KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1765 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidami

) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

1) PPA pidas 01.08.2021 kell 13:32 Nigeeria Liitvabariigi kodaniku X (sündinud xx xx xxxx, Nigeeria Liitvabariigi kodaniku pass xxxxxxx, kehtiv 29.06.2020-28.06.2025) kuni 48-tunniks kinni. Isikut kontrolliti 01.08.2021 Riia-Tallinn Ecolines liinibussis ning selgus, et ta viibib Eestis ja Schengeni territooriumil seadusliku aluseta. Seejärel paigutati ta Pärnu politseimaja arestikambrisse. 2) Isik omas Itaalia Vabariigi ID-kaarti nr xxxxxxx kehtivusega 10.03.2016-20.09.2026, mis tunnistati isiku sõnade kohaselt kehtetuks

1. a-l ja võeti temalt ära. Isikul olemas ID-kaardist koopia. 3-21-1765 3) Isik väitis, et lahkus Nigeeria Liitvabariigist 24.03.
2. Seejärel reisis ta Nigeeriast läbi Nigeri Liibüasse, kus ta viibis ja töötas umbes 1 aasta ja 3 kuud. Itaaliasse suundus ta 07.06.2015, ületades Vahemere paadi ja laevaga. Ta jõudis 07.06.2015 Itaalia Vabariiki, kus taotles varjupaika, ent sai keelduva otsuse. Itaalias viibis kuni 13.12.
3. Pärast seda reisis
4. a detsembris Soome Vabariiki, läbides Šveitsi, Saksamaa, Taani, Rootsi. Isik soovis minna abikaasa juurde, kellega ta ei ole ametlikult abielus, kuid enda sõnul on abielus kohalike traditsioonide põhjal. Soome saabus ta 22.12.2020 ja viibis seal kolm kuud. Soomes taotles isik varjupaika, ent Dublini menetluse raames saadeti ta Soomest tagasi Itaaliasse, kes on vastutav riik varjupaiga menetluses. Isiku enda mäletamist mööda saabus ta tagasi Itaaliasse 24.03.2021, mida kinnitas e-kirjaga PPA-le Soome piirivalve sideohvitser. Itaaliasse jõudes andsid isiku sõnul ametnikud talle Itaaliast lahkumiseks aega 7 päeva, mille jooksul ta ei lahkunud, vaid peitis end ametnike eest, sest ei soovinud naasta koduriiki Nigeeriasse. Isik tegi juhutöid, et saada raha reisimiseks Soome oma naise juurde, kellega planeerib abielluda. Itaaliast lahkus isik 29.07.2021, reisides marsruudil Austria, Tšehhi, Poola, Leedu, Läti, Eesti. 4) Itaalia Vabariik on kehtestanud X Schengeni sissesõidukeelu ID numbriga 0008.02UDPQ50ELKZJYW00000001.01 ajavahemikuks 30.07.2021-30.07.
5. Samuti on isikule määratud sissesõidukeeld Soome Vabariiki ajavahemikuks 24.03.2021-23.03.
6. 5) Isiku sõnul on talle Itaalia Vabariigi poolt koostatud mitmel korral lahkumisettekirjutused, millest esimese ta vaidlustas. Teine ettekirjutus koostati talle 10.12.2020 ning seejärel 24.03.2021, kui ta Soome Vabariigist tagasi Itaaliasse saadeti. Isik tabati Itaalias 29.07.2021, misjärel talle koostati 30.07.2021 lahkumisettekirjutus ja määrati sissesõidukeeld Schengenisse viieks aastaks. Välismaalane ei ole seda ettekirjutust käesoleva ajani täitnud, vaid üritas lahkuda Soome Vabariiki, kuhu tal on samuti kehtiv sissesõidukeeld, millest ta on ka teadlik. 6) PPA koostas X 02.08.2021 ettekirjutuse nr 1052245174 Eesti Vabariigist lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 02.08.2021, koos selgitusega, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 02.08.
7. Samuti kohaldati X suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks. PPA selgitas isikule, et tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ta oleks pidanud lahkuma talle Itaalias koostatud lahkumisettekirjutusega pandud aja jooksul. 7) Lähtudes eeltoodust on PPA-l alust arvata, et isik ei soovi vabatahtlikult Schengenist lahkuda ning esineb põgenemise oht (

§ 15

lg 2 p 1), kuna tema väidetav abikaasa elab Soome Vabariigis ja isik on ise ka kinnitanud, et ei soovi Schengenist lahkuda. Isik ei ole senini midagi teinud oma lahkumise korraldamiseks Schengenist, vaid on pigem jätkanud seadusliku aluseta Schengenis viibimist ja töötamist ning sellega rikkunud avalikku korda ning aidanud kaasa varimajanduse tekkele Schengenis. Välismaalane ei ole senini täitnud talle Itaalia poolt määratud lahkumisettekirjutust, vaid proovis reisida Soome Vabariiki (

§ 68p 8).

