Obsah (4)

§ 55§ 54§ 57§ 53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2020. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1573 Tsiviilasi K R a

§ 55lg 1 alusel.

Asjaolu, et puurkaev on tänaseks päevaks arvatavalt Xxxx d/e kinnistul, tähendab seda, et avaldaja õigused on kaitstud AÕSRS § 152 lg 1 alusel. Avaldaja on tõendanud, et puurkaev on rajatud enne maa esmakinnistamist.

1. Puudutatud isik esitas vastuväitena avaldusele asendiplaani koos tehnovõrkudega, mille kohaselt kavandab omanik ehitada Xxxx katastriüksusele 3 korteriga korterelamu. Ehitamiseks tuleb tal koostada detailplaneering. Avaldajale teadaolevalt mingit detailplaneeringut katastriüksuse hoonestamiseks algatatud ei ole. Avaldaja ei ole kindlasti nõus detailplaneeringuga, kus kõrvalkinnistule planeeritakse korterelamut, mis väljub pereelamute kategooriast ning selliselt, kus tema kinnistu kõrvale planeeritakse suurt sissesõiduteed ja parkimiskohti.
2. Puudutatud isik tegeleb ise alates kinnistu omandamisest oma kinnistul samuti aiandusega, sealjuures avaldajast märkimisväärselt suuremas mahus, ning omab samuti oma kinnistul vaatamata ühisveevärgile, ka puurkaevu, seda küll registritesse mittekantuna. Xxxx aedlinna mõte on võimaldada inimestel oma kinnistutel tegeleda nimelt hobiaiandusega, kel asja vastu huvi, mitte pikkida maalappe täis kortermaju ja autosid. Avaldaja ei ole nõus, et ta peaks oma puurkaevu sulgema põhjusel, et elamu on ühendatud linna vee- ja kanalisatsioonivõrku. Xxxx aedlinnas tarbivad kõik elanikud, kellel on kinnistul jätkuvalt kaevud, aedade kastmiseks kaevuvett, mitte puhastatud ja väärindatud kallist joogivett. Ka praegune COVID-19 kriis näitab, kuivõrd oluliseks võib tulevikus muutuda inimestel enda veevarustuse olemasolu, mis ei ole seotud linnavõrguga. Puudutatud isiku enda poolt viidatud Xxxx üldplaneeringu seletuskirjas punkt 10.1.
3. on selgelt öeldud, et hädaolukorra ressursina käsitletakse Xxxxl nn lokaalvõrgu ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi 6 puurkaeve (ettevõtete, eraisikute jms), mis enamasti ei ole ühisveevarustuse veevõrguga ühendatud.
4. Ärakuulamisel märkis avaldaja, et keskkonnaamet on kaitsetsooni vähendanud, mistõttu naabrit ei peaks segama puurkaevu kasutus. Puudutatud isiku seisukoht
5. Puudutatud isik leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Arusaadavalt ei ole vaidlusalune puurkaev ka avaldaja kinnistu päraldis. Riigikohus on 15.5.2006.a kohtuasjas nr 3-2-1-43-06 tehtud otsuses asunud ühemõtteliselt seisukohale, et „/…/võõral kinnisasjal asuvad ja sellega püsivalt ühendatud asjad ei saa olla samaaegselt teise kinnisasja päraldised/…/” (vt viidatud kohtuotsuse p. 20). Seega, avaldaja omandas 28.1.2003.a müügilepinguga xxxx, Xxxx asuva kinnistu koos kinnistul asuva elumajaga, muid hooneid ega rajatisi avaldaja omandatud kinnistu koosseisus ei omandanud. Vaidlusalune puurkaev, mis asub kinnistul asukohaga Xxxx, xxxx, 28.1.2003.a sõlmitud müügilepingu alusel avaldaja omandisse ei läinud ega saanudki minna. Müügilepingu punktides 2.2.1 ja 2.2.2 antud kinnituste kohaselt avaldaja teadis, et lepingu eseme hulka ei kuulu (ega saagi kuuluda) puurkaev ning avaldaja väide vaidlusaluse puurkaevu omandamisest ei vasta tõele. Viidates

§ 54

lõikele 2 - kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi – väidab avaldaja, et vaidlusalune puurkaev ei ole muutunud Xxxx (so puudutatud isikule kuuluva) kinnistu oluliseks osaks. Avaldaja eeltoodud väide ei ole õige ning puudutatud isik leiab, et vaidlusalune puurkaev on puudutatud isikule kuuluva, Xxxx, asuva kinnistu osa.

