See tähendab, et nõustaja istungil ja paikvaatlusel osalemise kulusid ei ole võimalik välja mõista. Ühegi isiku sõidukulu pole põhjendatud, kuna vastavat kulu ei loeta kohtupraktikas põhjendatuks kuluks. Kostja Ringkonnakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud apellatsioonkaebuse koostamiseks 18,70 tundi. Põhjendatud kuluks võib olla kuni 8 h, see kordab varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohti, teesid koosnevad varasemalt esitatud seisukohtadest ja nende refereeringust, mistõttu on teeside koostamise ajakulu põhjendamatu. Kostja Riigikohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku ligi 8 tundi. Vaatamata koostatud vastuse mahule (umbes 9 lehekülge sisulist teksti), on suuremas osas tegemist eelnevates kohtuastmetes koostatud menetlusdokumentide kopeerimisega. Kostja vastuväited hageja argumentidele korduvad ning paiknevad lihtsalt eelmiste kohtule esitatud dokumentidega võrreldes erinevalt (erinevas järjekorras). Põhjendatud ajakuluks võib lugeda maksimaalselt 2 tundi. Kostja esitatud Ringkonnakohtu vastuhagi menetluses menetluskuludest saab vajalikuks pidada üksnes Riigikohtu otsusega tutvumise ning 25.02.2020 istungiga seotud kulusid. Ülejäänud kulu on seotud põhjendamatu taotluse esitamisega. Kõik kulud perioodil 16.12.2019 – 17.02.2020 on seega ebavajalikud. Järelikult ei ole tegemist vajaliku kuluga
) § 177 lg 2 kohaselt, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2020 otsusega jäeti kõigis kohtuastmetes põhihagiga seotud menetluskulud Aktsiaseltsi TREF kanda ning kõigis kohtuastmetes vastuhagiga seotud menetluskuludest 32% Aktsiaseltsi TREF kanda ja 68% ORICA EESTI OSAÜHINGU kanda. Kohtuotsus on jõustunud 01.06.2020.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012 lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13 p 14). Menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on ka korduvalt rõhutanud (nt 03.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-163785, p 31.3), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-16). Seega on hageja, kui ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr 120 eurot on põhjendatud, kui ka kostja esindaja tunnitasu määr 160 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et tegemist oli vaidlusega, mille menetlemine, sh kostja esindamine, nõudis olulisi pingutusi. Seetõttu ei ole alust muuta ka esindaja tunnitasu hinda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt põhihagiga seonduvate õigusabikulude summa on 14 670 eurot. Otseselt vastuhagiga seonduvate õigusabikulude summa on 1510 eurot, kuid leiab, et keeruline on väga täpselt määratleda täpset hagi/vastuhagi proportsiooni. Lisaks kulus ringkonnakohtu menetluses vastuhagi arutamisele 960 eurot ja riigikohtu menetluses ja edaspidises ringkonnakohtu ja riigikohtu menetlustes kulus 1372 eurot. Seega kokku on vastuhagiga seotud menetluskulud 3842 eurot. Hageja 4
lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (18.05.2010 lahend nr 3-2-1-43-10 p 17). Riigikohus on asunud ka seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (nt 26.10.2011 lahendis nr 3-2-1-88-11 p 12). Siiski leiab kohus, et kostja õigusabikulud on ülepaisutatud ja osaliselt põhjendamatud. Hageja vastuväite kohaselt, 31.05.18 istungil tõlkimist ei toimunud ning tõlgi kaasamine polnud vajalik. 12.09.18 istungiks ettevalmistumise osa ei ole põhjendatud, põhjendatuks saab lugeda vaid tõlget istungil. Lisaks pole kostja põhjendanud, mida ettevalmistumine sisaldab ning miks seda peaks lugema põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Nõustaja kulusid ei hüvitata (
See tähendab, et nõustaja istungil ja paikvaatlusel osalemise kulusid ei ole võimalik välja mõista. Ühegi isiku sõidukulu pole põhjendatud, kuna vastavat kulu ei loeta kohtupraktikas põhjendatuks kuluks. Kohus nõustub hageja vastuväitega ja leiab, et 18.09.2018 arvel nr 17/18-00439109 on põhjendatud kuluks 315 eurot, so tõlge 12.09.18 istungil, kuna 31.05.18 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et istungil oleks tõlget kasutatud. Kostja on esitanud arveid summas kokku summas 4 687,24 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt tõendina esitatud arved (nr 172176, nr 435, nr 477, nr 533 ja nr 542) on asjatundja arvamuse kulu, mis on käsitletav dokumentaalsete tõendite saamise kuluna
