← Eesti

2-21-6232/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6232 Tsiviilasi R P avaldus Eesti Energia AS-i vastu täi

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning

§ 477

lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

  1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
  2. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja nr 027/2005/669 täitedokumendiks on Tallinna linnakohtu 18.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 2/2271530/
  3. Lähtuvalt kohtutäituri poolt esitatust on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 18.03.
  4. TsÜS § 157 lg 1 enne
  5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates
  6. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).
  7. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
  8. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne
  9. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
  10. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1116-13, p 13 ja Riigikohtu
  11. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22).
  12. Täiteasjas nr 031/2005/126 oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni
  13. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt
  14. augustil 2037, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded
  15. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates
  16. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011 st täiteasjas nr 031/2005/126 esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates
  17. aprillist
  18. Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 18.03.2005, kohtutäituri poolt esitatud tõendist nähtub, et avaldus oli esitatud 18.03.
  19. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 18.03.
  20. Avaldaja ega sissenõudja ei toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas nr 027/2005/669 teatavaks saanud.
  21. Kohus leiab seega, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.
  22. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas 027/2005/669 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.
  23. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile.

  1. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eelpooltoodust tulenevalt ning kuivõrd sissenõudja ei vaielnud aegumisele vastu, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. 19.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd sissenõudja kinnitas kohtule esitatud seisukohas, et tal menetluskulud puuduvad, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.