1. Puudutatud isik on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole temal kohustust taluda enda kinnisasjal vaidlusalust puurkaevu ega sellega ühendatud veetorustikku, kuna nimetatud rajatis ei ole vajalik avaldaja kinnistu, asukohaga Xxxx, eesmärgipäraseks kasutamiseks ega majandamiseks. Xxxx linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub avaldaja kinnistu (Xxxx) pereelamute alal. Planeeringu seletuskirja kohaselt moodustab pereelamute ala suure osa Pääsküla asumist. Pereelamute alaks on määratud valdavalt pereelamutega hoonestatud väljakujunenud elamualad (vt Xxxx linnaosa üldplaneering, lisakaart 3, maa sihtotstarve; seletuskiri). Avaldaja poolt 23.1.2003.a sõlmitud müügilepingu punkti 1.1 kohaselt omandas avaldaja kinnistu, mille sihtotstarve on elamumaa. Ehitisregistri andmete kohaselt asubki avaldaja kinnistul kasutuses olev pooleliolev elamu (vt lisa 1). Seega ei saa olla vaidlust selles, et avaldaja kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks on kinnistule elamu rajamine ja elamu kasutamine avaldaja (ja tema pereliikmete) poolt. Mingil muul eesmärgil – näiteks aiandus, põllumajandus või pesula – avaldaja kinnisasja kasutamine ei ole kinnisasja eesmärgipärane kasutamine. Muuks, kui eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalike rajatiste talumiskohustust avaldaja naaberkinnistute omanikel, sh puudutatud isikul, ei ole.
2. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kinnistul on liitumine xxxx linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Ühisveevärgist saadava veega on kaetud avaldaja vajadus oma kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks, so elamu kasutamiseks avaldaja ja tema perekonna liikmete poolt. Ühisveevärgist saadav vesi võimaldab avaldajal oma elamus vastu võtta ka külalisi ja katta elamut ümbritseva haljastuse kastmisvee vajaduse mõistlikkuse piires. Avaldaja väidab, et tema „keskmine aastane õuevee tarve“ on 637 m³ (vt tabelit avaldaja 7 25.2.2020.a menetlusdokumendi leheküljel 3). Puudutatud isik möönab, et samas mahus vee tarbimine võetuna ühisveevärgist võib olla kulukam, kui puurkaevuvee tarbimine, kuid – sellises mahus veetarbimine ei saa olla ühelgi juhul seotud avaldaja kinnisasja eesmärgipärase (elamumaa) kasutamise ega majandamisega. Puudutatud isikul ei ole avaldaja kinnisasjal kulukate hobidega või majandustegevusega tegelemist võimaldavate rajatiste talumiskohustust.
3. Puudutatud isiku kinnisasjale servituudi seadmist ei saa põhjendada väidetavalt avaldaja kinnisasjal viibivate laste kuumarabanduse ohu maandamisega Esiteks, kliimavöötmes, kus asub avaldaja kinnisasi, ei ole kuumarabanduse oht sage. Teiseks, väidetava kuumarabanduse vältimiseks ei ole möödapääsmatult vajalik suuremõõtmeline bassein. Kui avaldaja krundil viibivatel inimestel tekib tõesti kuumarabanduse oht, saab kuumarabandust vältida nii, et lapsed lähevad ära otsese päikesevalguse käest, ühtlasi saab jahutamiseks kasutada ühisveevärgist võetavad vett.
4. Avaldaja põhjendab servituudi seadmist muuhulgas tema poolt süvaveepumba soetamiseks ja paigaldamiseks tehtud kuludega ning puurkaevu sulgemisega kaasnevate kuludega. Avaldaja ei soovi selliseid kulusid enda kanda võtta (vt avaldaja 25.2.2020.a menetlusdokumendi lk 3, tehnosüsteemide kirjeldus). Esiteks, avaldaja väide, et tema on teinud puurkaevu rajamiseks suuri kulutusi, on paljasõnaline. Milliseid ja kui suures ulatuses kulusid avaldaja seoses puurkaevu rajamisega on kandud, tõendatud ei ole. Teiseks, süvaveepumba saab puurkaevu sulgemisel puurkaevust eemaldada ning tagastada isikule, kes tõendab, et on selle pumba soetanud. Kolmandaks, puurkaevu sulgemisega seotud kulud tuleb kanda puudutatud isikul, kelle kinnistul puurkaev asub, mitte avaldajal.
5. Käesoleval juhul ei ole kõne all võimalus puurkaevu ümberpaigutamiseks puudutatud isiku kinnistul. Puudutatud isik soovib puurkaevu sulgeda, mitte seda enda kinnistul ümber paigutada.
