4-21-2539 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2021.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-2539 (270021000726) Kohtunik End

) § 224 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Aksel Sulu isikukood: 39306302028; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxx xxxxx, xxxxx, xxxxxxxxx; Töökoht: xxxxx xxxxxxx OÜ; e-post: xxxxxxxxxxxxx. Kohtuväline menetleja: Politsei -ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1 ja 132 p 2 kohus otsustas: 1. Rahuldada Aksel Sulu kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 16.06.2021.a otsus Aksel Sulule

§ 224lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata Aksel Sulule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 20. juulil 2021.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates 1

§ 69

lg 5 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 16.06.2021.a otsusega tunnistati Aksel Sulu süüdi

§ 224

lg 2 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot,

§ 224

lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja TE ütluste ja menetlusaluse isiku Aksel Sulu enda ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Lugedes isiku süü väga suureks leidis kohtuväline menetleja seda, et Aksel Sulu ütluste kohaselt võttis ta enne sõiduki juhtima asumist viimase lonksu õlut ja väljendas kahetsust tehtu pärast. Menetlusaluse isiku käitumine näitab küünilist suhtumist õiguskorda, ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Menetleja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,01 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS §-s 424 sätestatud kuriteoga. Kohtuväline menetleja Aksel Sulu väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna ei arvestanud, sest kohtuvälise menetleja hinnangul ei olnud kahetsus puhtsüdamlik ega ka siiras, vaid oli ajendatud soovist pääseda kergema karistusega. Kokkuvõttes leidis kohtuväline menetleja, et rahatrahv keskmisest suuremas määras ning lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine miinimummääras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus 3. 18.06.2021.a esitas Aksel Sulu kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse. Pärnu Maakohus jättis oma 18.06.2021.a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva aega. 18.06.2021.a kõrvaldas Aksel Sulu kaebuses esinenud puudused ning palus, et otsus uuesti üle vaadataks, sest leiab, et kõiki asjaolusid ei ole arvestatud. Aksel Sulu teab, et käitus valesti ja palub arvestada kahetsusega. Nõustub rahalise karistusega, aga ei ole nõus juhtimisõiguse peatamisega, sest tööalaselt on juhtimisõigust vaja. Ei tundnud ennast purjus, kuigi teadis, et eelneval ööl läks pidu pikale. Kokkuvõttes leiab, et rahaline karistus 250 trahviühikut koos lisakaristusega ja seoses sellega kaudselt töökoha kaotamine on liiga suur karistus. 2

§ 224

ettenähtud väärteo eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o

§ 224

lg 3 p 1, et karistuse määras on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja pidanud antud väärteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kõnealuses väärteoasjas on tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse – alkoholi vahetu tarbimine enne mootorsõiduki juhtima asumist ning kaasreisija sõidukis. Kuivõrd kohtuvälise menetleja arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita ning lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohtuväline menetleja, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üld-ja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on lisakaristust vaatamata kaebuse esitaja maksimaalsele süüle kohaldatud vaid ettenähtud sanktsiooni alammääras ning kergemat lisakaristust nii või teisiti kohaldada ei saaks. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks välja tuua, et sanktsiooni kehtestamisel ei saa lähtuda menetlusaluse isiku soovist valida endale meelepärane karistus, vaid karistus peab lähtuma isiku süü suurusest ja karistuse kandmine ei pea ega saagi olla menetlusaluse isiku jaoks meeldiv. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistused on kooskõlas isiku süü suurusega. Lisaks sellele arvestab määratud karistus nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkidega ning saadab ühiskonnale selge signaali, et enamohtlikele väärtegudele reageeritakse rangelt. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise 3

§-s 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. Aksel Sulu on tunnistanud kohtuvälises menetluses ja kinnitab sisuliselt ka esitatud kaebuses, et ta 23.05.2021.a kella 18.14 ajal juhtis Keava-Hõreda tee 7-ndal kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.

1. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 23.05.2021.a kella 18.14 ajal juhtis Aksel Sulu Keava-Hõreda tee 7-ndal kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,79 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,74 mg/l.
2. 23.05.2021.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli kontrollile allutatud isiku Aksel Sulu väljahingatava õhu alkoholi sisaldus indikaatorvahendi näidu kohaselt 23.05.2021 kell 18:15 0,88 mg/l. / tl 16 pöördel/. Aksel Sulu kõrvaldati 23.05.2021.a alates kella 18.14 kuni kainenemiseni mootorsõiduki Skoda Superb xxxxxx juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus lubatust suurem. Aksel Sulu on otsuse omakäeliselt allkirjastanud ja taotlusi temal ei olnud. /tl 18 pöördel-19/

1. 23.05.2021 kell 18:41 kuni 18:44 kasutati Aksel Sulu seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLK-
2. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,74 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/0,05 mg/l. / tl 17 pöördel-18/. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Jaan Padrik, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
3. Teenistuskohustusi täitnud politseiametniku TE ütluste kohaselt kontrollis ta koos patrullpolitseinik Jaan Padrikuga
4. mail 2021 Keava-Hõreda tee 7-ndal kilomeetril indikaatorvahendiga juhtidele puhumiskontrolli. Kella 18:14 ajal tuli pidas kinni sõiduki Skoda Superbi, mida juhtis Aksel Sulu. Kõrvalistmel oli sõber. Juht puhus indikaatorvahendisse, mille näit oli 0,88 mg/l kohta. Juht tunnistas, et oli tarvitanud alkoholi. Seejärel toimetati Aksel Sulu edasiste menetlustoimingute tegemiseks Rapla politseijaoskonda. Tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 0,74 mg/l kohta. / tl 20 pöördel -21/
5. Menetlusaluse isiku Aksel Sulu antud ütluste kohaselt läks ta eelmise päeval sõbra juurde 4

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. 14. Kohtu hinnangul on Aksel Sulu oma käitumisega täitnud

§-s 224 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Aksel Sulu juhtis mootorsõidukit. Ta on vahetult mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Aksel Sulu juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Antud asjaolu kinnitab väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Tunnistaja TE ütluste kohaselt juhtis mootorsõidukit Aksel Sulu, kellel tuvastati alkoholi tarvitamine esmalt indikaatorvahendiga ja seejärel tuvastas Jaan Padrik alkoholisisalduse 0,74 mg/l väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbis ta eelmisel päeval ja vahetult enne sõitma asumist õlut ning mootorsõidukit juhtima asudes tundis end suhteliselt kainena. Menetlusalusel isiku väljahingatavast õhust tuvastati seaduslikult etanooli sisaldus 0,74 mg/l ± 0,05 mg/l, mis vastab

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas.

Eeltoodust järeldub üheselt, et Aksel Sulu tarvitas enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi koguses, millest tulenevalt oli mootorsõidukit juhtides tema väljahingatavas õhus etanooli sisaldus vähemalt 0,74mg/l.

1. Kohtu hinnangul on Aksel Sulu tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust. Menetlusalune isik juhtis kella 18.10 ja 18.15 vahelisel ajal mootorsõidukit ja vahetult mootorsõiduki peatamise järgselt tuvastati tema väljahingatavas õhus etanool ja vähem kui pool tundi hiljem tuvastati tõendusliku alkomeetriga etanooli näit 0,74 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra ja alkoholi tarbimist vahetult enne sõidu alustamist, teadis menetlusalune isik täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima tahtlikult.
2. Kohus ei tuvastanud ühtegi Aksel Sulu teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Ekslik on väärteo protokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viide rikutud

§ 69lg 5 normile, mis selgitab joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmise korda.

Kohtu hinnangul on tegemist kirjaveaga. Kohtuvälise menetleja otsuse sisus on viide ka õigele, s.o

§ 69lg 3 nõuete rikkumisele ja kohus parandab eelnimetud kirjavea. Seega on tõendamist leidnud, et 5

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

1. Kohtu hinnangul on Aksel Sulule kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud karistust raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel Aksel Sulu on oma tegu kahetsenud. Süüdlase selliselt avaldatud kahetsust peab kohus, erinevalt kohtuvälisest menetlejast, siiraks. Avaldatud kahetsust ja oma teost arusaamist saab siiraks pidada ka seetõttu, et tegemist on varem karistamata isikuga.
2. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-152-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Selliselt saadud süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
3. Aksel Sulu süü temale

§ 224lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel on suur.

Menetlusalusel isikul tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,74 mg/l. Kohus nõustub, et vaid 0,01 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus nagu seda on märkinud õigesti ka kohtuväline menetleja oma otsuses. Seega, arvestades Aksel Sulu süü suurust, s.o menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, ning õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus, sanktsiooni maksimumi lähedases määras, seaduslik ja põhjendatud.

1. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv keskmisest suuremas määras ning lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine miinimummääras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub ettenähtud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Samas ei ole kohtuväline menetleja vähimalgi määral põhjendanud miks põhikaristus ei kanna endas karistuse eesmärke ning lisakaristuse kohaldamine on vältimatult vajalik, selleks, et mõjutada Aksel Sulut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.
2. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.(vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 9 ).
3. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab

§ 224

lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid 6

§ 224lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, muus osas jätab kohus otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7