← Eesti

4-21-1014/23

Obsah (6)§ 190§ 17§ 23§ 20§ 21§ 194

4-21-1014 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-1014 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtul

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti
  2. detsembri
  3. a määrusega lõpetati XX suhtes väärteoasjas nr 930020001080 menetlus VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteotunnuste puudumise tõttu.
  4. XX kaitsja Natalja Kutepova esitas
  5. märtsil
  6. a Harju Maakohtule taotluse väärteoasjas tekkinud menetluskulu hüvitamiseks XX-le 1050 euro ulatuses. Valitud kaitsja N. Kutepova osutas XX-le õigusabi tunnihinnaga 100 eurot järgnevas: konsultatsioon, faktilise ja õigusliku olukorra hindamine, dokumentidega tutvumine
  7. novembril
  8. a (3,5 tundi), menetlusaluse isiku ülekuulamisest osavõtt
  9. novembril
  10. a (2,5 tundi), menetluse lõpetamise määrusega tutvumine, kaitsealusele tutvustamine, edasikaebeõiguse selgitamine, kaebus
  11. jaanuaril
  12. a (4,5 tundi). Kokku tasus menetlusalune isik (Y OÜ kaudu) 1

(5)4-21-1014 õigusabiteenuse eest 10,5 tunni ulatuses 1050 eurot. Kõik eeltoodud menetluskulud on seotud väärteoasjaga. Käibemaksu ei ole menetluskuludelt tasutud. Kuluarved on lisatud taotluse juurde. 3. Harju Maakohus hüvitas 8. aprilli 2021. a määrusega

§ 23alusel riigieelarvest XXle menetluskulu summas 1050 eurot.

  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  2. mai 2021 määrusega Harju Maakohtu
  3. aprilli 2021 määruse ja saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. MAAKOHTU MÄÄRUS
  4. Harju Maakohus rahuldas
  5. juuni 2021 määrusega menetluskulu hüvitamise taotluse osaliselt, s.o summas 172 eurot. Oma otsustust põhistas kohus kokkuvõtlikult järgmiselt. 5.
  6. Tulenevalt

§-st 23 on õigus menetlusalusel isikul taotleda valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist. XX kaitsja osutas kliendile õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tund. Kohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu hind mõistliku suurusega. Seonduvalt taotletava summaga leidis kohus, et 1050 euro hüvitamine ei ole põhjendatud.

§ 23

alusel on menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks taotluse ja kuludokumentide esitamine (RKKKo 3-1-1-90-12, p 10). Maakohtule esitati kolm arvet: arve nr 20-J6, kuupäevaga

  1. november 2020, arve nr 20-J7, kuupäevaga
  2. november 2020 ja arve nr 21-J1, kuupäevaga
  3. jaanuar
  4. Arved on esitatud Y OÜ-le. Taotluses on lahti kirjutatud toimingute sisu. Põhjalikuma selgituse kaitsjakohustuse täitmise osas edastas kaitsja maakohtule
  5. märtsil
  6. 5.2.

§ 20lg 2 kohaselt tõendab kaitsja volitusi volikiri.