6. Avaldaja ei saa oma nõuet põhjendada ka sellega, et ühisveevärgi vee kastmiseks kasutamisele on seatud piirangud ning nende piirangute ületamine võib avaldajale kaasa tuua lisakulusid. Kinnisasja eesmärgipärane (elamumaa) kasutamise käigus ühisveevärgist võetava vee kasutamine ei too avaldajale kaasa mingeid lisakulusid. Samuti ei too mõistlikus ulatuses ühisveevärgi vee kastmiseks kasutamine kaasa ülemääraseid kulutusi – nagu ka avaldaja ise möönab, on ühisveevärgi vee kastmiseks kasutamise korral ettenähtud vastav hüvitamise kord. Elamumaa mittesihipärasel kasutamisel tekkivate kulude vältimise soov ei saa olla aluseks puudutatud isiku kinnistu koormamisele.
7. Tähelepanuta tuleb jätta ka avaldaja seisukoht, nagu oleks puudutatud isiku kinnistu koormamine servituudiga põhjendatud riigi kriisiettevalmistusplaaniga (vt avaldaja 25.2.2020.a menetlusdokumendi lk 4, mõju loodusele ja tervisele). Esiteks, Xxxx linnaosa üldplaneeringus avaldatud andmete kohaselt on ühisveevärgi süsteemis piisavalt puurkaevusid, et tagada ühisveevärgi veega varustus ka kriisiolukorras (vt Xxxx linnaosa üldplaneering, seletuskiri). Siinkohal märgin, et vaidlusalune puurkaev ei ole ühendatud ühisveevärgi süsteemiga ning seetõttu puudub sellel kaevul tähtsus kriisolukordades. Teiseks, võimalik kriisiolukord ei ole asjaolu, mida saaks pidada elamumaa eesmärgipäraseks kasutamiseks ning mis õigustaks servituudi seadmisega puudutatud isiku õiguste intensiivset riivet. 8
8. Vale on avaldaja väide, et puudutatud isiku kinnistu kinnistamine on toimunud ilma piiripunktide mahamärkimiseta ja piiri asukohta piirinaabritega kooskõlastamata. Puudutatud isiku kinnistute asukohaga Xxxx ja Xxxx piiride ja piirmärkide kättenäitamine toimus 08.9.2019.a. Piiride kättenäitamise juurde olid kutsutud ka naaberkinnistute omanikud, sh avaldaja (vt lisa 2). Tõsi, piiriprotokollist nähtuvalt avaldaja piiride kättenäitamisel ei osalenud, kuid - avaldaja otsus kooskõlastamise protsessis mitte osaleda ei tähenda seda, et piir on piirinaabritega kooskõlastamata.
9. Avaldaja on küll viidanud sellele, et kohus tõi esile vajaduse avaldada taotletava servituudi eest makstava tasu suurus, kuid avaldaja ei ole tasu suurust käesoleva ajani avaldanud. Seega puudub puudutatud isikul käesoleval ajal võimalus kujundada seisukoht servituudi eest makstava tasu pakkumise osas (selguse huvides märgib puudutatud isik siiski, et ta ei pea servituudi seadmist üldse põhjendatuks).
10. Puudutatud isiku kinnistu Xxxx, asub Xxxx linnaosas piirkonnas, mis Xxxx linnaosa üldplaneeringu kohaselt on pereelamute ala. Alale võib kavandada omal krundil paiknevaid pereelamuid (kuni kaks korterit) ning väikeseid lähipiirkonda teenindavaid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtteid ja -asutusi (vt Xxxx linnaosa üldplaneering, lisakaart 3, maa sihtotstarve; seletuskiri p. 4.1). Puudutatud isik kavandab enda kinnistule Xxxx, väikeelamu (kortermaja) ehitamist. Puudutatud isik on planeeritava ehitise asukoha oma kinnistul kooskõlastanud TLPA detailplaneeringute teenistuse Xxxx piirkonna arhitektiga ja keskkonnaametiga (vt lisa 3). Olgu mainitud, et jõe kaitsevöönd ei ole takistuseks planeeritava väikeelamu ehitamisel (looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 1¹). Rajatav väikeelamu on planeeritud võimalikult naaberkinnistu piiri lähedusse (arvestades seejuures loomulikult ehituspiirangu vööndit), et saaks rajada võimalikult suures ulatuses päikesepoolse puhkeala Xxxx, kinnistu lõunapoolsesse külge (vt lisa 4). Puudutatud isiku kinnistul asuv vaidlusalune puurkaev takistab kinnistu sihipärast (elamumaa) kasutamist ja tuleb sulgeda. Kaev asub kinnistul kohas, kus tuleb ehitustegevuse käigus teostada maastikuplaneering selliselt, et tasandada praegu loodusliku tasapinnaga võrreldes tõstetud maapind.
