1-21-4784/4

1-21-4784 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-4784 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Õigusabi taotleja XX (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. XX lepinguline esindaja Alexey Bogdanov esitas
3. mail
4. a Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist Põhja prefektuuri politseiametnike suhtes KarS § 291 lg 1, s.o võimuliialdus, tunnustel. Teate kohaselt pidasid politseinikud põhjendamatult
5. aprillil 2021 kella 13.40 paiku XX Tallinnas, YYY platsil kinni ja toimetasid politseiautosse, kus nad tekitasid XX peksmisega talle tervisekahjustusi. XX viidi politseijaoskonda, kus teda alandati, misjärel visati ta tänavale.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
7. mai 2021 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kuriteotunnuste puudumise tõttu. Oma otsustust põhjendas ringkonnaprokurör järgmiselt. Ringkonnaprokurör tutvus kuriteokaebusele lisatud SA Pärnu Haigla patsiendikaardiga, lisaks politseiametnike ettekannete, sündmust jäädvustanud videokaamerate salvestistega. Nimetatud materjalide alusel ei olnud ringkonnaprokurörile sedastatavad politseiametnike tegevuses võimuliialduse tunnused. Ringkonnaprokurör refereeris patsiendikaardis kirjeldatud 1 1-21-4784 terviseandmeid, millest ei nähtunud XX-l kehavigastusi. Patrullpolitseiniku MV
8. aprilli 2021 ettekandest nähtuvalt oli politsei saanud
9. aprillil 2021 väljakutse juhtumiga, kus Tallinnas, YYY platsi kiriku ees kerjamas oli vanema naisterahvaga umbes 10-aastane laps.
10. aprillil 2021, kontrollides naisterahva andmeid, esitas ta enda kohta politseiametnikele valeandmeid.
11. aprillil 2021 oli sama naisterahvas YYY platsil taas kerjamas. Kuna politseiametnikel oli alust arvata, et sama naine teab andmeid
12. aprillil 2021 kerjanud 10-aastase lapse kohta (too ei olnud riietatud ilmale vastavalt), samuti, kuna YYY platsil olid meeleavaldajad, siis mindi kolme patrullüksusega meeleavaldust kontrollima ja kiriku juures kerjavalt naisterahvalt lapse kohta andmeid küsima.
13. aprillil 2021 kella 13.00 ajal leidsidki politseiametnikud YYY platsil kiriku eest vanema naisterahva, kellelt küsiti andmeid tema ja temaga koos varem kerjanud lapse kohta. Naisterahvas oli politsei pöördumise peale vaenulikult meelestatud, keeldus suhtlemast ja enda isikuandmete esitamisest. Patrullpolitseinikud selgitasid talle, et kui ta keeldub enda andmete esitamisest, siis toimetatakse ta tuvastamiseks politseijaoskonda. Kuna naisterahvas jätkuvalt keeldus enda andmete esitamisest, siis kutsusid patrullpolitseinikud teise patrullüksuse appi, et naine politseijaoskonda toimetada. Selle peale üritas naisterahvas sündmuskohalt põgeneda. Kui patrullpolitseinikud takistasid naisterahval põgenemist, siis osutas viimane politseiametnikele vastupanu, lüües politseiametnik AD rusikaga rinnapiirkonda. Kinnipidamise käigus vehkis naisterahvas nii käte kui jalgadega. Üks löökidest tabas politseiametnik MV jalga. Politseibussi paigutamisel haaras naisterahvas MV raadiojaama. Naisterahvas peeti kinni kl 13.42, ta toimetati Kesklinna politseijaoskonda isikusamasuse tuvastamiseks. XX keeldus isikusamasuse tuvastamise protokollile alla kirjutamast, meditsiinilisest abist, transpordiabist koju või sihtkohta. XX käitus ka politseijaoskonnas vaenulikult, mistõttu selgitati talle veelkord politsei tegevuse aluseid ja kinnipidamise põhjust. Ettekande kohaselt puudusid XX-l mistahes välised tervisekahjustused. Teise patrullpolitseiniku ettekandest nähtuvalt läks teine patrullüksus abi osutama, kohale jõudes oli näha, et naisterahvas osutas patrullile tugevat vastupanu. Naisterahva kinnipidamist teostasid politseiametnikud AD, MV, MV. Kinnipidamisel osutas naisterahvas tugevat vastupanu, lüües ühte patrullpolitseinikest tugevalt rinnapiirkonda. Naisterahvas oli kinnipidamisel väga lärmakas, arvates, et teda viiakse metsa, et tappa. Ettekande koostanud patrullpolitseinik ei näinud, et naisterahva suhtes oleks tarvitatud vägivalda või teda alandatud. Politseisõidukis selgitas politseiametnik naisterahvale kinnipidamise põhjuseid, mille osas naisterahvas vastas, et talle seadused ei kehti, ainult jumala seadus. Ringkonnaprokurör märkis, et turvakaamerate salvestistelt ei nähtunud, et XX suhtes oleks kasutatud ebaseaduslikult füüsilist jõudu.