XX on volitanud end kaitsma N. Kutepovat

  1. novembril 2020, s.o peale arve nr 20-J6 esitamise kuupäeva. Seega ei saanud enne
  2. novembrit 2020 tekkida XX-l sellise tasu maksmise kohustust nagu
  3. novembri 2020 arvel märgitud. Lisaks jäi kohtule arusaamatuks milliste dokumentidega on enne ülekuulamist tutvutud. Seega ei kuulu arvel nr 20-J6 märgitud summa 350 eurot hüvitamisele. Maakohtule esitatud taotluses ja
  4. novembri 2020 arvel nr 20-J7 on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamisest osavõtu õigusabi mahuks 2,5 tundi. Ülekuulamise protokollist nähtuvalt algas XX ülekuulamine kell 10.00 ja lõppes kell 11.13, seega kokku 1 tund 13 min. Ülejäänud aja 1h 17 min kohta puudub selgitus. Seega on põhjendatud kulu 122 eurot.
  5. jaanuari 2021 arvel nr 21-J1 (selgitus õigusabi väärteoasjas nr 930020001080, kokku 4,5 tundi summas 450 eurot), toiminguid peab kohus põhjendatuks osaliselt. Väärteomenetluse lõpetamise määrus on 1,5 lehekülge pikk, määruses puudub võimalike keeruliste õiguslike küsimuste selgitamise vajadus. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et menetlusaluse isiku kaitsja oleks kaitsealuse nimel vaidlustanud
  6. detsembri 2020 väärteomenetluse lõpetamise määrust. Küll on aga lisatud taotlusele
  7. detsembri 2020 MTA kaebuse lahendamise määrus, millest nähtuvalt on N. Kutepova
  8. detsembril 2020 esitanud MTA-le kaebuse Y OÜ ja tema juhatuse liikme CC nimel. Viimati nimetatud määrusest nähtuvalt ei ole
  9. detsembril 2020 esitatud kaebus MTA-le mingilgi moel seotud XX-ga. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks ja vajalikuks toiminguks seoses XX-ga lugeda väärteomenetluse lõpetamise määrusega tutvumisele, kaitsealusele tutvustamisele ja edasikaebeõiguse selgitamisele kulunud aega ja selleks oleks piisanud 30 minutit, s.o 50 eurot. Ülejäänud 4 tundi ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks rahuldada taotlus menetluskulu hüvitamiseks osaliselt ja hüvitada kaitsjatasu kohtu poolt põhjendatuks peetavas ulatuses 122+50 = 172 eurot. Legenius Õigusbüroo OÜ ei ole käibemaksukohuslane ning seega ei lisandu rahuldamisele kuuluvale summale käibemaks. 2

(5)4-21-1014 5.
  1. Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene seadusest nõuet, mille kohaselt peaks õigusabi eest maksma vaid see isik, kes kaitsjaga lepingu sõlmib. Maksjaks võib olla ka kolmas isik (viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-79-14, 48). Arved XX-le osutatud õigusabiteenuse eest tasumiseks on kaitsja poolt esitatud Y OÜ-le. Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtule teatanud, et nimetatud osaühing on arved ka tasunud. Vaatamata sellele, et XX eest tasus talle osutatud õigusabiteenuse eest Y OÜ, siis tulenevalt Riigikohtu selgitustest tuleb menetluskulu hüvitada XX-le. Kuigi esmases
  2. märtsi 2021 taotluses on palutud menetluskulud hüvitada Y OÜ arvele, siis
  3. aprilli 2021 a kohtule saadetud e-kirjas palub kaitsja hüvitise üle kanda XX arveldusarvele. MÄÄRUSKAEBUSMENETLUS
  4. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse XX kaitsja N. Kutepova, kes taotleb määruse osalist tühistamist ja menetluskulu hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamist. Oma taotlust põhistab kaitsja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaitsja hinnangul kohaldas kohus materiaalõigust ebaõigesti, rikkus XX õigust õiglasele kaitsjatasu hüvitamisele ja see tingib määruse tühistamise. Kohus leidis, et põhjendatud menetluskuluks on üksnes pärast esindusõigust tõendava volikirja väljastamist toimunud menetlustoimingutest osavõtu kulud. See seisukoht on vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Kaitsja viitab seejuures