11. Ehitusseadustiku § 128 lg 1 kohaselt on maaomanik kohustatud lammutama kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või -augu. Puudutatud isiku kinnistul asuv vaidlusalune puurkaev on kaotanud oma kasutusotstarbe ja tuleb maaomanikul (so puudutatud isikul) seetõttu sulgeda. Kaevu kasutusotstarve oli elamu veega varustamine. Puudutatud isiku kinnistu ja naaberkinnistud (sh avaldaja kinnistu) on käesolevaks ajaks liitunud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga, mis ehitati menetlusosalistele kuuluvate kinnistute piirkonnas välja ca 9 aastat tagasi (siinkohal märgin, et ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniga liitumine kinnistuomanikele kulusid kaasa ei toonud). Seoses puudutatud isiku kinnistule väikeelamu ehitamisega kasvab ka kinnistu kasutuskoormus. Seda arvestades on puurkaevu sulgemine mõistlik ka lähtudes põhjavee kaitsmise vajadusest.
12. Ärakuulamisel märkis puudutatud isik, et ei saa eeldada, et kõikidel Xxxx inimestel, kes midagi kasvatavad, peaks olema puurkaev. Kohtumääruse põhjendused
13. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
14. Puudub vaidlus, et 9 • • • • • • • avaldaja on Xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistu omanik; kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) esmakinnistati 22.11.2000 avalduse alusel 09.02.
15. a; puudutatud isik on kinnistu registriosa nr-ga xxxx omanik (endine Xxxx), kusjuures nimetatud kinnistu koosneb alates 07.11.2019 kahest katastriüksusest - Xxxx (katastritunnus xxxx) ja Xxxx (katastritunnus xxxx); kinnistu registriosa nr-ga xxxx (endine Xxxx) esmakinnistati 08.04.1998 avalduse alusel 10.06.
16. a; puudutatud isiku kinnistul, Xxxx katastriüksusel, asub
17. aastal rajatud (tlk 5, puurimise akt) puurkaev XXXX ja veetorustik (ca 1 m kaugusel avaldaja kinnistu piirist); puurkaevu ja sellega ühendatud veetorustikku ainukasutab avaldaja, see ei ole ühendatud ühisveevärgiga; avaldaja ja puudutatud isiku kinnistutel on liitumine xxxx linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.
18. Avaldaja palub: kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu tehnovõrgu reaalservituut Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks puurkaevu ja veetorustiku, mille paiknemine (servituudiala) on märgitud lisas 9, kasutamiseks ja hooldamiseks ulatuses, mis on vajalik Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) tarbeveega varustamiseks; kohustada G Rit (xxxx) asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kohustada G Rit andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale reaalservituudi kandmiseks, mille sisu on järgmine: Kinnistut (registriosa nr xxxx) koormab tähtajatu tehnovõrgu reaalservituut Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks puurkaevu ja veetorustiku, mille paiknemine (servituudiala) on märgitud lisas 9, kasutamiseks ja hooldamiseks ulatuses, mis on vajalik Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) tarbeveega varustamiseks.
19. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Pooled vaidlevad, (i) kes on vaidlusaluse puurkaevu omanik (sh kas see on avaldaja kinnistu päraldis ja kelle kinnistu osaks on see muutunud; kas tänased kinnistute piirid on õiged); (ii) kas puudutatud isikul on puurkaevu osas talumiskohustus, sh: a) kas puurkaev on vajalik avaldaja kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks; b) milline on avaldaja kinnistu eesmärgipärane kasutus; (iii) kui suur on servituuditasu.
20. Alustuseks märgib kohus, et käesoleva asja lahendamisel saab lähtuda kehtivast olukorrast ja kinnistu tänastest piiridest. Kohus käesolevas menetluses kinnistu piire muutma ei saa hakata. Seega jätab kohus tähelepanuta kõik poolte väited ja tõendid, mis kinnistu piiride korrektsust käsitlevad.
21. Esmalt selgitab kohus välja, kellele vaidlusalune puurkaev koos torustikuga kuulub. Puudub vaidlus, et puudutatud isiku kinnistul, Xxxx katastriüksusel, asub
22. aastal rajatud puurkaev XXXX (ca 1 m kaugusel avaldaja kinnistu piirist) ja veetorustik.

