Obsah (8)

§ 230§ 436§ 367§ 162§ 174§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9807 Tsiviilasi Võsa Matu OÜ hagi M. K. ri

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

1. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja, olles kahe äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik, on võtnud nende äriühingute (hageja ja MK) pangakontolt raha, ega ole seda raha kasutanud äriühingute huvides. Sellise nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1, mille kohaselt võib olukorras, kus isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja on hagejalt midagi saanud ja põhistama, et selle saamiseks ei olnud õiguslikku alust.
2. Hageja palub mõista kostjalt välja 82 870 eurot, mille kostja on väidetavalt õigusliku aluseta endale võtnud kahe äriühingu (hageja ja MK) pangakontodelt. Kohus leiab, et raha väljavõtmine on tõendatud hageja konto väljavõtetega ajavahemikust juuli 2019 kuni
3. veebruar 2020 (tl 13-17) ja MK konto väljavõtetega ajavahemikust märts 2019 kuni
4. oktoober 2019 (tl 19-37). Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et ta on raha pangast võtnud ega ka välja võetud summade suurusele, kuid ta väidab, et 1) Osa rahast oli tal õigus saada dividendidena; 2) Osa rahast oli tal õigus saada palgana (juhatuse liikme tasuna); 3) Ülejäänud raha kasutati äriühingute tegevuse jaoks. 3 2-20-9807 Kuna hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu (raha võtmise õigusliku aluse puudumine), pidanuks kostja tõendama, et äriühingute kontolt välja võetud raha saamiseks oli mingi õiguslik alus ja/või et seda raha kasutati ka tegelikult hageja ja MK tegevuseks.
5. Kostja on tõenditena esitanud MK ainuosaniku otsuse
6. oktoobrist 2019 (tl 6) ja hageja ainuosaniku otsuse
7. jaanuarist 2020 (tl 7). Mõlemale otsusele on alla kirjutanud kostja. Samas nähtub hageja esitatud hageja äriregistri infosüsteemi detailandmetest (tl 11) ja MK äriregistri infosüsteemi detailandmetest (tl 12), et kostja oli MK osanik kuni
8. oktoobrini 2019 ja hageja osanik kuni
9. jaanuarini
10. Kuigi äriregistri infosüsteemis kajastuvad andmed osanike kohta ei ole õigusloova tähendusega, saab neid andmeid siiski arvestada, sest need loovad eelduse, et osanikuks oleku aeg on selline, nagu infosüsteem näitab. Kostja ei ole väitnud, et ta oli tegelikult
11. oktoobril 2019 MK osanik või
12. jaanuaril 2020 hageja osanik. Ta on üksnes väitnud, et otsuste kuupäevad on ekslikud. Kuid kostja sellekohane väide on paljasõnaline ega ole millegagi tõendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kostja kirjutas dividendi maksmise otsustele alla ajal, mil ta ei olnud enam kõnealuste äriühingute osanik.
13. Kostja on väitnud, et kuna dividendi maksmise otsuseid ei ole kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad ja ta saab neile tugineda. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et ainus võimalus kõnealustest otsustest vabaneda oleks otsuste kehtetuks tunnistamine ÄS § 178 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus tunnistada kehtetuks osanike otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Praegusel juhul ei ole aga tegemist olukorraga, kus vaidlusaluseid otsuseid oleks vaja kehtetuks tunnistada. Nimelt ei ole neid otsuseid õiguslikus mõttes üldse olemas. Kohus viitab siinjuures tsiviilasjas nr 2-16-11216
14. novembril
15. a tehtud Riigikohtu otsuse p-s 14 ja
16. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14 tehtud otsuse p-s 21 väljendatud seisukohale, mille kohaselt saab sarnaselt muude tehingutega otsusest kui tehingust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1 järgi rääkida vaid siis, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisaldagi otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi ehk siis juhul, kui otsust ei ole vastu võtnud osanikud, ei ole otsust õiguslikus mõttes olemas. Eelnevast järeldub, et otsuse puudumise saab kohus praegusel juhul tuvastada ka hageja vastuväidete alusel.
17. Kohus nõustub hagejaga, et ÄS § 157 lg 4 kui dividendinõude alusnorm näeb ette, et osanikul tekib dividendinõue üksnes siis, kui osanike otsusega on otsustatud dividendi maksta. Kuna kohus tuvastas, et dividendi maksmise kohta ei ole otsuseid vastu võetud, siis ei saanud kostjal ka nõudeid tekkida ja kui ta on raha saanud, on see saadud õigusliku aluseta ning tuleb tagastada. ÄS § 158 lg 1 näeb ette, et kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama. Samuti nõustub kohus hagejaga, et dividendi otsuse saamise eelduseks on kinnitatud majandusaasta aruanne. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et aastaaruanded oleksid otsuste tegemise ajal olnud olemas ja kinnitatud.
