KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2635 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 01.12.2020 otsuse

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Eesti Töötukassa 01.12.2020 otsuse nr TA200173281 tühistamiseks ning sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2. Vastustaja esitas 22.03.2021 vastuse kaebusele, milles mh taotles tühistamisnõudes menetluse lõpetamist. Vastustaja selgitas, et vaidlustatud Eesti Töötukassa 01.12.2020 otsus nr TA200173281 on Eesti Töötukassa 30.12.2020 otsusega nr TA20-0185558 algusest peale kehtetuks tunnistatud.
3. Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrusega paluti kaebajal esitada seisukoht menetluse osalise lõpetamise taotluse osas ja kohtu poolt välja pakutud kompromissile hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni punkt 1). Määruses selgitati, et kohtu hinnangul võiks mõistlik kompromiss seisneda selles, et vastustaja vabandab kaebaja ees, kaebaja loobub kaebusest ning menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Sama tähtaja jooksul tuli vastustajal kohtule teatada, kas ta nõustub kohtu poolt pakutud kompromissiga.
4. Kaebaja teatas 24.03.2021, et on kompromissiga nõus, kuid soovib, et menetluskulud (kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot) jääksid vastustaja kanda.
5. Vastustaja teatas 05.04.2021, et on kohtu pakutud kompromissiga nõus.
6. Tallinna Halduskohtu 19.04.2021 kohtunõudega paluti kaebajal veelkord kaaluda kohtu väljapakutud kompromissi ning teatada oma seisukoht võimaliku kompromissi osas hiljemalt 10 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates.
7. Tallinna Halduskohtu 24.05.2021 kohtunõudega paluti kaebajal teatada seisukoht menetluse osaliselt lõpetamise taotluse osas hiljemalt 07.06.
8. Sama e-kirjaga toimetas kohus kaebajale Tallinna Halduskohtu 19.04.2021 kohtunõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel ning selgitas, et kohtunõue loetakse kättetoimetatuks alates 28.05.
9. KOHTU PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine tühistamisnõudes 8.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

1. Käesoleval juhul on vaidlustatud Eesti Töötukassa 01.12.2020 otsus nr TA20-0173281 tunnistatud Eesti Töötukassa 30.12.2020 otsusega nr TA20-0185558 algusest peale kehtetuks. Kaebaja on saanud Tallinna Halduskohtu 19.04.2021 ja 24.05.2021 kohtunõude kätte 28.05.
2. Seega oli kohtunõuetele vastamise viimane tähtpäev 07.06.
3. Käesolevaks ajaks ei ole kaebaja kohtunõuetele reageerinud.
4. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-20-2635 menetluse Eesti Töötukassa 01.12.2020 otsuse nr TA20-0173281 tühistamisnõudes. Seejuures ei ole kaebaja menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamisnõudes taotlenud. Ühtlasi ei peaks kohus seda ka otstarbekaks ega vajalikuks, kuivõrd menetluses olev mittevaralise kahju hüvitamise nõue on väheintensiivne ning selle rahuldamine on vähetõenäoline (vt käesoleva määruse põhjenduste punktid 12-15).
5. Kohus selgitab, et

§ 155

lg 6 kohaselt on menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed.

§ 43

lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmine 12.

§ 151

lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 13. Nimetatud läbi vaatamata jätmise alus on ette nähtud juhtudeks, kui iseenesest tuleb möönda kaebeõiguse olemasolu ehk mille puhul on vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine võimalik, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral; vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva 2

§ 121

lg 2 punkti 21 kohaldamise eeldusteks, et 1) tegemist peab olema väheintensiivse riivega ning 2) kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Viidatud sätte kohaldamiseks peavad olema täidetud mõlemad tingimused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2020 määrus nr 319-2255, p 10).

1. Käesoleval juhul taotleb kaebaja Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 160 eurot seoses töötuna arveloleku lõpetamisega Eesti Töötukassa 01.12.2020 otsusega nr TA
2. Kaebaja on 14.02.2021 e-kirjas selgitanud, et vastustaja on kaebajale põhjendamatult põhjustanud emotsionaalset ja moraalset kahju ega ole kaebaja ees vabandanud.
3. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu ja jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Tulenevalt RVastS § 9 lõikest 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuses ja selle täiendustes kirjeldatud kaebajale väidetavalt töötuna arveloleku lõpetamise otsusega tekitatud kahjuna ei ole kaebaja märkinud, milline loetletud mittevaraline kahju kaebajale vastustaja tegevusega tekitatud on. Sellest sõltumata ei ole kohtule teadaolevate asjaolude pinnalt äratuntav, et kaebajale oleks tekitatud töötuna arveloleku lõpetamise otsusega mittevaralist kahju, mille eest on RVastS § 9 lg 1 alusel õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise näeb RVastS § 9 lg 1 ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral: süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sellise olukorraga praegust tegemist ei ole, mistõttu on kaebaja väidetav õiguste riive väheintensiivne ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine vähetõenäoline.
4. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.
5. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmise tagajärjed on samad, mis menetluse lõpetamisel (vaata käesoleva määruse põhjenduste punkt 11). Menetluskulud 18.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 2 või 4 alusel.

§ 104

lg 5 punkti 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel.

1 Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seadus 496 SE, seletuskiri, lk 22. Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-4ac5-88842 d5fe0ef8e99/Halduskohtumenetluse%20t%C3%B5hustamiseks%20halduskohtumenetluse%20seadustiku,%20riigi l%C3%B5ivuseaduse%20ja%20riigi%20%C3%B5igusabi%20seaduse%20muutmise%20seadus 3

§ 109lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner