lahendatud kiirmenetluse korras ning seega tuleks süüdistatava tegu kvalifitseerida KarS §424 lg.2 järgi. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban oli seisukohal, et vastuse süüküsimuses annab Karistusregistri seaduse §5 lg.1, mille kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kaitsja hinnangul tuleb süüdistatava tegu kvalifitseerida KarS §424 lg.1 järgi ja seda arvamust toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2020 lahendi p.15 väljendatud seisukoht. Kaitsja viitas ka Riigikohtu 03.05.2019 otsusele nr.1-17-5883, mille p.19 väljendatud seisukoha järgi ei saa eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada kustunud karistustega. Maakohtu hinnangul tuleb süüdistatava tegu kvalifitseerida
Maakohus jagab siinkohal Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2020 otsuses nr.1-19-8975 väljendatud seisukohta, mille kohaselt täidetakse süüteokoosseis süüteo toimepanemise hetkel. Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt pani Andrey Losev uue kuriteo toime 18.09.2020, kusjuures Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud karistus kehtis kuni 23.10.2020. Seega on süüteokoosseis KarS §424 lg.2 järgi täidetud, kuna viimane kuritegu on toime pandud eelmise karistuse kehtivuse ajal. Maakohus ei nõustu kaitsja viitega Riigikohtu 03.05.2019 otsusele, sest selles viidatakse 6 eripreventiivsetele kaalutlustele karistuse mõistmise tähenduses, mitte aga kuriteo kvalifitseerimisel. Vastavalt
lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohtu hinnangul tegutses Andrey Losev 18.09.2020 otsese tahtlusega, sest ta tarvitas päeval koos kolleegiga 0,5 liitrit viina ja oli teadlik, et on autot juhtima asudes alkoholijoobes. Toimepandud kuriteo kriminaalasjas ei esine. õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. KarS §424 lg.2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. 7 Raskendavad asjaolud süüdistatav Andrey Losevi puhul käesolevas kriminaalasjas puuduvad, kergendava asjaoluna arvestab maakohus puhtsüdamlikku kahetsust süüdistatava poolt. Süüdistatav Andrey Losevi süü suuruse hindamisel arvestab maakohus tema poolt toimepandud kuriteo sisu ja sellega kaasneva rikkumise mõjusid. Maakohus hindab süüdistatav Andrey Losevi süü suuruse kindlaksmääramisel muuhulgas seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Maakohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise risk süüdistatav Andrey Losevi puhul ei ole madal. Samas arvestab maakohus ka Andrey Losevi puhul seda, et ta tunnistas ennast täielikult süüdi ja kahetses. Lisaks võtab maakohus arvesse, et süüdistatav pöördus alkoholiprobleemiga arsti poole. Nii leiab maakohus, et süüdistatav Andrey Losevi süü kuriteos on keskmine. Süüdistatav Andrey Losevile inkrimineeritud paragrahvi sanktsioon näeb karistusliigina ette vaid vangistuse, kusjuures mõistetud karistust ei jäeta täielikult tingimisi kohaldamata. Kohtukõnes palus abiprokurör Sergei Listov tunnistada Andrey Losev süüdi KarS §424 lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust, millest tuleb kantuks lugeda eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS §74 lg.2 alusel tuleb mõistetud karistusest pöörata koheselt täitmisele 1 kuu vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel tuleb ülejäänud karistus 9 kuud 28 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat, mille kestel on süüdistatav kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ühte lisakohustust. Lisakaristusena tuleb süüdistatavalt võtta ära sõiduki juhtimise õigus tähtajaga 1 aasta. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban palus kohtukõnes arvestada, et süüdistatava puhul esinevad kergendavad asjaolud ning ta on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Vangistuse mõistmine tingimisi ühes katseaja ja lisakohustusega oleks piisav, et süüdistatav ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi. Juhtimisõiguse olemasolust sõltub töö ja pere ülalpidamine ning seega tuleks süüdistatava suhtes olla leebem, kui seda taotles abiprokurör. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama
sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada prognoosiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav Andrey Losev tuleb süüdi tunnistada
lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Tegemist on karistusmääraga, mis on tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra, kuid maakohus leiab, et arvestades kõiki käesolevas kohtuotsuses nimetatud asjaolusid on selline karistusmäär põhjendatud. Kuivõrd KarS §424 lg.4 p.1 sätestab, et karistust ei jäeta täielikult tingimisi kohaldamata, tuleb KarS §74 lg.2 alusel mõistetud vangistusest pöörata koheselt täitmisele 2 kuud vangistust, mille kandmise algus on alates Andrey 8 Losevi karistuse kandmisele asumisest. Maakohus võtab reaalse vangistuse pikkuse kohaldamisel arvesse, et Andrey Losev on varasemalt kriminaalkorras karistatud (viimase kuriteo toimepanemise ajal oli karistus kehtiv, käesoleval ajal on karistus kustunud) ja tal on käesoleval hetkel 2 kehtivat väärteokaristust, millest üks on samalaadse süüteo toimepanemise eest – sõiduki juhtimine alkoholijoobes. Kuigi abiprokuröri poolt tõendina esitatud Kinnipeetavate isikute registri väljavõttest nähtub, et Andrey Losev kandis reaalset vangistust perioodil 03.02.2014 – 23.10.2015, ei ole antud tõend täpne. Kuna Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega võimaldati Andrey Losevil kanda talle mõistetud vangistus 4 kuud 7 päeva ositi 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, siis maakohus kontrollis antud asjaolu registri ja Viru Vangla vahendusel ning selgitas välja, et tegelikkuses kandis Andrey Losev reaalset vangistust ositi 2 päeva kaupa perioodil 03.02.2014 – 29.06.2014 ning edaspidi karistuse kandmisele ei ilmunud, mistõttu toimetati ta ülejäänud karistuse 3 kuud 3 päeva kandmisele sundtoomisega ja ta kandis selle ära perioodil 22.07.2015 – 25.10.2015. Eeltoodu alusel ei pea maakohus käesolevas kriminaalasjas võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes järjekordselt reaalse vangistuse ositi kandmist ning vangistus 2 kuud tuleb Andrey Losevil ära kanda korraga. KarS §74 lg.1, 3 alusel tuleb ülejäänud karistuse osa 9 kuud 28 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat, mille kestel on Andrey Losev kohustatud järgima käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja ühte lisakohustust, milleks on alkoholi tarvitamise keeld. Peale selle nõustub maakohus abiprokuröri kõnes toodud lisakaristuse pikkusega ja mõistab Andrey Losevile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtajaga 1 aasta. Maakohus möönab, et kohtupraktika kohaselt peavad järgnvad karistused, s.h. lisakaristused olema eelnevatest rangemad. Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega määrati Andrey Losevile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 aasta. Käesolevas kriminaalasjas arvestab maakohus lisakaristuse pikkuse määramisel nii eelnevat (käesolevaks ajaks kustunud) kriminaalkaristust, väärteokaristust Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, mis oli toime pandud 25.11.2019, käesoleva kohtuotsusega mõistetud reaalset vangistust ning eeldatavat tõenäolist töökaotust autojuhina, mis võib kaasa tuua materiaalsed raskused pere ja eelkõige alaealiste laste ülalpidamisel. Seega peab maakohus võimalikuks mõista lisakaristus Andrey Losevile samas määras, mis oli määratud Viru Maakohtu 13.12.2013 otsusega. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt
S §424 lg.2 kuritegu teise astme kuritegu. järgi kvalifitseeritav Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Andrey Losevilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha 876 €. 9 Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Süüdistatav Andrey Losevile oli kaitsjaks määratud vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtulikus menetluses 248,40 €. Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks ja rahuldab selle täielikult. Peale selle oli eelnevalt rahuldatud kaitsjatasu taotlused kohtulikus menetluses summas 157,20 € ja kohtueelses menetluses summas 124,80 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) makstud tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 124,80 € ja kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 405,60 €. Maakohtu istungil esitas kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban taotluse võimaldada kriminaalmenetluse kulud süüdistataval tasuda ositi ühe aasta jooksul. Maakohus nõustub selle taotlusega ja leiab, et see on käesolevas kriminaalasjas põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.