18. Kostja on väitnud ka seda, et tal on õigus saada osa rahast palgana. Kohus leiab, et kostja on seejuures ilmselt silmas pidanud, et tal on õigus saada juhatuse liikme tasu. Juhatuse liikme tasu reguleerib ÄS § 1801 ning selle lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. Seega ei saa juhatuse liige seda raha ise võtta, vaid selle kohta peab olema vormistatud tasu määramise otsus. ÄS § 1801 lg 2 näeb seejuures lisaks ette, et juhatuse liikme tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tuleb tagada, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete 4 2-20-9807 kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.
19. Isegi kui kostja väidaks, et tal oli äriühingutega sõlmitud mingi muu leping, mille alusel ta oleks pidanud tasu saama, tulnuks selline leping tulenevalt ÄS § 177 lg 2 teisest lausest kirjalikult vormistada. Kostja ei ole väitnud, et selline leping oleks üldse olemas, samuti ei ole ta esitanud ühtegi tõendit tasu saamise õigusliku aluse kinnitamiseks.
20. Kostja on menetluses esitanud ka vastuväite, et hageja ja MK kontodelt võetud sularaha kasutati äriühingute tegevuse jaoks. Seda väidet tulnuks kostjal tõendada (nt kuludokumentide vm tõenditega). Kostja on tõendina esitanud
21. aprillil 2020 koostatud hageja dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise akti (tl 79), mille kohaselt on üle antud 6 arvet. Seejuures ei ole tuvastatav, ja kostja ei ole ka selgitanud, milline seos on nendel arvetel hageja tegevusega. Samuti on kostja esitanud
22. aprillil 2020 koostatud MK dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise akti (tl 80), kus ei ole üldse ühtegi üleantud kuludokumenti nimetatud. Kostja on ise kinnitanud, et ta andis üle kõik, mis tal oli. Kohus leiab, et eeltoodud tõendid ei kinnita kostja väidet, et hageja ja MK kontodelt välja võetud sularaha (või osa sellest) kasutati äriühingute tegevuses. Kostja väiteid arvestades saab järeldada, et mingeid äriühingute tegevusega selgelt seostatavaid dokumente ei olegi olemas.
23. Seega ei ole kostja suutnud tõendada ühtegi õiguslikku alust, mis välistaks hageja nõude VÕS § 1028 lg 1 järgi ja hagi tuleb täies ulatuses rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 82 870 eurot.
24. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
25. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt vastavalt viivisekalkulaatorile (viivisekalkulaator.ee) mõista hageja kasuks välja seadusjärgne viivis alates 7. juulist 2020 kuni 20. juulini 2021 6875 eurot 05 senti ja alates 21. juulist kuni põhinõude 82 870 euro tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

5 2-20-9807 17.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 18. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1260 euro suuruse lepingulise esindaja kulu (koos käibemaksuga) ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1200 eurot. 19.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Hagejat on menetluses esindanud advokaat.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud kokku 8,75 tundi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. 3 tundi on kulunud materjalidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga, hagiavalduse koostamisele ja tõendite komplekteerimisele. 2 tundi on kulunud tutvumisele kostja taotlusega menetluskulude tagatise saamiseks ning selle kohta seisukoha koostamisele. 3 tundi on kulunud tutvumisele kostja vastusega ja selle kohta arvamuse koostamisele. 0,75 tundi on kulunud lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele.
2. Kokku on hageja õigusabi eest tasunud 1260 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja taotletavad lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista 1260 euro suurune õigusabikulu. Hageja on kinnitanud, et kõik taotletavad menetluskulud seonduvad vaid käesoleva tsiviilasjaga ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
3. Lisaks on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot. Kokku peab kostja seega hüvitama hagejale 1260 + 1200 = 2460 euro suuruse menetluskulu. 23.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole sellist taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 6