14. aprillil 2021 pöördusid politseiametnikud XX poole, kuna
15. aprillil 2021 oli ta esitanud enda kohta valeandmeid. Tallinna linnakaamera videosalvestisest nähtuvalt püüdis XX politsei kinnipidamise eest põgeneda, tõugates enda ees seisnud politseiametnikku. Politseiametniku otsus toimetada XX sündmuskohalt minema tulenes ka sellest, et sealsamas toimus meeleavaldus. Politseil ei olnud otstarbekas pidada korraldustele mittealluva kerjava XX-ga vaidlusi kohapeal. Lisaks tõi ringkonnaprokurör välja, et sündmusesse hakkasid sekkuma kõrvalised isikud, mistõttu oli põhjendatud XX minematoimetamine. Politseiametnike ettekannete õigsust kinnitab politseijaoskonna turvakaamerate salvestistest nähtuv, et XX keeldus isikusamasuse tuvastamise protokollile alla kirjutamast. 2 1-21-4784
16. XX lepinguline Riigiprokuratuuris. esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise
17. Riigiprokuratuur jättis
18. juuni 2021 määrusega XX esindaja kaebuse rahuldamata. Oma otsustust põhistas riigiprokurör kokkuvõtlikult järgmiselt. Riigiprokurör tugines määruse tegemisel erinevatele videokaamerate salvestistele,
19. aprillil 2021 politseijaoskonda saadetud fotole ja sellega koos olnud abipalvele YYY platsil kerjava naise ja abivajava lapse kohta, politseijaoskonna välijuhi ettekandele, patrullpolitseinike koostatud ettekannetele. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröri seisukohtadega. Täiendavalt märkis riigiprokurör, et kuriteokaebuses märgitud kuriteosündmuse asjaolud ei vasta tegelikkusele. XX ei peetud põhjendamatult kinni ja tema suhtes ei rakendatud ebaseaduslikult jõudu, politseiautos teda ei pekstud, tervisekahjustusi tekitatud, politseijaoskonnas alandatud ega tänavale visatud. Kuriteokaebuse väited on kummutatud teatises käsitletud materjalidega, eelkõige videokaamerate salvestistest ja politseiametnike ettekannetest nähtuvaga. Kuriteokaebusele lisatud patsiendikaart neid seisukohti ümber ei lükka. Selles kajastatud andmete alusel ei ole XX-l tuvastatud tervisekahjustusi.
20. ja
21. aprillil 2021 sai politseijaoskond teateid, et YYY platsil kerjab vanaema koos lapselapsega, kes on ilmastikutingimustele mittevastavalt riides.
22. aprillil 2021 leidsidki politseiametnikud väljakutsele reageerides vastava isiku, kuid teda tuvastada ei õnnestunud, kuna ta esitas valeandmeid. See selgus peale andmete kontrolli hiljem. Kuna kerjav naisterahvas käitus agressiivselt ja tõmbas endale meeleavaldajate tähelepanu, siis ei pidanud politseiametnikud õigeks isikusamasust eraldiseisvate toimingutega kontrollida.
23. aprillil ja
24. aprillil sai politsei taas info kerjava naise kohta.
25. aprillil jäi naise isikusamasus tuvastamata, kuna ta lahkus sündmuskohalt ja liitus meeleavaldajatega. Seda arvestades otsustati
26. aprillil viia naisterahvas, kui ta keeldub enda tuvastamisest, viia politseijaoskonda.