p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kuluna ning kulu on põhjendatud ja vajalik, va nr 17/18-00439109 (mis on põhjendatud osaliselt, summas 315 eurot). Kohus leiab, et dokumentaalsete tõendite saamise kuluna on põhjendatud summa 4232,24 eurot. Kohus peab maakohtus põhjendatud ajakuluks 90 tundi, so summas 14 400 eurot, millele lisanduvad arved summas 4232,24 eurot, ja riigilõiv vastuhagilt summas 1000 eurot, kokku 19 632,24 eurot. Ringkonnakohtus esimesel korral on kostja kohtule esitanud 25.10.18 apellatsioonkaebuse, 12.03.19 osalenud kohtuistungil, 12.03.2019 esitanud kohtukõneteesid, 12.03.2019 menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtu kuld koosnevad 4972 eurost, sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1100 eurot ja kulunud on 24,2h. Hageja leiab, et põhjendatud kuluks apellatsioonkaebuse esitamisel võib olla kuni 8h, see kordab varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohti, teesid koosnevad varasemalt esitatud seisukohtadest ja nende refereeringust, mistõttu on teeside koostamise ajakulu põhjendamatu. Kohus leiab, et kostja menetluskulud (ringkonnakohtus esimesel korral) 24,2h on põhjendamatult suured. Kostja on ringkonnakohtusse esitanud apellatsioonkaebuse, kohtukõneteesid ning menetluskulude nimekirja ja osalenud kohtuistungil. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks võib pidada 15h, so summas 2400 eurot, lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 1100 eurot, kokku 3500 eurot. Riigikohtusse esimesel korral kostja dokumente ei esitanud, kuid menetluskulude nimekirjas on märkinud 29.03.19 ringkonnakohtu otsuse analüüs, suhtlus kliendiga ja 01.04.19 suhtlus kliendiga, ajakulu 0,7h summas 112 eurot, 03.05.19-23.07.19 tehtud toimingud ajakuluga 8,5h, summas 1360 eurot on seotud kassatsioonkaebusega Riigikohtus. Kokku Riigikohtus kulunud 9,5h, summas 1520 eurot. Hageja vastuväite kohaselt, kulus kostjal 6
Enne Riigikohtu otsuse tegemist kantud kulud on esitatud hilinemisega ning neid arvestada ei saa. Kohus nõustub hageja seisukohaga, 16.12.2019 – 17.02.2020 tehtud kulud on ebavajalikud, kuna Riigikohtu istungi protokollist nähtub, et 17.02.2020 kostja poolt esitatud dokumendid on tagastatud, seoses hilinemisega. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 9,4h, summas 1504 eurot, lisandub OÜ Park Prjokt arve summas 800 eurot, mis on käsitletav dokumentaalsete tõendite saamise kuluna
Kokku 2304 eurot. Teisel korral Riigikohtus on kostja esitanud 13.04.20 kassatsioonkaebuse, kokku kulutused summas 1994,88 eurot, sh kassatsioonkautsjon summas 655,88. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 4h, summas 640 eurot, lisandub kassatsioonkautsjon summas 655,88 eurot, kokku 1295,88 eurot. Kohus leiab, et kostja taotlustes esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kohtumine, nõupidamine ning suhtlus kliendiga, ei ole selliseks ajakuluks, mille eest peaks vastaspool vastutama. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Lisaks märgib kohus, et kostjat on kogu menetluse vältel esindanud üks esindaja, kes peaks olema tsiviilasjaga juba piisavalt hästi kursis ning. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindaja õigusabikulud põhjendatud - Maakohtus 90h ulatuses, summas 14 400 eurot; - Ringkonnakohtus esimesel korral 15h, summas 2400 eurot; - Riigikohtus esimesel korral 3h, summas 480 eurot; - Ringkonnakohtus teisel korral 9,4h, summas 1504 eurot; - Riigikohtus teisel korral 4h, summas 640 eurot; - Õigusabikulule lisandub riigilõiv vastuhagilt 1000 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1100 eurot, kassatsioonkautsjon summas 655,88 eurot, asja läbivaatamise kulud, mille kohta on esitatud arved arved summas 552,24 eurot, 7
Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 24 586,5 eurot (24 490,91+ 870,79 – 775,20). Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 24 586,50 eurot (käibemaksuta). Lähtudes kostja taotlusest ja
lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.