§-le 23, § 20 lg-le 1, § 21 lg 1 p-le 2, §-le 23, § 38 lg-le 1, KrMS § 175 lg-le

  1. Seejärel viitab kaitsja Riigikohtu lahenditele (3-1-1-125-04, 3-1-1-87-09), mille põhjal toob kaitsja välja, et tähtis on mitte üksnes menetlustoimingust osavõtt, vaid ka selle ettevalmistuseks kulunud aeg, arvestada tuleb, kas kaitsja töömaht oli vajalik ja põhjendatud. Kaitsja märgib, et tähelepanuta ei saa jätta ka kaitsja töö tulemuslikkust. Nimelt lõpetati väärteomenetlus XX suhtes lühikest aega pärast tema ülekuulamist. Väärteomenetlust alustati
  2. septembril 2021, mil kaitsja hinnangul oli selge, et XX suhtes on see alustatud ja ta kutsutakse lähiajal ülekuulamisele menetlusaluse isikuna. Vastav kutse esitatigi
  3. novembril 2020.a
  4. novembri 2020 ülekuulamisele. Kutsest nähtus, et XX kutsuti ülekuulamisele menetlusaluse isikuna, väljendati ka kahtlustuse sisu. Järgnevalt selgitab kaitsja, et menetlus toimus maksualase süüteo tunnustel. Sedalaadi süüteod on tavalistest keerukamad, mahukamad. See tingis vajaduse analüüsida raamatupidamis- ja arvutiprogrammide andmeid. Lisaks tuli kindlaks teha, kas on olemas tunnistajaid, asjatundjaid, kes võiksid luua selgust eriteadmisi vajavates küsimustes. Kaitsja töömaht on lahti selgitatud
  5. märtsi 2021 dokumendis. Kohus ei analüüsinud asja keerukust. Järgnevalt selgitab kaitsja, et kohtu seisukoht, et kaitsjatasu hüvitatakse ainult menetlustoimingutest osavõtu eest, on väär. Arvestada tuleb ka menetlustoimingute ettevalmistamiseks kulunud aega. Lisaks on

§ 21

lg 1 p 2 kohaselt õigus kaitsjal saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele õigusabi andmiseks vajalikke dokumente. Seadus ei sätesta, et kõik need dokumendid peavad olema esitatud menetlejale. Ka kaitsealuse ülekuulamise sisust nähtub, kui suur maht asjassepuutuvaid dokumente on töödeldud enne ütluste andmist. Kohtumäärus on vastuolus kaitsja

§ 21

lg 1 p-ga 2 -ga ja piirab oluliselt kaitsja võimalusi pakkuda kaitsealusele täisväärtuslikku kaitset. Väär on kohtu seisukoht, et arvesse tuleb võtta üksnes pärast volikirja väljastamist osutatud õigusabi. Seadus käsitleb menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Asjaolu, et XX vajab kaitset, oli selge väärteomenetluse alustamisel. Lisaks sellele oli XX-le

  1. novembeil 2020 väljastatud kutse ilmumiseks ülekuulamisele menetlusaluse isikuna, milles oli toodud ka kahtlustuse sisu ja väärteo kvalifikatsioon. XX valis endale kaitsjaks N. Kutepova
  2. novembril
  3. Seadus ei nõua kaitsja valimise kirjalikku fikseerimist. Volikiri kaitsealuse esitamiseks tõendab üksnes kaitsja kaitsealuse esindamise õigust menetleja asutuses, mitte kaitsja kliendi poolt valimist. Enne
  4. novembrit 2020.a. tutvus kaitsja OÜ Y käsutuses olevate asjassepuutuvate dokumentidega. XX oli tollel ajal selle äriühingu juhatuse liige, mistõttu ei vajanud kaitsja kaitseülesannete täitmiseks 3

(5)4-21-1014 volikirja. Ilmselge, et kui menetluskulud tekkisid 1 päev enne volikirja väljastamist, siis need on seotud kõne all oleva väärteomenetlusega.
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määrusega võeti määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega
  4. juulini
  5. Määratud tähtajaks esitas kirjaliku seisukoha kohtuväline menetleja, s.o Maksu- ja Tolliameti esindaja. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, samas maakohtu määrus tühistada ja ringkonnakohtu määrusega jätta menetluskulu hüvitamata. Muul juhul palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kohtuvälise menetleja esindaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Ei ole tõendatud, et kaebajal tekkis kohustus menetluskulu tasumiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole nõuet, et õigusabi eest peab maksma vaid isik, kes kaitsjaga lepingu sõlmib ehk maksjaks võib olla ka kolmas isik (3-1-1-4-14, p 10). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tal on tekkinud kohustus hüvitada Y OÜ-le see kulu. Kaebaja on menetluse käigus korduvalt osutanud, et menetluskulu tasus tema eest äriühing seetõttu, et kahtlustus oli esitatud OÜ Y juhatuse liikme funktsioonide täitmisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8.

