← Eesti

2-20-127956/17

Obsah (11)§ 100§ 108§ 271§ 292§ 313§ 275§ 101§ 113§ 197§ 198§ 308

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-127956 Tsiviilasi L K hagi I K vastu võla nõudes Ts

§-ga 29 järgnevalt hagi esitamise seisuga: veebruari 2020 üür 550 eurot, tähtaeg 05.02.2020 (ületanud 257 päeva), viivis 212,03 eurot; 1-

  1. märts 2020 üür 141,94 eurot, tähtaeg 05.03.2020 (ületanud 228 päeva), viivis 48,54 eurot; detsember 2019 kommunaalid (arve nr 122019827) 234,65 eurot, tähtaeg 31.01.2020 (ületanud 262 päeva), viivis 92,22 eurot; jaanuar 2020 kommunaalid (arve nr 012020827) 84,58 eurot, tähtaeg 29.02.2020 (ületanud 233 päeva), viivis 29,56 eurot; veebruar 2020 kommunaalid (arve nr 022020827) 73,64 eurot, tähtaeg 31.03.2020 2 (ületanud 202 päeva), viivis 22,31 eurot; 1-
  2. märts 2020 kommunaalid (arve nr 032020827 56,21 eurot) 14,51 eurot, tähtaeg 30.04.2020 (ületanud 172 päeva), viivis 3,74 eurot. Viivis kokku 408,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1099,31 eurot ning viivise määraga 0,15% päevas kuni põhivõla täielikult tasumiseni, mis hagiavalduse esitamise seisuga on 408,40 eurot. 08.12.2020 esitatud seisukohas korrigeeris hageja oma nõuet ning palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 1028,90 eurot ning viivise 08.12.2020 seisuga 463,71 eurot. 08.01.2021 esitatud dokumendis märkis hageja, et soovib vähendatud nõude ulatuses hagist loobuda. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ning hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõue kostja tagatisdeposiidi nõudega. Üürilepingu sõlmimisel teavitas kostja hagejat, et otsib aktiivselt endale isiklikku maja ja plaanib jääda hageja üüripinnale üksnes seni, kuni endale päris oma kodu leiab. Hageja, kes pakkus välja ettevalmistatud lepingu põhja, oli sellega nõus. Niisiis olid pooled kokku leppinud, et kostja elab hageja üürikorteris seni, kuni leiab endale uue eluaseme. Poolte tahe üürilepingu sõlmimisel oli seda arvestades sõlmida leping, millest kostja pikema etteteatamise tähtajata väljuda saaks. Kostja, kes ei ole juriidilise haridusega, luges poolte ühist arusaama silmas pidades talle allkirjastamiseks antud lepingust, et tal on võimalik leping lõpetada kokkuleppel (lepingu p 10.1) või ühepoolselt lepingu ülesütlemisel ühekuulise etteteatamise tähtajaga (lepingu p-d 10.1 ja 10.1.4). 09.12.2019 e-kirjas informeeriski kostja hagejat, et soovib üürilepingu lõpetada hiljemalt 31.12.2019 ja küsis, kas selline ettepanek on kostja jaoks sobilik. 17.12.2019 vastas hageja, et tal on hea meel, et kostja nii kiiresti endale kodu leidis ning andis teada, et paneb korteri üürikuulutuse üles, paludes teada anda, millal ta tohib potentsiaalsetele uutele üürnikele korterit näidata. Enne kostja väljakolimist ei andnud hageja kordagi kostjale mõista, et talle ei sobi, et kostja 31.12.2019 välja kolib või et ta nõuab kostjalt ka järgneva kolme kuu üüri ja kõrvalkulude tasumist. Hageja käitumisest ega sõnadest ei nähtunud kordagi, et ta ei ole nõus üürilepingut kokkuleppel lõpetama. Arvestades kostja eesmärki esimesel võimalusel uude elukohta kolida ning mõlema poole käitumist lepingu lõpetamisel, tuleb lugeda, et pooltevaheline üürileping on poolte kokkuleppel lõppenud alates 31.12.
  3. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal kohustust tasuda alates 05.01.2020 lepingujärgset üüri ning kõrvalkulusid, mistõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Alternatiivselt lõppes leping ühekuulise etteteatamistähtaja möödumisel hiljemalt 9.01.
  4. Lepingu p 10.1.4 sätestab, et lepingu erakorralist ülesütlemist taotlev pool peab teisele poolele kirjalikult teatama kirjalikult vähemalt kolmkümmend