27. aprillil 2021 pöördusidki politseiametnikud naisterahva poole tema tuvastamiseks, kuid ta keeldus taas sellest. Politseiametnikud selgitasid XX-le, et tema suhtes võidakse kohaldada sundi, mis ei muutnud naisterahva meelt. Politseiametnikud said oma tegevuseks ajendi väljakutsest ja nende tegutsemise alus tuli korrakaitseseadusest. Ringkonnaprokurör viitas seejuures korrakaitseseaduse §-le
28. Ringkonnaprokurör selgitas, et politseiametnikud nägid ohus olevana ilmastikutingimustele mittevastavas riietuses viibinud ehk abivajavat last. Linnakaamera turvasalvestisest nähtuvalt ei liikunud XX politseibussi vabatahtlikult. Ta lõi politseiametnikke kaasasolnud kepiga, tõukles, vehkis käte ja jalgadega. Patrullpolitseinikud kasutaid kinnipidamisel enda kaitseks ja naisterahvast lähtunud rünnaku maha surumiseks füüsilist jõudu vastavuses lähtuva rünnakuga. Ringkonnaprokurör käsitles ka politseibussis toimunu asjaolusid ehk seda, et XX hoidis bussis politseiametnikul jalast kinni, kriimustas seda, oli lärmakas, arvas, et teda viiakse metsa tapmiseks. Bussis XX ei löödud, solvatud, jõudu kasutati üksnes enda kaitseks ja XX rünnaku lõpetamiseks. Samuti kirjeldas ringkonnaprokurör politseijaoskonna turvakaamera salvestiselt nähtuvat, mille kohaselt ei alandatud teda seal ega visatud tänavale, vaid tuvastati isikusamasus, pakuti arstiabi ja transporti, millest XX keeldus. Ringkonnaprokurör analüüsis patsiendikaarti ega tuvastanud selle alusel, et XX-l oleks esinenud mingeid tervisekahjustusi, mis võisid tuleneda kokkupuutest politseiametnikega. Riigiprokurör märkis, et politseiametnikel oli ajend ja alus XX kinni pidada isikusamasuse 3 1-21-4784 tuvastamiseks, talle selgitati korduvalt sunni kasutamise võimalusi, XX avaldas politseiametnikele korduvalt füüsilist vastupanu, politseiametnikud olid seetõttu sunnitud kasutama jõudud, mis oli vastavuses XX rünnaku intensiivsusega. RIIGI ÕIGUSABI TAOTLUS
29. XX esitas
30. juulil
31. a Tallinna Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse, milles ta soovib riigi õigusabi, vaidlustamaks advokaadi vahendusel Riigiprokuratuuri
32. juuni
33. a kaebuse rahuldamata jätmise määrust ringkonnakohtus. Taotluse kohaselt panid politseiametnikud
34. aprillil
35. a Tallinnas YYY platsil XX tervise kahjustamisega toime võimuliialduse, s.o kuriteo KarS § 291 tunnustel.
36. Tallinna Ringkonnakohus jättis
37. juuli 2021 määrusega XX riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega
38. juulini
39. Taotleja kõrvaldas puudused tähtaegselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40. Ringkonnakohus jätab XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna seadusest tulenevalt esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus.
41. Riigi õigusabi määramise esmaseks eelduseks on RÕS § 6 lg 1 kohaselt taotleja maksejõuetus. Esiteks märgib ringkonnakohus, et XX majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed on mõnevõrra vastuolulised ja küsitavad. Majandusliku seisundi teatises on XX avaldanud, et tal puudub igasugune vara, sh kinnisvara. Taotluses osutab XX aga muu hulgas endale kolmanda isikuna viidates, et ta on ostnud pastori käest korteri. Tähelepanu väärib seegi, et kuigi XX väitel puudub tal raha advokaadi palkamiseks, siis nähtub senise kaebemenetluse asjaoludest, et XX-l on alates kuriteokaebuse esitamisest kuni riigi õigusabi taotluse esitamiseni olnud lepinguline esindaja. Ringkonnakohtule ei ole teada, kas kõnealune lepinguline esindaja on osutanud omi teenuseid XX-le raha eest või tasuta. Üldjuhul eeldab lepingulise esindaja teenuste kasutamine aga tasumist selle eest ehk raha olemasolu. Nii tekib kahtlus, kas XX on kajastanud majandusliku seisundi teatises oma andmeid täielikult. Taotluse ja majandusliku seisundi teatise kohaselt on XX vanaduspensionär. Pensionile lisaks muid sissetulekuid tal teatise kohaselt ei esine. Teatises märgitu kohaselt on XX-l võlgnevused krediidiasutuse ees suurusjärgus 4400 eurot. Teatisest nähtub, et sisuliselt kuluvad XX-l sissetulek ühes kuus vältimatute püsikulutuste peale ära. Ringkonnakohtunik tõdeb, et kuigi taotleja majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed on napid ja vastuolulised, loeb ringkonnakohtunik need kahtlused XX kasuks ja käsitleb teda arutataval juhul RÕS § 6 lg 1 tähenduses maksejõetu isikuna. Lisaks sellele tuleb kohtul hinnata ka seda, kas XX taotluse puhul ei esine RÕS § 7 lgs 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.
42. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja väljavaade asjas edu saavutamiseks väike. Teisisõnu tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata, kui põhjendatud on ringkonnakohtule KrMS § 208 lg 1 alusel esitatav kaebus. Ringkonnakohus leiab, et XX puhul esinebki eelnimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumies alus. Nimelt, olles süübinud XX kuriteokaebuse sisusse, olles tutvunud riigi õigusabi taotlusele 4 1-21-4784 lisatud Riigiprokuratuuri
43. juuni 2021 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, on ringkonnakohtule selge, et XX kaebus ringkonnakohtus jääb suure tõenäosusega rahuldamata. Seda järgmisel põhjusel.
44. XX väidete kohaselt peksid politseibussis teda 3 politseiametnikku, viisid politseijaoskonda, kus teda alandati, seejärel „visati ta tänavale välja.“ Taotluses on loetletud terve rida erinevaid isikuid, kes võivad kuriteo toimepanemist XX suhtes kinnitada. Ringkonnakohtunik märgib, et kuna kuriteokaebuse kohaselt tarvitati vägivalda XX suhtes politseibussis, siis on küsitav, kuidas said taotluses märgitud terve rida isikuid vägivalla tarvitamist pealt näha. Taotluses on märgitud sedagi, et vajalik on hinnata videosalvestisi ja nendest nähtub vägivalla tarvitamine XX suhtes. Ringkonnakohtunik märgib, et arvestades väidetava kuriteosündmuse asjaolusid ja seda kajastavaid materjale, võimaldavad kõige objektiivsemat teavet XX väidetud sündmuste kohta anda tõepoolest videosalvestised. Prokuratuur on neid senises kaebemenetluses põhjalikult käsitlenud, sh analüüsinud erinevaid teadaolevaid videosalvestisi, mis sündmust kajastavad. XX väiteid on seega kontrollitud prokuratuuri poolt objektiivsete andmete alusel. Prokuratuur on igakülgselt ja põhjalikult XX väiteid analüüsinud ja näidanud erinevate andmete, sh kõnealuste videosalvestiste, pinnalt ära, et XX väited enda peksmisest bussis, alandamisest politseijaoskonnas ja „tänavale viskamisest“ ei vasta lihtsalt tõele. XX väited, et Pärnu Haigla erakorralise meditsiinilise osakonna töötajad, kes XX-l mingeid tervisekahjustusi ei tuvastanud, leppisid selles politseiametnikega kokku, on absurdsed ja olemuselt vandenõuteoreetilised. Kõnealust sündmust kajastab terve hulk materjale, milliseid prokuratuur on igakülgselt käsitlenud. Ükski neist ei ole võimaldanud XX väiteid vähimalgi määral kinnitada. Taotluses on märgitud, et prokuratuur pole hinnanud politsei poolt XX suhtes jõu kasutamise proportsionaalsust. Ringkonnakohus märgib, et see väide on vastuolus Põhja Ringkonnaprokuratuuri
45. mai 2021 teatises ja Riigiprokuratuuri
46. juuni 2021 määrusest nähtuvaga. Vastavad prokuratuuri seisukohad on põhjalikud, ammendavad ja need on kokkuvõtlikult esitatud ka ringkonnakohtu määruse punktides 2 ja
47. Prokuratuur on põhjalikult käsitlenud põhjuseid, miks politseiametnikud pöördusid
48. aprillil 2021 XX poole, samuti seda, miks XX toimetati politseibussi ja sealt edasi politseijaoskonda isikusamasuse tuvastamiseks, aga ka seda, miks oli politsei sunnitud kasutama XX suhtes sundi. Prokuratuur on viidanud seejuures korrakaitseseaduse sätetele, mis lubasid politseiametnikel neile mittealluvat ja vastupanu osutavat XX sunniga politseijaoskonda toimetada.
49. Eelnevat arvestades, kuna XX väiteid on ammendavalt hinnatud ja neid ei toeta vähimalgi määral ükski sündmust kajastav salvestis ega dokument, sh taotleja enda esitatud patsiendikaart, on ringkonnakohtunikule ilmne, et esitataval kaebus ringkonnakohtusse oleks põhjendamatu ja jääks rahuldamata. Nii puudub XX kaebusel perspektiiv. Seega esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
50. Ringkonnakohus jätab RÕS § 7 lg 1 p-i 5 alusel XX taotluse riigi õigusabi andmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5