§ 57

lg 1 sätestab, et päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Tartu Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et kaev on olemuslikult maa sisse kaevatud auk, mitte kehaline ese AÕS 49 lg 1 tähenduses (vt Tartu Ringkonnakohtu 13. 10 aprill 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-05-15910, p 19). Käesolev kohtukoosseis nõustub nimetatud käsitlusega. Kohtu hinnangul ei muuda eelnimetatut ka asjaolu, et puurkaevu moodustab maa sisse puuritud manteltoru (vt tlk 5, puurimise akt), kuna torud kui vallasasjad on kinnisasjaga püsivalt ühendatud ega ole sinna paigutatud mööduval otstarbel. Seega on vallasasjadeks olevad torud kaotanud vallasasja staatuse ja muutunud kinnisasja osaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaevu kui sellise lammutamine toimub tamponeerimise teel (sisuliselt kaevu sulgemine või osaline/täielik täitmine), mitte kaevu maast väljakaevamise teel. Kuna olemasoleva puurkaevu puhul ei ole tegemist vallasasjaga, ei saa see olla ka avaldaja kinnistu päraldis. Samuti on Riigikohus leidnud, et võõral kinnisasjal asuvad ja sellega püsivalt ühendatud asjad ei saa olla samaaegselt teise kinnisasja päraldised

§ 57mõttes (RKTKo nr 3-2-1-43-06, p 20).

Seega puudutatud isiku kinnistul paiknev kaev ja seal osaliselt paiknev torustik ei saa olla avaldaja kinnistu päraldiseks.

§ 53

lg 1 sätestab, et asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.

§ 53

lg 2 ls 1 sätestab, et asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.