(30)kalendripäeva ette. Kostja sai sellest aru, et tal, kui lepingu erakorralist ülesütlemist taotleval lepingu poolel, on õigus leping üles öelda 30 päevase etteteatamistähtajaga. Lepingus ei ole sätestatud, et kostja üürnikuna ei tohi lepingut erakorraliselt üles öelda või et mida tähendab lepingu erakorraline ülesütlemine. Kuivõrd poolte soov lepingu sõlmimisel oli, et kostja saab vajadusel kiiresti lepingu lõpetada, pidas kostja uue kodu leidmist erakorraliseks põhjuseks. Hageja käitumisest nähtub, et samamoodi mõistis lepingut esialgu ka hageja (kuni ta pärast korteri vabastamist seisukohta muutis). 3 Kostja esitab hageja nõuete osas menetlusliku tasaarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue on kasvõi osaliselt põhjendatud. Sellisel juhul palub kostja poolte vastastikused nõuded kattuvas osas tasaarvestada. Kostja maksis lepingu sõlmimisel hagejale 550 eurot tagatisdeposiiti. Kuivõrd leping on lõppenud, tuleb hagejal see raha tagasi maksta. Niisiis on kostja tagatisdeposiidi nõue muutunud sissenõutavaks. Lisaks on hageja talle esitatud arvete alusel tasunud üürileandjale perioodil 01.09.2019-30.11.2019 remondifondi kokku summas 79,86 eurot, mida ta seaduse järgi ei ole kohustatud tasuma ja saab seega hagejalt tagasi nõuda. Kohtu põhjendused
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1099,31 eurot. Menetluse ajal on hageja osaliselt oma põhinõudest loobunud ning palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1028,90 eurot. Seega on hageja loobunud nõudest 70,41 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus 70,41 euro osas lõpetada.
  2. Tulenevalt TsMS § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis.
  3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
  4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 4 Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et pooled on 19.07.2019 sõlminud tähtajatu üürilepingu (dtl 26-30). Lepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et korteri kasutamise eest kohustub üürnik tasuma üürileandjale üüri 550 eurot kuus. Samuti on pooled kokku leppinud, et lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale muude osutavate või vahendatavete teenuste eest (küte, vesi, elekter, kanalisatsioon, prügivedu, koristus, haldus, avariitööde fond jms) igakuuliselt vastavalt esitatud arvetele (lepingu p.3.2). Puudub vaidlus, et kostja on tasunud üürilepingu sõlmimisel ka tagatisraha summas 550 eurot lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tulenevalt lepingu p-st 3.
  3. Hagiavalduses on hageja leidnud, et üürileping lõppes 08.03.2020 ning kostjal on tasumata veebruari 2020 ning märtsi 2020 (kuni 08.03.2020) üür ning kõrvalkulud detsember 2019 kuni 08.03.2020 eest. Kostja on oma vastuses märkinud, et üürileping lõppes poolte kokkuleppel 31.12.2019, alternatiivselt 09.01.
  4. Seega tuleb hageja nõude lahendamiseks kohtul esmalt hinnata, millal üürileping lõppes.
  5. Võlaõigusseaduse § 312 lg 1 sätestab, et kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.

§ 313

lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

§ 313

lg 2 sätestab, et erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314– 319 nimetatud asjaoludel.

§ 275

sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul välja toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud üürilepingut erakorraliselt lõpetada tulenevalt

§st 313 lg

  1. Uue elukoha leidmine ei ole käsitletav erakorralise asjaoluna. Pooltel tuli eelkõige lähtuda sõlmitud üürilepingust ja seadusest. Pooled on lepingu p-s 2.2 kokku leppinud, et leping on sõlmitud tähtajatuna ning lepingu võib pool üles öelda või lõpetada lepingus kokkulepitud tingimustel. Üürilepingu punktist 10.1 nähtub, et pooled lähtuvad lepingu lõpetamisel seadusest, kui nad ei jõua teistsugusele kokkuleppele. Lepingu p 10.1.4 5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et lepingu lõpetamise soovist tuleb teada anda vähemalt 30 kalendripäeva. Kohus selgitab, et kuigi seaduses on sätestatud, et tähtajatu üürilepingu võib üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud, siis poolte kokkuleppel ei ole selle aja lühendamine välistatud. 09.12.2019 e-kirjas on kostja teavitanud hagejat soovist leping lõpetada 31.12.2019 (dtl 49). Järgnevast poolte kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks olnud nõus lõpetama lepingust 31.12.2019 (dtl 50- 53). Hageja 30.12.2019 e-kiri kinnitab, et hageja ei ole nõus lõpetama lepingut 31.12.
  2. Lepingu p 10.1.4 sätestatust tulenevalt, asub kohus seega seisukohale, et üürileping lõppes 08.01.2020 (s.o 30 kalendripäeva möödumisel). Kohus ei nõustu antud juhul kostjaga, et hageja oleks käitud vastuolus hea usu põhimõttega. Tõenditest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt korterist väljakolimist. Samuti ei ole hageja mittenõustumine lepingu ennetähtaegse kokkuleppel lõpetamisega kuidagi ebamoraalne.
  3. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista veebruari 2020 ja märtsi 2020 üüri ning detsembri 2019 kuni 08.03.2020 kõrvalkulud. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et üürileping lõppes 08.01.2020, siis on hageja õigustatud nõudma üüri ning kõrvalkulusid kuni 08.01.
  4. See, kui kostja eluruumi nimetatud ajani ei kasutaud, ei vabasta teda üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustusest. Seega ei ole hageja õigustatud 2020 veebruari ega 2020 märtsi eest üüri ega kõrvalkulusid nõudma. Hagiavaldusest ning 08.12.2020 esitatud täpsustusest tulenevalt on kostjal tasumata kuni lepingu lõppemiseni seega 2019 detsembri kõrvalkulud ja 2020 jaanuari kõrvalkulud 8 päeva eest. Kõrvalkulude kandmise kohustus on üürnikul juhul, kui üürnik ja üürileandja on selles eraldi kokku leppinud.

§ 292

lg 1 teise lause kohaselt on kõrvalkuludeks tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Selleks, et ühte kulutust saaks kõrvalkulude hulka lugeda, tuleb hinnata, kas vastav kulu on seotud asja kasutamisega. Kui konkreetsel kulutusel asja kasutamisega seos puudub, siis ei saa vastavat kulutust kõrvalkuluks lugeda. Kui eluruumi üürilepingu puhul lepivad lepingupooled kokku, et mingi kulutuse kannab eluruumi üürnik, kuid kui vastaval kulutusel asja kasutamisega seos puudub, siis tuleb

§ 275tõttu vastav kokkulepe tühiseks lugeda.

Näiteks eluruumi remondifondi kulude kandmise kohustus lasub üürileandjal, mitte üürnikul. Asja korrashoiukohustus lasub üürileandjal. Kõrvalkuludega seoses tuleb eristada asja kasutamisega seotud kulusid ja üürnikule täiendavalt osutatud teenuseid. Näiteks TV, interneti või telefoniteenust ei käsitleta ruumi kasutamisega seotud teenusena, sest vastav teenus ei seondu asja kasutamisega (Vt kohtu põhjenduste osas ka Paul Varul jt (koost). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, § 292, lk 292, 293). Seega näeb ka seadus ette, et üürnik peab tasuma vaid teenused, mida kolmandad isikud osutavad selleks, et korterit oleks võimalik kasutada. Nimetatud kuludeks võivad olla 6 elekter, küte, üldruumide/territooriumi koristamine ja korrashoid (hoolduskulud), vesi, kanalisatsioon, prügivedu. Detsembri 2019 eest on esitatud kõrvalkulude eest arve nr 122019827 summas 234,65 eurot (dtl 21) Arvest tuleb maha arvestada ridadel „haldus“, „avariitöödefond“, „raamatupidamine“, „ATS hooldus“, „KU juhtimiskulu“ toodud summad kokku 21,29 eurot. Seega jääb põhjendatud arve suuruseks 213,36 eurot. Jaanuari 2020 eest on esitatud arve nr. 012020827 summas 84,58 eurot (dtl 22). Arvest tuleb maha arvestada ridadel „haldus“, „avariitöödefond“, „raamatupidamine“, „ATS hooldus“, „KU juhtimiskulu“ toodud summad kokku 21,29 eurot. Seega jääb arve suuruseks 63,29 eurot, millest 8 päeva moodustab 16,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kõrvalkulude suuruseks 229,69 eurot. 9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu p-s 4.3 kokku leppinud, et maksete tasumisega viivitamisel on üürnik kohustatud üürileandjale tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt alates maksetähtajale järgnevast päevast kuni summa täieliku tasumiseni. Detsembri 2019 kommunaalkulude arve tuli tasuda 31.01.

  1. Seega muutus arve sissenõutavaks 01.02.
  2. Perioodi 01.02.2020 kuni 18.10.2020 (s.o kuni hagi esitamiseni) moodustab viivis võlgnevuselt 213,36 eurot summas 83,53 eurot. Jaanuari 2020 kommunaalkulude arve tuli tasuda 29.02.
  3. Seega muutus arve sissenõutavaks 01.03.
  4. Perioodi 01.03.2020 kuni 18.10.2020 (s.o kuni hagi esitamiseni) moodustab viivis võlgnevuselt 16,33 eurot summas 5,68 eurot. Kokku moodustab viivis seega 89,21 eurot.
  5. Kostja on palunud tasaarvestada hageja võimalik nõue tasutud tagatisega.

§ 197

lg-le 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 197

lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 198

kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

§ 308

lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri 7 ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud tagatisraha summas 550 eurot. Lepingu p-i 3.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale tagatisraha 550 eurot, mille eesmärgiks oli tagada kõigi lepingust tulenevate üürniku kohustuste täitmine. Üürileandjal on õigus rahuldada tagatisraha arvel lepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue üürniku vastu, teatades sellest üürnikule. Üürileandja tagastab tagatisraha üürnikule ühe kuu möödumisel arvates lepingu lõppemise kuupäevast, kui üürnik on kohaselt täitnud kõik oma kohutused üürileandja ja teenusepakkujate ees ning üürileandja ei ole esitanud üürniku vastu lepingust tulenevat nõuet ja rahvastikuregistris ei ole korteri aadress üürniku ja tema pereliikmete elukohaandmetena. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasaarvestanud jaanuari 2020 eest võlgnetava üüri kostja makstud tagatisrahaga 19.04.2020 (dtl 33). Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et üürileping lõppes 08.01.2020, siis oli hageja õigustatud tasaarvestama jaanuari üüri 8 päeva eest, s.o summas 141,94 eurot. Seega jääb tagatise suuruseks 408,306 eurot (550-141,94), mis kuulub hageja nõudega summas 229,69 tasaarvestamisele. Seega on hageja nõue lõppenud.

  1. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
  3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 3110,40 eurot (käibemaksuga), s.o lepingulise esindaja tasu. Kostja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 162 eurot tund (käibemaksuga): - 11.11.2020 hagiavalduse analüüs ja vastuse koostamine hagiavaldusele. Lisade komplekteerimine. 6 h; - 20.12.2020 Suhtlus kliendiga ja e-kiri hageja esindajale kompromissläbirääkimiste algatamiseks.18 min; - 07.01.2021 E-kiri hageja esindajale seoses kompromissläbirääkimistega. 24 min; - 08.01.2021 Seisukoha koostamine ja selle ning lisade esitamine kohtule. 3 h 30 min; - 21.01.2021 Hageja 8.01.2021 seisukoha analüüs ja sellele vastuväidete koostamine hageja ebaõigete väidete ümberlükkamiseks.4 h 30 min; 8 - 27.01.2021 Hageja seisukoha analüüs. Strateegia kujundamine kliendiga. 12 min; 15.02.2021 Hageja 25.01.2021 seisukohtade analüüs ja kostja lõplike seisukohtade koostamine.4 h; 15.02.2021 Menetluskulude nimekirja koostamine. 12 min 15.02.2021 Kostja seisukohtade viimistlemine, digiallkirjastamine ja esitamine etoimiku kaudu.6 min. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud, kuid osaliselt ajaliselt ülepaisutatud. Hagiavalduse analüüsimine on vajalik vastuse koostamiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu hinnangul võivad esmased toimingud menetluses olla ka ajakulukamad. Seega on vastuse koostamisega seotud ajakulu põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Hageja seisukohtadega tutvumine ning nendele vastuste koostamist ei saa pidada menetluses ebavajalikuks. Samas arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning asjaoluga, et tegemist ei olnud keskmiselt keerukama tsiviilasjaga, loeb kohus hageja seisukohtadega tutvumise ning analüüsimise ja kostja seisukohtade esitamisega seotud põhjendatud ajakuluks kokku 7 tundi ja 30 minutit (s.h 08.01.2021, 21.01.2021, 27.01.2021, 15.02.2021 osutatud teenused). Kohus arvestab ka asjaoluga, et seisukohtades esines ka sisulisi kordusi. Kliendiga suhtlemist ja kompromiss-läbirääkimiste pidamist ei saa samuti pidada menetluses ebavajalikuks, kuid mitte kuigi ajakulukaks ning kohus loeb nimetatud ajakulu põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Seega on kokku kostja esindaja ajakulu põhjendatud 14 tundi. Kostja esindaja tunnihind on 160 eurot/tund (käibemaksuga). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ja vastab käesoleval ajal keskmisele õigusabi tasule. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 2240 eurot.
  4. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2240 eurot, s.o esindaja tasu.
  5. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2240 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.