§ 194

lg 1 kohaselt toimub määruskaebusmenetlus ringkonnakohtus esitatud kaebuse piirides. Määruskaebuse esitas menetlusaluse isiku kaitsja. Määruskaebuses vaidlustab kaitsja maakohtu määrust osaliselt, s.o otsustust hüvitada XX-le väärteoasjas tekkinud kaitsekulu osaliselt. Kaitsja taotleb kaebuses menetluskulu hüvitamist terves, s.o 1050 euro, ulatuses. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas kirjaliku seisukohta kohtuvälise menetleja esindaja. Selles taotleb kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu määruse tühistamist tervikuna ja uue määruse tegemist ringkonnakohtus.

§ 194

lg 3 ja § 145 lg 1 kohaselt on kohtuvälise menetleja esitatud avaldus arvestatav kirjaliku seisukohana menetlusaluse isiku esindaja esitatud kaebuse suhtes. Nii käsitleb ringkonnakohus küll kohtuvälise menetleja esitatud seisukohti esitatud kaebuse osas, kuid ei pea võimalikuks kohtuvälise menetleja esitatud taotluste eraldi lahendamist. See tähendaks kirjaliku seisukoha võrdsustamist määruskaebusega. Viimatimärgitud käsitlus ei ole mõeldav, kuna muudaks sisutühjaks seaduses sätestatud tähtaja määruskaebuse esitamiseks.

  1. Kohtuväline menetleja juhib kirjalikus seisukohas tähelepanu, et pole esitatud tõendeid, et menetlusalusel isikul on kohustus hüvitada äriühingule kulusid, millised on märgitud kohtule esitatud Y OÜ-le väljastatud kuludokumentidel. See kohtuvälise menetleja seisukoht on asjakohane. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et juhul, kui menetluskulu on hüvitanud kolmas isik, siis tuleb isikul endal tõendada, et tal on tekkinud kolmanda isiku ees kohustus need talle hüvitada (RKKKm 3-1-1-4-14, p 10). Tasu hüvitamise taotlusele lisatud kuludokumentide kohaselt tasus väärteoasjas tekkinud menetluskulu Y OÜ. Maakohus ei tuvastanud ja ringkonnakohtule ei nähtu asja matejalidest, et XX oleks esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et XX-l on kohustus hüvitada Y OÜ-le kõnealused kulud. See aga tähendab, et Y OÜ poolt valitud kaitsjale makstud tasu 1050 eurot ei saa käsitada XX menetluskuluna. Järelikult puudus Harju Maakohtul
  2. juuni 2021 määruse tegemisel alus hüvitada XX-le kõnealust kulu. Nii on määruskaebuse taotlus XX-le 1055 euro hüvitamiseks eeltoodud põhjustel ainetu ja määruskaebuse väited ei saa tuua kaasa Harju Maakohtu
  3. juuni 2021 määruse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Seega jääb määruskaebus üksnes eelneva pinnalt ainetuks ja kaebuse väidete pikem käsitlemine ei ole vajalik. 4

(5)4-21-1014
  1. Nagu viidatud, toimub määruskaebemenetlus esitatud määruskaebuse piirides. Esitatud määruskaebuses ei ole taotletud maakohtu määruse tühistamist tervikuna ja menetluskulu hüvitamata jätmist menetlusalusele isikule. Määruskaebuse taotluseks on kohtumääruse tühistamine osaliselt ja menetluskulude hüvitamine tervikuna menetlusalusele isikule. Arvestades kaebemenetluse piire, ei pea ringkonnakohus võimalikuks isiku esindaja kaebuse pinnalt tema olukorda vaidlustatud määrusega võrreldes raskendada. See olnuks ringkonnakohtu hinnangul võimalik juhul, kui kohtuväline menetleja oleks esitanud määruskaebuse Harju Maakohtu
  2. juuni 2021 määrusele. Seda aga kohtuväline menetleja ei teinud. Kujunenud olukorras on ringkonnakohtul võimalik jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus muutmata.
  3. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 194lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.

juuni 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.