§ 54

lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et puurkaevu ja (puudutatud isiku kinnistul paikneva) torustiku puhul on tegemist puudutatud isiku kinnisasja olulise osaga, kuivõrd need on kinnisasjaga püsivalt ühendatud ning puurkaevu ja torustiku eemaldamise korral kaotaksid need oma otstarbe ja sisuliselt hävineksid. Ka õiguskirjanduses on mainitud, et kaevu puhul on tegemist kinnisasja olulise osaga (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010; lk 200, p 3.1.2), kinnitab kohtu järeldust. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et puurkaev ja (puudutatud isiku kinnistul paiknev) torustik on puudutatud isiku omandis.

1. Riigikohus on leidnud lahendis 2-15-17137 p-s 20 järgmist: „AÕS §-d 158 ja 158.1 reguleerisid ja reguleerivad talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on hageja kinnisasjale juba rajatud. Varem rajatud tehnorajatiste õiguslikku seisundit reguleerib AÕSRS § 152“. Seega ei kohaldu käesoleval juhul AÕS § 158 ning reaalservituudi seadmine ei ole põhjendatud. Siiski ei välista see kohtu hinnangul talumiskohustuse tuvastamist AÕSRS § 152 lg 1 alusel.
2. AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kuna AÕSRS-is puudub tehnovõrgu ja -tehnorajatise mõiste, on analoogia korras praktikas juhindutud AÕS § 158 lg-s 1 kirjeldatud tehnovõrgu ja -tehnorajatise mõistest. Eelviidatud sätte kohaselt on tehnovõrk ja/või -rajatis maapinnal, maapõues ning õhuruumis paiknev kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis (vt ka RKTKo nr 3-2-1-43-06, p 14). Käesoleval juhul moodustavad tehnovõrgu kaks eraldi rajatist – puurkaev ning sellega ühendatud veetorud. Puudub vaidlus, et puudutatud isiku kinnistu esmakinnistati 10.06.1998 ning puurkaev XXXX ja veetorustik rajati
3. a (tlk 5, puurimise akt). Seega on AÕSRS § 152 lg 1 sätestatud eeldused täidetud (s.o puurkaev ning sellega ühendatud 11 veetorud on püstitatud enne maa esmakinnistamist) ning puudutatud isik on kohustatud puurkaevu ning sellega ühendatud veetoru taluma. Kohus rahuldab avalduse osaliselt ja tuvastab kinnistu registriosa nr-ga xxxx igakordse omaniku kohustuse taluda AÕSRS § 152 lg 1 alusel Xxxx katastriüksusel (katastritunnus xxxx) asuvat puurkaevu XXXX ja veetorustiku Xxxx (registriosa nr xxxx) asuva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks ei ole vältimatult vajalik dokumentatsiooni olemasolu, mis võimaldaks täpselt kindlaks määrata tehnorajatise (veetoru) kulgemist ja asukohta võõral kinnistul. Vastavate täpsete andmete puudumine ei saa olla takistuseks talumiskohustuse seadmisel (samale seisukohale asus Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-1406, p 21). Siiski on kohus selguse huvides lisanud käesolevale määrusele plaani, kus on vaidlusalused tehnorajatised ära märgitud. Plaan on kohtumääruse lahutamatuks lisaks. Kohus selgitab, et talumiskohustus hõlmab AÕSRS § 152 lg 1 järgi üksnes kohustust taluda, et selline tehnorajatis kohustatud isiku kinnisajal asub ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt, mh teenindatakse, remonditakse või rekonstrueeritakse (vt RKTKo 3-2-1-43-06, p 15; vt AÕS § 178 ja 179). Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et puudutatud isiku talumiskohustus põhineb AÕSRS § 152 lg-l 1, ei analüüsi kohus poolte väiteid seoses sellega, kas puurkaev on vajalik avaldaja kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks või milline üldse on avaldaja kinnistu eesmärgipärane kasutus. Nimetatud väiteid tulnuks analüüsida olukorras, kus kohalduvaiks sätteiks oleks olnud AÕS § 158 lg 1 ja
5. AÕSRS § 154 lg 1 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 152
6. või
7. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. Kui puudutatud isik soovib avaldajalt talumistasu, tuleb tal esitada avaldajale kooskõlas AÕSRS §-ga 15⁶ vastav taotlus. Juhul, kui avaldaja keeldub seejärel talumistasu maksmisest, tuleb puudutatud isikul vastava nõudega kohtusse pöörduda ning tasuda sellelt riigilõivu. Etteruttavalt märgib kohus, et AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Antud juhul on tasu 0 eurot, sest maamaksustamishind Maa-ameti andmetel (AÕSRS § 155 lg 8) on 22 480 x 0,075 = 1686; ruumilise ulatuse koefitsient on 3/1805 = 0,0017 (AÕSRS § 155 lg 2); 1686 x 0,0017 = 2,87; kui korrutada 2,87 sisulise ulatuse koefitsiendiga 0, mis on sätestatud AÕSRS lisas, siis on tulemuseks 0 eurot. Seega kohtu hinnangul ei kohustuks avaldaja puudutatud isikule tehnorajatise talumiskohustuse eest tasu maksma. Siiski tuleb nimetatud asjaolu välja selgitada siis, kui vastav nõue kohtusse esitatakse.
8. Olukorras, kus AÕS § 158 lg 2 ei kohaldu, tuleb lahendada küsimus, kas ja millisel kujul on võimalik talumiskohustus kinnistusraamatus nähtavaks teha. Riigikohus on lahendi nr 12 3-2-1-14-06 p-is 21 leidnud, et AÕSRS § 152 lg 1 ei anna õigust reaalservituudiks, kuid paneb koormatava kinnisasja omanikule talumiskohustuse, mille saab kolmandate isikute suhtes AÕS § 141 lg 3 alusel teha kehtivaks kinnistusraamatusse kandmisega. AÕS § 141 lg 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Seega ei saa kohus käesoleval juhul kinnistusraamatusse kanda reaalservituuti, kuid saab kinnistusraamatusse kanda märkuse AÕSRS § 152 lg 1 kohase talumiskohustuse olemasolu kohta. Vastava märkuse kandmine kinnistusraamatuse tagab selle, et tehnovõrguga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud tehnovõrguga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Ka Riigikohus on märkinud, et AÕS § 141 lg-t 3 tõlgendada nii, et kui kinnistusraamatusse on kitsenduse kohta kantud märkus, välistab see TsMS § 460 lg 2 järgi uue omaniku heausksuse, st tehtud lahend kehtib ka tema suhtes. Tehtav lahend kehtib uue omaniku suhtes ka siis, kui märkust pole sisse kantud, aga tal on võimalik kehtivusest vabaneda, tuginedes TsMS § 460 lg 2 järgi heausksusele, st sellele, et ta ei teadnud kinnistu omandamise ajal kohtulahendist või hagi esitamisest (vt RKTKm nr 3-2-1-46-14, p 13). Avaldaja ei ole selgesõnaliselt taotlenud kinnistusraamatusse märkuse sissekandmist. Avaldaja on soovinud reaalservituudi sissekandmist kinnistusraamatusse. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul siiski võimalik märkus kinnistusraamatusse sisse kanda, kuna kohtu hinnangul ei ületata sellega nõude piire olukorras, kus nõude sisuliseks eesmärgiks oli tehnorajatise talumiskohustuse nähtavakstegemine.
9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele; ning lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada puudutatud isikut andma nõusolek registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale märkuse „Kinnistu igakordsel omanikul on tähtajatu kohustus taluda Xxxx katastriüksusel (katastritunnus xxxx) asuvat puurkaevu XXXX ja veetorustiku, mille paiknemine on märgitud Harju Maakohtu 14.12.2020 määruse nr 2-201573 lisaks oleval plaanil, Xxxx (registriosa nr xxxx) asuva kinnistu igakordse omaniku kasuks.“ sissekandmiseks ja asendada tema nõusolek kohtumäärusega. Tsiviilasja hind 47. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel on hagihind 7 000 eurot (2 x 3500). 13 Menetluskulud 48. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 49. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja avaldus kuulus rahuldamisele osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik osaliselt jõustunud TRK lahendiga 14