PPA hinnangul on tõendatud, et isik ei ole teadlikult ja tahtlikult õigeaegselt täitnud talle pandud lahkumiskohustust. Samuti ei ole vaidlust selles, et isikul puudub Eesti Vabariigis seaduslik viibimisalus. Isiku väitel ei teadnud ta varem, et tal on sissesõidukeeld Schengenisse, vaid ainult Itaaliasse. Samuti on isik teadlik, et tal on sissesõidukeeld Soome Vabariiki, kuid sellegipoolest üritas isik sinna reisida. Isikul on olnud võimalik õigeaegselt lahkuda, kuid ta ei ole seda käesoleva ajani teinud, vaid hoopis jätkas seaduse rikkumist. Lisaks sätestab

§ 68

p 6, et välismaalase põgenemisoht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumistest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul on isik oma senise käitumisega andnud aluse arvata, et ta ei soovi talle pandud lahkumiskohustust täita. Seda seisukohta kinnitavad ka isiku selgitused kinnipidamisel ja 09.03.2021, mil ta väitis, et ta sooviks oli minna Soome Vabariiki ja jääda sinna ning mitte lahkuda Schengenist. Esineb põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt täita talle pandud lahkumiskohustust. Isikule on varasemalt 2

§ 15lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Isikul on olemas reisidokumendid, kuid tema väljasaatmist ei ole võimalik korraldada 48tunniga. PPA peab väljasaatmise korraldamiseks hankima transiidi load ka teistest riikidest ning sõltuvalt riigist, millest läbilend on planeeritud, on tavapärase praktika kohaselt transiidiriigil aega transiiditaotlusele vastamiseks 5 kalendripäeva. Samuti raskendavad väljasaatmise korraldamist lennupiirangud ning võimalike lahenduste leidmine võib võtta aega rohkem kui 48 tundi. Kuigi lennupiirangud võivad raskendada väljasaatmist ei ole isiku väljasaatmine perspektiivitu.

§ 17

lg 1 kohaselt saadetakse väljasaadetav riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti ning valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistustest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist. Kuna isik saabus Itaaliast, siis peab Eesti täpsustama menetluse käigus, kas isik on tagasivõtulepingu subjekt või rakendub tema suhtes Dublini menetlus, kuna isiku sõnul on ta Itaalias esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, millele saanud eitava vastuse. 9) Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd need ei ole piisavad tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks. Isiku puhul esineb põgenemisoht. Kuna sisepiiridel kontrolli ei toimu, siis on isikul võimalik ka põgeneda naaberriikidesse. Seega on kõige tõhusam meede lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
2. X selgitas kohtule, et ta ei vaidle vastu PPA taotlusele. Samas selgitas isik, et Itaalia ametivõimude poolt tehtud lahkumisettekirjutusega ei jõudnud ta põhjalikult tutvuda, talle ei selgitatud seda ning alles Eestis sai ta aru, et ta peab Schengeni alalt lahkuma. Isik sai algselt aru, et ta peab ainult Itaaliast lahkuma. Samuti väitis isik, et ta soovib jääda Eestisse. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA 3

§ 2lg 1).

PPA tegi isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ning kohaldas tema suhtes 5 aastast Schengeni sissesõidukeeldu, mis on kehtiv. Seega esineb isikul väljasõidukohustus ning see on sundtäidetav. Sealjuures on usutav PPA seisukoht, et isiku väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki ei ole võimalik täide viia 48 tunni jooksul. Samuti ei ole selle aja jooksul võimalik PPA-l täiendavalt uurida, kas isik tuleks kodakondsusjärgse riigi asemel saata tagasi hoopis Itaaliasse. 7. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 68lg-d 6 ja 8, § 15 lg 2 p 1).

PPA taotluses välja toodud asjaoludest tulenevalt saab põgenemise ohtu pidada reaalseks, arvestades, et isik on Schengeni alal viibinud ilma seadusliku aluseta. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et ta oleks astunud reaalseid samme, et seadustada oma viibimine Schengeni alal või lahkunud Schengeni alalt. Selle asemel on isik end peitnud Itaalia ametivõimude eest ja teinud juhutöid, et mitte naasta oma kodakondsusjärgsesse riiki ning reisida oma väidetava abikaasa juurde Soome Vabariiki. Sealjuures on ka Soome Vabariik kehtestanud isiku suhtes sissesõidukeelu, ent hoolimata sellest üritas isik Soome Vabariiki reisida. Lisaks on kohtu hinnangul kaheldav isiku selgitus selle kohta, et ta ei mõistnud Itaalia ametivõimude poolt 30.07.2021 väljastatud lahkumisettekirjutuse sisu ning arvas, et peab lahkuma üksnes Itaalia Vabariigist, mitte Schengeni alalt. Isik mõistab inglise keelt ning kohtule esitatud Itaalia Vabariigi ettekirjutuse sisu on muu hulgas kajastatud ka inglise keeles. Samuti on üldteada asjaolu, et teise riiki sisenemiseks peab olema seaduslik alus, ning see pidi kohtu hinnangul olema arusaadav ka X. Eeltoodust tulenevalt esineb kohtu hinnangul isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning lahkuda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki. 8. PPA tugineb kohtule esitatud taotluse põhjendustes ka

§ 15

lg 2 p-le 3, mis näeb ette, et välismaalast võib kinni pidada juhul, kui isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa pidada

§ 15

lg 2 p-le 3 tuginemise eeldusi täidetuks, kuna isikul on olemas kehtiv reisidokument (pass nr xxxxxxx, kehtiv kuni 28.06.2025). 9. Hoolimata

§ 15

lg 2 p-s 3 sätestatud aluse mittetäidetusest saab muudest isikuga seotud asjaoludest (sh asjaolust, et isikul ei ole Eestis elukohta ega sotsiaalseid sidemeid) piisava kindlusega järeldada tema suhtes

§-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise tõhusa rakendamise võimatust. Põgenemisohu tuvastamisel ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 10. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4). 4

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

13. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 5